Silt: Monika Undo

[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Mida võiks tähendada „ampslema”? Esimese hooga arvaks, et ampsu võtmisest on saanud lühem ja suupärasem versioon – kõlab johannesaaviklikult. Tegelikult ei ole ampslema sugugi mitte Johannes Aaviku eede, see on hoopis murdesõna. Ampslema on riidlema, vaidlema, kisklema; lisaks lõõpima, ärplema ja uhkustama. „Eesti murrete sõnaraamatus” on näitelauseteks „Siält ja tiält võtab sõna, ei aja õiged juttu, mugu ampsleb” (Kodavere) ja „Ampsleb – vaidleb sõnadega” (Torma). Ampslema on servap

[caption id="attachment_384048" align="aligncenter" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Sel nädalal on päevaajal olnud lebedad ilmad. Sõna „lebe” (omastavas leb

[gallery ids="442973,443001,443000,442974,442975,442976,442977,442978,442979,442980,442981,442982,442983,442984,442985,442986,442987,442988,442989,442990,442991,442992,442993,442994,442995,442996,442997,442998,442999"] Läänemaa ühisgümnaasiumis võistlesid õpilased Ernst Enno elu, loomingu ja mõttemaailma tundmises. Viktoriini „Rändavate vete ääres” võit gümnaasiuminoorte hulgas jäi LÜGi. Noorematest tundsid Ennot kõige paremini Noarootsi kooli õpilased. „Viktoriin „Rändavate vete ääres” oli esimene ja ainuke – kordamisele ei lähe,” ütles LÜGi eesti kee

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Tohuvabohu on suur korralagedus, täielik segadus. Algselt on sõna kasutatud ürgkaose tähistamiseks. Kuid on olemas ka tohuvabohu murrak, mida kõneldakse Tohuvabohu saarel. Nüüd tekkis vist tohuvabohu või siis lihtsalt uhu (Andrus Saareste „Eesti keele mõistelises sõnaraamatus“ on sõna „uhu” – korraldamata olek, kaos). Mitme Oskar Lutsu följetoni tegelane on Karl Martin Uhhuu, kelle keelekasutuses valitseb korralagedus ja kelle sõnavaras on jooni eri murretest, täpsemalt „tal oli seesama – pool tartu, pool võru, pool tohuvabohu saare murrak”. Ja Tohuvabaohu saar ise? Ilmselt on tegu Järvepera külaga, kust Oskar Luts pärit on. Keeleteadlane Hella Keem on kirjutanud, et 19. sajandi algu

Mõistatuse „Saar, millel ei ole mereäärt“ vastus on saarepuu – tänavune aasta puu. Sama tiitlit kandis saar ka 2007. aastal. Kuidas saart iseloomustada? „Saarned lähteväd keväjäl hilja lehte” (Pärispea) ja sügisel on saared ühed esimesed lehelangetajad. Mida täh

Milline oli 2024. aasta sõnailm? Vastuseks võiks öelda, et nagu kreepsiv Tootsi peenar. Seda kolmel põhjusel. Esiteks, sõnailm on olnud väga kirev nagu Tootsi peenar. Mis sealt lõpuks võrsub, on vara öelda. Sõnas ju ka Toots, et: „Mina segasin kõik seemned segamini, niipalju kui neid oli, ja pildusin kõik peenardele. Kui nüüd kasvavad, las siis Julk-Jüri murrab pead, mis vili see niisugune on”. Teiseks, uudissõnade rohkuse üle taas kurta ei saa. „Kreepsima” on näiteks üks uudissõnadest, mis pakuti

[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Lähenemas on jõulud ja aastavahetus. Pühade ajal soovitatakse ülesöömist vältida. Seega ei maksa muutuda neelipeniks. Neelipeni esineb Mulgi murdes ja tähendab õgardit. Mulgi sõnastikus on näitelauseks „Seandset neelipeni ei tohe lavva manu lasta“ (sellist õgardit ei tohi laua juurde lasta). Õgardi kohta on murretes üldse palju tabavaid sõnu, olgu selleks siis padarimagu („Kurjalooma padarimagu“), ludrikumagu („Küll on ludrikumagu“), neelusk („Om üits egäve

[caption id="attachment_350650" align="aligncenter" width="1080"] Piparkook. Foto: Daire Kaup[/caption] „Piparkoogipoiste” laul kõlab igal jõuluajal, kuigi Aapo Ilves on teinud sellele tänapäevasemad sõnad, näiteks on tal „Meis pole suhkruteragi / ja nisujahu ka”. Ükskõik, millist retsepti piparkookide valmistamisel kasutada – piparkoogid ja jõuluaeg on muutunud lahutamatuteks. Piparkook

[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Uku Masing on oma kirjutistes soomeugrilasi nimetanud sugrilasteks. Sugrilane ei ole jõudnud küll keeleinfoallikatesse, kuigi sugrilast aeg-ajalt kasutatakse. Sugrilane küsib Masingu meelest alati „kuidas?“. Folklorist Madis Arukask on täheldanud, et sugrilus ei ole laiatarbekaup, mida „annaks meedias igapäevaselt müüa, seega pole ta ka väga nähtav”. Tegelikult on erinevaid sugrilaste mustreid meie igapäevaellu pikitud üksjagu, kui vaid osata neid tähele panna.  Tervitussõnu sugrikeeltes Tere! (eesti, vadja, isuri); Tērņitš! (liivi); Terve! (soome); Terveh! (karjala); Tervhen! (vepsa); Bures! (saami); Шумбрат! (ersa, mokša); Шäлä

[caption id="attachment_384048" align="aligncenter" width="1920"]