Silt: Monika Undo
Keeletark: võtaks ühe panni prae raiutud elaja lihast
[caption id="attachment_384057" align="alignnone" width="1920"]
Monika Undo. Foto Andra Kirna[/caption]
Kui toidul ei ole olnud sobivat eestikeelset vastet, on kokaraamatutes üritatud seda viga parandada. Varemalt kasutati tihti kirjeldamist, mis aga muutis toidunimetused väheke kohmakaks, näiteks „panni praad raiutud elaja lihast”.
Põnev on jälgida, kuidas eri aegadel on kokaraamatutes nimetatud kotlette. Saksa keeles on kotlet

Monika Undo: mis ühendab metsliisut ja krönksi?
[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"]
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Mis ühendab metsliisut ja krönksi? Nii metsliisu kui ka krönks tähendavad erinevatel saartel puuki. Saaremaal on puuki nimetatud metsliisuks, Hiiumaal aga krönksiks ja kronksiks.
Puugi kohta on murdeti kasutusel olnud palju nimetusi. Mitmetel juhtudel on liitsõna esimene pool „mets-”, näiteks metstäi, metspung, metsluts, metslatikas. Paljudes piirkondades on puuki kutsutud puutäiks. Veel on öeldud käopuuk ja käopung, näiteks „Võsud o täis käopuuka“ (Kodavere). Rahvatarkus ütleb, et kui narritad kägu, viskab ta sulle karistuseks puugi selga.
Puuki on aga peetud tuletiseks tüvest puu.

Monika Undo: ampsleb majarahvaga
[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"]
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Mida võiks tähendada „ampslema”? Esimese hooga arvaks, et ampsu võtmisest on saanud lühem ja suupärasem versioon – kõlab johannesaaviklikult.
Tegelikult ei ole ampslema sugugi mitte Johannes Aaviku eede, see on hoopis murdesõna. Ampslema on riidlema, vaidlema, kisklema; lisaks lõõpima, ärplema ja uhkustama.
„Eesti murrete sõnaraamatus” on näitelauseteks „Siält ja tiält võtab sõna, ei aja õiged juttu, mugu ampsleb” (Kodavere) ja „Ampsleb – vaidleb sõnadega” (Torma).
Ampslema on servap

Ernst Enno viktoriini võit jäi koju LÜGi
[gallery ids="442973,443001,443000,442974,442975,442976,442977,442978,442979,442980,442981,442982,442983,442984,442985,442986,442987,442988,442989,442990,442991,442992,442993,442994,442995,442996,442997,442998,442999"]
Läänemaa ühisgümnaasiumis võistlesid õpilased Ernst Enno elu, loomingu ja mõttemaailma tundmises. Viktoriini „Rändavate vete ääres” võit gümnaasiuminoorte hulgas jäi LÜGi. Noorematest tundsid Ennot kõige paremini Noarootsi kooli õpilased.
„Viktoriin „Rändavate vete ääres” oli esimene ja ainuke – kordamisele ei lähe,” ütles LÜGi eesti kee
Monika Undo: tohuvabohu saarest ja selle murrakust
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"]
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Tohuvabohu on suur korralagedus, täielik segadus. Algselt on sõna kasutatud ürgkaose tähistamiseks.
Kuid on olemas ka tohuvabohu murrak, mida kõneldakse Tohuvabohu saarel. Nüüd tekkis vist tohuvabohu või siis lihtsalt uhu (Andrus Saareste „Eesti keele mõistelises sõnaraamatus“ on sõna „uhu” – korraldamata olek, kaos). Mitme Oskar Lutsu följetoni tegelane on Karl Martin Uhhuu, kelle keelekasutuses valitseb korralagedus ja kelle sõnavaras on jooni eri murretest, täpsemalt „tal oli seesama – pool tartu, pool võru, pool tohuvabohu saare murrak”.
Ja Tohuvabaohu saar ise? Ilmselt on tegu Järvepera külaga, kust Oskar Luts pärit on. Keeleteadlane Hella Keem on kirjutanud, et 19. sajandi algu
