Silt: Monika Undo
Monika Undo: täna on sugrilaste päev ehk hõimupäev
[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="1920"]
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Uku Masing on oma kirjutistes soomeugrilasi nimetanud sugrilasteks. Sugrilane ei ole jõudnud küll keeleinfoallikatesse, kuigi sugrilast aeg-ajalt kasutatakse. Sugrilane küsib Masingu meelest alati „kuidas?“.
Folklorist Madis Arukask on täheldanud, et sugrilus ei ole laiatarbekaup, mida „annaks meedias igapäevaselt müüa, seega pole ta ka väga nähtav”. Tegelikult on erinevaid sugrilaste mustreid meie igapäevaellu pikitud üksjagu, kui vaid osata neid tähele panna.
Tervitussõnu sugrikeeltes
Tere! (eesti, vadja, isuri); Tērņitš! (liivi); Terve! (soome); Terveh! (karjala); Tervhen! (vepsa); Bures! (saami); Шумбрат! (ersa, mokša); Шäлä
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Uku Masing on oma kirjutistes soomeugrilasi nimetanud sugrilasteks. Sugrilane ei ole jõudnud küll keeleinfoallikatesse, kuigi sugrilast aeg-ajalt kasutatakse. Sugrilane küsib Masingu meelest alati „kuidas?“.
Folklorist Madis Arukask on täheldanud, et sugrilus ei ole laiatarbekaup, mida „annaks meedias igapäevaselt müüa, seega pole ta ka väga nähtav”. Tegelikult on erinevaid sugrilaste mustreid meie igapäevaellu pikitud üksjagu, kui vaid osata neid tähele panna.
Tervitussõnu sugrikeeltes
Tere! (eesti, vadja, isuri); Tērņitš! (liivi); Terve! (soome); Terveh! (karjala); Tervhen! (vepsa); Bures! (saami); Шумбрат! (ersa, mokša); Шäлä
Monika Undo: kes läheb butiikkooli?
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"]
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kohe-kohe algab uus kooliaasta. Kes aga on butiikkooli minemas?
Butiik on väike kvaliteetsete moekaupade kauplus. Keeleteadlane Tiiu Erelt on „Terminiõpetuses“ (2007) kirjutanud, et „ei ole mõtet laenata prantsuse keelest sõna boutique, et see ära labastada kirjakujuks putiik. Sel juhul on parem omasõna „moepood“. Moepood pole juurdunud, küll aga butiik.
Butiigist on ühtlasi saanud väga populaarne liitsõna esiosa. Sõnaveebis on nii butiikmaja kui ka butiikhotell. Kuid peale nende on innukalt ja julgelt kombineeritud liitsõnu, mille üks komponent on butiik.
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kohe-kohe algab uus kooliaasta. Kes aga on butiikkooli minemas?
Butiik on väike kvaliteetsete moekaupade kauplus. Keeleteadlane Tiiu Erelt on „Terminiõpetuses“ (2007) kirjutanud, et „ei ole mõtet laenata prantsuse keelest sõna boutique, et see ära labastada kirjakujuks putiik. Sel juhul on parem omasõna „moepood“. Moepood pole juurdunud, küll aga butiik.
Butiigist on ühtlasi saanud väga populaarne liitsõna esiosa. Sõnaveebis on nii butiikmaja kui ka butiikhotell. Kuid peale nende on innukalt ja julgelt kombineeritud liitsõnu, mille üks komponent on butiik. 6
Keeletark: kas haapsallane, haapsalulane või haapslane?
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Sel nädalal tähistame Haapsalu 745. sünnipäeva. Haapsalu etümoloogiast ja erinevatest nimekujudest on palju räägitud ja kirjutatud. Kuidas aga öelda Haapsalu elaniku kohta: kas haapsallane, haapsalulane või hoopis haapslane?
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Sel nädalal tähistame Haapsalu 745. sünnipäeva. Haapsalu etümoloogiast ja erinevatest nimekujudest on palju räägitud ja kirjutatud. Kuidas aga öelda Haapsalu elaniku kohta: kas haapsallane, haapsalulane või hoopis haapslane? Monika Undo: küülik – see ta on!
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kuna Kärme Küüliku eest varastatud roheline jänesekuju on õnnelikult koju tagasi jõudnud, siis ei saa mööda sõnast küülik.
20. sajandi alguses avaldasid mitmed keeleteadlased üleskutseid leida kodujänesele sobiv vaste. Johannes Aavik näiteks kirjutas: „Naiivne ja yhtlasi ebatäpne on ka kodujänes, sest on ka metskodujäneseid”. Teema oli aktuaalne veel 1930ndatel.
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kuna Kärme Küüliku eest varastatud roheline jänesekuju on õnnelikult koju tagasi jõudnud, siis ei saa mööda sõnast küülik.
