Silt: Monika Undo

[caption id="attachment_459541" align="alignnone" width="1920"] Lumeroos. Foto Freepik.com[/caption] Eesti keeles kohtuvad ilm ja toit tihti ühes keelepotis ning sellest sünnivad maitsvad sõnad. Mida siis keelepotist leida võib? Kindlasti jää- ja lumekruupe. Suppide valiku üle ei saa ka kurta – meil on nii jää- kui ka lumesupp. Martnas on öeldud, et „küll oo aga jää suppi kõik kohad täis”. Aeg-ajalt valmistatakse ka lörtsi

[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Lääne Elus oli hiljuti uudis sellest, kuidas Osmussaar pääses filmilinale. Osmussaar ongi põnevate lugudega saar, aga sama kehtib ka Osmussaare nime kohta. Lääne-Eestis on malmi kohta öeldud osmus, näiteks „osmusest pada”, „mo isa viind suure osmuse tüki sepa juure”. „Osmus” esineb vanemates ÕSides ja see on rootsi laen. Kuigi tegu on unustatud sõnaga, on see kanda kinnitanud kohanimes Osmussaar. Osmussaar ehk Odensholm on seotud veel viikingite peajumala Odiniga. Tõlkes tähendab Odensholm Odini ha

[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] 12. august oli Eesti lastekirjanduses must päev, sest lahkus armastatud kirjanik Aino Pervik (1932–2025), kelle raamatute keskel on üles kasvanud mitu põlvkonda lapsi. Tema loodud tegelaste galerii on olnud väga eripalgeline. Üheks neist tegelastest on karismaatiline Kunksmoor. Sellest, kuidas Aino Pervik jõudis Andrus Saareste sõnaraamatut sirvides sõnani „kunksmoor” (nõiduja vanaeit), on Lääne Elu veergudel varem juttu olnud. Saareste noppis kunksmoori omakorda üles Wiedemanni sõnaraamatust. Samas on leksikograaf Udo Uibo oletanud, et kunksmoori näol on suure tõenäosusega tegu olnud üleskirjutusveaga. Seda võimalust kinnitavad tema meelest „ühekordne dokumenteeritus ja hilisemate teadete pu

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Ridalast pärit Jaan Spuhl-Rotalia kirjutas raamatus „Kodumaa marjad” (1898): „Sõstar kui põhjamaade viinamari on just see marjapuu, mida suureviisiliseks kasvatamiseks küllalt ei jõua kiita. Pääle selle on sõstrapõõsa istutamine ja hoolitsemine hõlpus ning kasvamine nii kerge asi, et sellega igaüks hakkama saab.” Sõstar on läänemeresoome tüvi. Punase sõstra kohta on Lõuna-Eestis öeldud hõrak, kuid ka jaanimari. Veel on kasutusel olnud näiteks hõrakapuhm, harakapõõsas ja harakamari. Saaremaal

[caption id="attachment_443001" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto Andra Kirna.[/caption] Kui öelda, et täna on helge päev, ei teki kahtlust, mida mõeldakse. Samas ei ole „helget” alati kasutatud tähenduses „hele, selge, rõõmsaks tegev”. Lause „Elge päev

[caption id="attachment_443001" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto Andra Kirna.[/caption] „Reiarohu helide maailm” viib väikese lugeja koos peategelase ja tema vanaemaga väikesele saarele, kus kõik muutub muusikaks. Küsimusele, kus Reiarohu saar asub, on Läänemaa ühisgümnaasiumi õpetajal Monika Undol tulnud vastata mitu korda, et ei, see ei ole Eesti üks paljudest saartest. „Ju siis nimi kõlab usutavalt ja see oli ka eesmärk, seda enam, et koloriitsete nimedega saari on meil küllag

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Eesti tuntud tänavakunstnik Edward von Lõngus, keda on võrreldud Banksyga, jäädvustas eelmisel nädalal lauluväljaku alale mitu kunstitööd. Enim on saanud tähelepanu üleskutse lisada oma nimi tööle, millest haaras kinni ka president Alar Karis. Mida aga tähendab lõngus? Lõngus tuleb sõnast lõnkuma ja sellel on Andrus Saareste „Eesti keele mõistelise sõnaraamatu” järgi mitu tähendust. Longus ehk lõngus on lõdvalt, nõrgalt rippumas, ripakil olev (lilled on lõngu

[caption id="attachment_384057" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto Andra Kirna[/caption] „Segadus” tähendab segast, sassis olekut, olukorda. Segadusel on olnud mitu murdevastet, näiteks pudra-padra (puhas pudra-padra), präsu. Aga teinekord võib segadus ka segadust tekitada. Andrus Saareste „Eesti keele mõistelises sõnaraamatus” on lause „Siis pandi üks kulbitäis sinna panni seda segadust” (Jõhvi). Nime

[caption id="attachment_384057" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto Andra Kirna[/caption] Kui toidul ei ole olnud sobivat eestikeelset vastet, on kokaraamatutes üritatud seda viga parandada. Varemalt kasutati tihti kirjeldamist, mis aga muutis toidunimetused väheke kohmakaks, näiteks „panni praad raiutud elaja lihast”. Põnev on jälgida, kuidas eri aegadel on kokaraamatutes nimetatud kotlette. Saksa keeles on kotlet

[caption id="attachment_384048" align="aligncenter" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] „Suuremp ku kuldsitikas, lennab mai kuus” – just nii on kirjeldatud Iisakul m