Silt: Monika Undo

[caption id="attachment_441225" align="alignnone" width="1920"] Tiiu Randmann-Mihkla raamatuga "Vana maja saladused". Foto: Juhan Hepner[/caption] Eesti lastekirjanduse keskus kutsub noori lugejaid osalema Nukitsa konkursil ja andma hääle lemmikule Eesti lasteraamatule. Konkursi tarvis on lastekirjanduse keskus valinud 2024. ja 2025. aastal ilmunud lasteraamatute seast sada teost, millele saavad noored kirjandussõbrad oma hääle anda. Saja hääletusele pandud raamatu seas on mitu Läänemaal elavalt või siinse kandiga seotud autorilt. Nii on nimekirja jõudnud Kaie Ilvese „Amanda hirm” Takinada illustratsioonidega, Tiiu Randmann-Mihkla kirjutatud ja Made Balbati illustreeritud „Vana maj

[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Haapsalus on tänavu maas olnud esimene lumejalg, lühikest aega küll, aga siiski. „Lumejala” üks tähendus on esimene lumi. Mustjalas on öeldud, et „kui lumi maha tuli, siis olid esimesed lumejalad”. Vanasti usuti, et nii mitu päeva, kui esimene lumi maas püsib, nii mitu korda see talve jooksul ka ära sulab. Esimese lumekorra kohta on kasutatud veel sõnu „virk” ja „räävetis”. Kui aga kevadel pärast lume sulamist hakkas vihma sadama, öeldi, et vihmajalg on maas. Olgu tegu lume- või vihmajalgadega, mõlemad on jätnud jälgi meie keeleradadele.

[caption id="attachment_384057" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto Andra Kirna[/caption] Tänavune detsember on sama vihmahall kui november ja taevaluugid on alalõpmata valla. Eesti keeles on palju vihmasõnu, näiteks Andrus Saareste „Eesti keele mõistelises sõnaraamatus” on neid suisa mitu lehekülge ja neist saaks kokku panna vihma välimääraja. Uduvihma kohta on kasutatud nimetusi pihu, kihu, tuherik ja seenevihm. Peenike uduvihm on seevastu ribu. Väikest vihmahoogu on nimetatud saginaks ja räävetiseks. Karuse kandis on räävetise kohta öeldud, et „tuli pisike räävetis, seda maksa vihmaks arvata”. Tugevamat vihmahoogu on kutsutud saareks ja saarekeseks. Ägeda vihmasaju jao

[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Austet keelemehe Johannes Aaviku synnist möödub 8. detsembril 145 aastat. Aaviku kohta on kirjutet, et omal ajal oli ta „kõige suurem kirjaoskaja Eestis”. Ega see liialdus olegi. Kuid milline oli Aaviku keeleköök? Aavik muretses eesti keele tervise pärast. Ta kergitas keelekatla kaant ja kaardistas keeletõbesid, mis eesti keele organismi kurnasid. Aavik kirjutas: „Mõned keelevead on nagu mingisugused tõved, mis on juurdund meie keele organismi ja mis on visad paranema ning rasked arstida ja mida seepärast põet

[gallery ids="460768,460766,460759,460765,460769,460756,460757,460758,460760,460761,460762,460763,460764,460767,460770,460771,460772,460773,460774,460775,460776,460777,460778,460779,460780,460782,460783,460784"]   Teisipäeval Haapsalu kunstikooli galeriis avatud näitus „Luulepildid läbi aastaringi” teeb kummarduse Haapsalus elanud luuletajale Ernst Ennole. Äsja avatud näitus on Haapsalu kunstiklubi juubeliaasta kolmas ja viimane. Kui novembri alguses Haapsalu linnagaleriis klubi aastanäituse avamisel ilutses tordil arv 65, siis nüüd oli selle asemel 150 – esimesel puhul tähistas see kunstiklubi vanust, teisel aga seda, et luuletaja Ernst Enno sünnist möödus tänavu 150 aastast. Nende kahe tähtpäeva puhul kunst ja luule kohtusidki. 21 kunstniku seas, kes Enno luulet illustreerisid, on nii kunstiklubi liikmeid kui ka Aide Leit-Lepmetsa käe all juba vii

[caption id="attachment_459541" align="alignnone" width="1920"] Lumeroos. Foto Freepik.com[/caption] Eesti keeles kohtuvad ilm ja toit tihti ühes keelepotis ning sellest sünnivad maitsvad sõnad. Mida siis keelepotist leida võib? Kindlasti jää- ja lumekruupe. Suppide valiku üle ei saa ka kurta – meil on nii jää- kui ka lumesupp. Martnas on öeldud, et „küll oo aga jää suppi kõik kohad täis”. Aeg-ajalt valmistatakse ka lörtsi

[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Lääne Elus oli hiljuti uudis sellest, kuidas Osmussaar pääses filmilinale. Osmussaar ongi põnevate lugudega saar, aga sama kehtib ka Osmussaare nime kohta. Lääne-Eestis on malmi kohta öeldud osmus, näiteks „osmusest pada”, „mo isa viind suure osmuse tüki sepa juure”. „Osmus” esineb vanemates ÕSides ja see on rootsi laen. Kuigi tegu on unustatud sõnaga, on see kanda kinnitanud kohanimes Osmussaar. Osmussaar ehk Odensholm on seotud veel viikingite peajumala Odiniga. Tõlkes tähendab Odensholm Odini ha

[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] 12. august oli Eesti lastekirjanduses must päev, sest lahkus armastatud kirjanik Aino Pervik (1932–2025), kelle raamatute keskel on üles kasvanud mitu põlvkonda lapsi. Tema loodud tegelaste galerii on olnud väga eripalgeline. Üheks neist tegelastest on karismaatiline Kunksmoor. Sellest, kuidas Aino Pervik jõudis Andrus Saareste sõnaraamatut sirvides sõnani „kunksmoor” (nõiduja vanaeit), on Lääne Elu veergudel varem juttu olnud. Saareste noppis kunksmoori omakorda üles Wiedemanni sõnaraamatust. Samas on leksikograaf Udo Uibo oletanud, et kunksmoori näol on suure tõenäosusega tegu olnud üleskirjutusveaga. Seda võimalust kinnitavad tema meelest „ühekordne dokumenteeritus ja hilisemate teadete pu

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Ridalast pärit Jaan Spuhl-Rotalia kirjutas raamatus „Kodumaa marjad” (1898): „Sõstar kui põhjamaade viinamari on just see marjapuu, mida suureviisiliseks kasvatamiseks küllalt ei jõua kiita. Pääle selle on sõstrapõõsa istutamine ja hoolitsemine hõlpus ning kasvamine nii kerge asi, et sellega igaüks hakkama saab.” Sõstar on läänemeresoome tüvi. Punase sõstra kohta on Lõuna-Eestis öeldud hõrak, kuid ka jaanimari. Veel on kasutusel olnud näiteks hõrakapuhm, harakapõõsas ja harakamari. Saaremaal

[caption id="attachment_443001" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto Andra Kirna.[/caption] Kui öelda, et täna on helge päev, ei teki kahtlust, mida mõeldakse. Samas ei ole „helget” alati kasutatud tähenduses „hele, selge, rõõmsaks tegev”. Lause „Elge päev