20. sajandi alguses avaldasid mitmed keeleteadlased üleskutseid leida kodujänesele sobiv vaste. Johannes Aavik näiteks kirjutas: „Naiivne ja yhtlasi ebatäpne on ka kodujänes, sest on ka metskodujäneseid”. Teema oli aktuaalne veel 1930ndatel. Monika Undo: kaljast, taarist ja töömehest
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Keeleteadlane Andrus Saareste on sõnakasutuse mõttes jaganud Eesti kalja- ja taari-alaks.
Eesti talurahvale omase linnaste, jahu või leiva leotisest pärmi toimel kääritatud joogi nimetustena on meil kasutusel olnud kali ja taar. Vahel on nii kalja kui taari peetud samaks joogiks, mõnikord pisut erinevaks.
Kalja algupära ei ole täpselt teada. Ka sõna taar puhul on küsimusi mitmeid, on arvatud, et tegu võib olla skandinaavia laenuga. Vanaislandi keeles on tár pisar, vanarootsi keele tār on pisar; samuti tilk, piisk.
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Keeleteadlane Andrus Saareste on sõnakasutuse mõttes jaganud Eesti kalja- ja taari-alaks.
Eesti talurahvale omase linnaste, jahu või leiva leotisest pärmi toimel kääritatud joogi nimetustena on meil kasutusel olnud kali ja taar. Vahel on nii kalja kui taari peetud samaks joogiks, mõnikord pisut erinevaks.
Kalja algupära ei ole täpselt teada. Ka sõna taar puhul on küsimusi mitmeid, on arvatud, et tegu võib olla skandinaavia laenuga. Vanaislandi keeles on tár pisar, vanarootsi keele tār on pisar; samuti tilk, piisk. Keeletark: sibula raiumisest ja frikadellide hööritamisest
[caption id="attachment_384048" align="aligncenter" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Täna on Haapsalus toidufestival Maitsete Promenaad ja seetõttu maiuspala ka keelegurmaanidele – juttu tuleb kokaraamatutest. Muide, esimene eestikeelne tõlgitud kokaraamat ilmus juba 1781. aastal.
Kokaraamatutest saab aimu, kuidas on ajaga muutunud toiduterminoloogia, milliseid uudis- või murdesõnu on eelistatud.
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Täna on Haapsalus toidufestival Maitsete Promenaad ja seetõttu maiuspala ka keelegurmaanidele – juttu tuleb kokaraamatutest. Muide, esimene eestikeelne tõlgitud kokaraamat ilmus juba 1781. aastal.
Kokaraamatutest saab aimu, kuidas on ajaga muutunud toiduterminoloogia, milliseid uudis- või murdesõnu on eelistatud. 
Haapsalu kortermaja terrassile prantsatas luik
[caption id="attachment_425453" align="alignnone" width="1920"]
Monika Undo foto[/caption]
11. mai lõuna ajal tabas Haapsalus asuva mereäärse kortermaja elanikke üllatus, kui taevast või kolmekorruselise maja katuselt prantsatas esimese korruse terrassile Eesti kõige suurem lind luik. Lendu tiivuline terrassilt tõusta ei saanud, ka oli lind jalga väänanud.
Appi ruttas keskkonnainspektor. Luike puuri saada polnud sugugi lihtsate ülesannete killast, aga lõpuks see siiski õnnestus.
Monika Undo foto[/caption]
11. mai lõuna ajal tabas Haapsalus asuva mereäärse kortermaja elanikke üllatus, kui taevast või kolmekorruselise maja katuselt prantsatas esimese korruse terrassile Eesti kõige suurem lind luik. Lendu tiivuline terrassilt tõusta ei saanud, ka oli lind jalga väänanud.
Appi ruttas keskkonnainspektor. Luike puuri saada polnud sugugi lihtsate ülesannete killast, aga lõpuks see siiski õnnestus. Monika Undo: kes need aasal õõtsuvad, siis kui tuuled lõõtsuvad?
[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
„Need on nurmenukud kallid / kaela ümber soojad sallid“. Nõnda kõlab Heljo Männi luuletus „Nurmenukk“.
Nurmenukud rõõmustavad praegu oma õiteiluga. Nurmenukk on armastatud taim, mida kinnitavad arvukad rahvapärased nimetused. Ja neid on rohkem kui 200!
Botaanik Gustav Vilbaste on kirjutanud, et „taimenimed on osa rahvaluulest“, nende loomisel on arvestatud nii taime omaduste kui ka välimusega.
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
„Need on nurmenukud kallid / kaela ümber soojad sallid“. Nõnda kõlab Heljo Männi luuletus „Nurmenukk“.
Nurmenukud rõõmustavad praegu oma õiteiluga. Nurmenukk on armastatud taim, mida kinnitavad arvukad rahvapärased nimetused. Ja neid on rohkem kui 200!
Botaanik Gustav Vilbaste on kirjutanud, et „taimenimed on osa rahvaluulest“, nende loomisel on arvestatud nii taime omaduste kui ka välimusega.