7.8 C
Haapsalu
Esmaspäev, 23. juuni 2025

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Mirje Sims

Silt: Mirje Sims

Pitsikeskus pani välja „Mõmmi ja aabitsa” nukud

[caption id="attachment_450257" align="alignnone" width="1920"] Gunta Randla nukke näeb Haapsalu pitsikeskuses. Foto: Merle Saulep[/caption] Teatri- ja telekunstniku Gunta Randla legendaarseid nukke Karu-Katit ja Karu-Matit, Rebase-Reinu ja Jänku-Jutat näeb Haapsalu pitsikeskuses kuu lõpuni. Randla ise oli eile teel Haapsallu etendusele Elin Toonast ja lubas samal päeval pitsikeskuses avatud väljapaneku enne teatriskäiku oma silmaga üle vaadata. „Mul on tund aega, jooksen sinna ja üle tee Okase muuseumisse Mari Roosvaldi näitusele,” ütles Randla Lääne Elule. 1970. ja 1990. aastatel ETV eetris olnud „Mõmmi

Haapsalu pitsikeskus näitab õpilaste näputööd

[gallery ids="448538,448539,448540,448541,448542,448543"]   Haapsalu põhikooli 4.–9. klassi õpilased ja õpetajad panid pitsikeskusesse välja oma käsitöö õrnadest Haapsalu sallidest heegeldatud loomade ja hiigelsokkideni. Haapsalu põhikooli käsitööõpetaja Siiri Reimanni sõnul on näituse tööd põhiliselt õpilastelt, aga natuke ka õpetajatelt. Vaadata on sel kooliaastal valminud esemed: õmmeldud, kootud, heegeldatud ja köidetud. Näitus „Kõik loevad” lähtub Reimanni sõnul põhimõttest, et tähtis on iga piste, iga silmus ja iga kätepaar. „Me ei valinud nii, et üks töö kõlbab ja teine ei kõlba,” märkis Reimann. „Iga sokike ei pea olema nagu professionaalse käsitöölise kootud.” Haapsalu pitsikeskuse perenaise Mirje Simsi sõnul on näitus juba äratanud turistide tähelepanu: astutakse sisse ja imestatakse, et haapsallased teevad nii kaunist käsitööd. „Ja et lapsed ka,” ütles Sims. „Mulle on juba öeldud, et Haapsalu on tõeline käsitöölinn, seda on juba laste töödest näha.” Muidugi leidub pitsikeskuses näitusel terve hulk Haapsalu salle. „See rõõmustab mind eriti,” märkis Sims. „Nad on k

Haapsalu pitsikeskus sai rahastuse

[caption id="attachment_420555" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu pitsikeskus. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Teisel katsel õnnestus Haapsalu linnavalitsusel saada toetust pitsikeskuse hoone remondiks maksimummääras. Haapsalu arendusspetsialisti Ülla Parase sõnul ei taotletud raha mitte ainult pitsikeskuse maja remondiks, vaid see oli osa suuremast projektist: lisaks ühe hoone remondile luuakse Haapsalu vanalinna ka kultuurikilomeeter ja täiendatakse Mihkli pargi mänguväljakut. Eeldatavasti läheb projekt maksma veidi üle miljoni euro, millest toetust saadakse 60 protsendi ulatuses. Haapsalu linnavalitsus sai projektiks toetust veidi üle 632 000 euro, mis oli ühtlasi ka ühe projekti toetamise maksimumsumma. „Juhul, kui projekt läheb vähem maksma kui planeeritud, siis läheb toetus väiksemaks,” ütles Paras. Linna omafinantseering on eeldatavasti üle 421 000 euro, mida on siiani soovitud katta Karja 15 asuva endise turismiinfokeskus müügiga. Aasta jooksul pole linnavalitsuse

Pitsikeskuse aknaid ehivad muinasjutud

[caption id="attachment_439462" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu pitsikeskuse iga aken jutustab ühe muinasloo. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu käsitööseltsi liikmed valisid välja viis muinasjuttu ja kaunistasid lugude ainetel pitsikeskuse aknad. „Kui hakkasime mõtlema, mis jõuluakendest saab, siis ei olnud muud mõtet kui muinasjutud,” ütles Haapsalu pitsikeskuse perenaine Mirje Sims. Pitsikeskuse 2025. aasta kalender nimelt on muinasjutu teemal: Haapsalu salli on end mähkinud Punamütsike, Tuhkatriinu, Lumivalgeke jt. Käsitööseltsi liikmed valisid sealt loo ja kujundasid muinasjutuaknad. „Kui naised küsisid, kuidas teha, siis andsin nõu, et markeerige. Tervet lugu ju aknale pan

Hiina naised laotavad Haapsalu pitsi üle maailma laiali

  [caption id="attachment_437811" align="alignnone" width="1920"] Tekstiiliteadlane doktor Sophie Qiaoyun Peng (vasakult teine) ja fotograaf Dawa Yangchen (paremal). Urmas Lauri[/caption] Viis päeva olid Haapsalus pitsikeskuse tegevust jäädvustamas tekstiiliteadlane, doktor Sophie Qiaoyun Peng ja fotograaf Dawa Yangchen. Suure novembritormi aegu olid Haapsalu pitsikeskuse naised ärevil. Nad ei pabistanud mitte seepärast, et tuuleiil võiks majalt katuse rebida, vaid hoopis sellepärast, kas pitsikeskusse tulnud Hiina naistel õnnestub tuule kiuste kümnest pitsikudujast, nende sallidest ja ka kätest õues tipptasemel pilte teha. See, et doktor Peng taas Haapsallu jõudis, oli pitsikeskuse naiste jaoks üsna tavapärane. „See pole üllatus, Sophie on meil palju kordi käinud,” ütles üks pitsikeskuse perenaistest Merle Saulep, kui oli Hiina naisi lõunalt ootamas. „Haapsalu salli on ta uurinud juba palju aastaid.” Pitsikeskuse perenaine Mirje Sims ütles, et Haapsalu salli jaoks

Pitsikeskus tegi teistmoodi näituse

[gallery ids="436254,436256,436257,436255,436258,436259,436260,436261,436262,436263,436264,436265"]   „Teeme veel ühe pitsi” ja „Mis teil viga, kogu aeg on pits ees” on laused, mida Haapsalu pitsikeskuses koos käivad käistöönaised on pidanud külastajatelt kuulma kümneid, kui mitte sadu kordi. Nüüd võtsid naised kätte ja tegid pitsidest näituse. Mitte neist, mis sünnivad naiste endi nobedate näppude all, vaid alanud viinakuu kohaselt viinapitsidest.

Haapsalu pitsikeskus pani oksjonile harulduse

  Haapsalu pitskeskus pani täna pärastlõunal alghinnaga 150 eurot enampakkumisele „Haapsalu salli“ raamatu, mille autorid on haapsallased Siiri Reimann ja Aime Edasi. Esimene, kes pitsikeskuse Facebooki lehel välja kuulutatud oksjonil oli nõus teose alghinnaga ära ostma, oli salliraamatu ühe autori ja sallikuduja Aime Edasi lapselaps. Oksjon lõpeb homme kell 16.

Pitsikeskus ootab turismiinfo jagamiseks koolitust ja palka

[caption id="attachment_430240" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu pitsikeskuse eestvedaja Mirje Simsi sõnul tunnevad käsitöönaised eelkõige puudust koolitusest. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Turismiinfokeskuse viimine pitsikeskusesse kevadel viskas käsitöönaised tundmatus kohas vette: nad peavad leidma vastuseid küsimustele nii Läänemaa kui ka teiste maakondade kohta. Pitsikeskuse juht Mirje Sims ütles, et kõige rohkem tunnevad nad puudust just koolitusest, mida enne kolimist lubati, kuid mida siiani pole olnud. Alguses küll kiire juhendamine oli, kuid piisav koolitus see pitsikeskuse naiste hinnangul ei olnud. Läänemaa turismijuht Ivika Uusmaa kinnitas, et põhjalikum koolitus on veel tulemas.

Haapsalu ehitab õpetajatele ja arstidele üürikorterid

[caption id="attachment_413232" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu pitsikeskuse majja tuleb ka kaks korterit ja turismiinfokeskus. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu linnavalitsus plaanib kolida turismiinfokeskuse pitsikeskusse ja rajada samasse majja kaks üürikorterit. Korterid tahab linnavalitsus pitsikeskuse hoone teisele korrusele ehitada selleks, et neid oleks võimalik üürida Haapsallu tööle asuvatele õpetajatele ja meditsiinitöötajatele. „Praegu huvi korterite vastu ei ole, aga see oleks suur argument, kui meil oleks neid pakkuda,” ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles volikogus.

Galerii: pitsipäeva kudumisvõistluse võit läks Pärnumaale

[gallery ids="409252,409254,409256,409258,409260,409262,409264,409266,409268,409270,409272,409274,409276,409278,409280,409282,409284,409286,409288,409290,409292,409294,409296,409298,409300,409302,409304,409306,409308,409310,409312,409314,409316,409318,409320,409322,409324,409326,409328,409330,409332,409334,409336,409338,409340,409342,409344,409346,409348,409350,409352,409354,409356,409358,409360,409362,409364,409366,409368,409370,409372,409374,409376,409378,409380,409382,409384,409386,409388,409390,409392,409394,409396,409398"] Fotod Kaire Reiljan Haapsalu pitsipäeva kudumisvõistluse võit tavakudujate hulgas läks sel aastal Pärnumaale, rekordhulga kudujate seast viis selle koju Urve Kibur. Pitsipäeva kudumisvõistlusele registreeris end tänavu 35 kudujat, neist 27 võistlesid nn tavakudujate kategoorias. Erikategoorias, kuhu pääsesid võistlema kudumisvõistluse varasemad võitjad ja Haapsalu käsitööseltsi liikmed, olid võistlejaid kaheksa. Nende hulgas võttis võidu Signe Pärt, kes oli võidukas ka 2012. aasta kudumisvõistlusel.