Silt: Mirje Sims
Haapsalu pitsikeskus sai rahastuse
[caption id="attachment_420555" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu pitsikeskus. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Teisel katsel õnnestus Haapsalu linnavalitsusel saada toetust pitsikeskuse hoone remondiks maksimummääras.
Haapsalu arendusspetsialisti Ülla Parase sõnul ei taotletud raha mitte ainult pitsikeskuse maja remondiks, vaid see oli osa suuremast projektist: lisaks ühe hoone remondile luuakse Haapsalu vanalinna ka kultuurikilomeeter ja täiendatakse Mihkli pargi mänguväljakut.
Eeldatavasti läheb projekt maksma veidi üle miljoni euro, millest toetust saadakse 60 protsendi ulatuses. Haapsalu linnavalitsus sai projektiks toetust veidi üle 632 000 euro, mis oli ühtlasi ka ühe projekti toetamise maksimumsumma. „Juhul, kui projekt läheb vähem maksma kui planeeritud, siis läheb toetus väiksemaks,” ütles Paras.
Linna omafinantseering on eeldatavasti üle 421 000 euro, mida on siiani soovitud katta Karja 15 asuva endise turismiinfokeskus müügiga. Aasta jooksul pole linnavalitsuse
Haapsalu pitsikeskus. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Teisel katsel õnnestus Haapsalu linnavalitsusel saada toetust pitsikeskuse hoone remondiks maksimummääras.
Haapsalu arendusspetsialisti Ülla Parase sõnul ei taotletud raha mitte ainult pitsikeskuse maja remondiks, vaid see oli osa suuremast projektist: lisaks ühe hoone remondile luuakse Haapsalu vanalinna ka kultuurikilomeeter ja täiendatakse Mihkli pargi mänguväljakut.
Eeldatavasti läheb projekt maksma veidi üle miljoni euro, millest toetust saadakse 60 protsendi ulatuses. Haapsalu linnavalitsus sai projektiks toetust veidi üle 632 000 euro, mis oli ühtlasi ka ühe projekti toetamise maksimumsumma. „Juhul, kui projekt läheb vähem maksma kui planeeritud, siis läheb toetus väiksemaks,” ütles Paras.
Linna omafinantseering on eeldatavasti üle 421 000 euro, mida on siiani soovitud katta Karja 15 asuva endise turismiinfokeskus müügiga. Aasta jooksul pole linnavalitsuse
Pitsikeskuse aknaid ehivad muinasjutud
[caption id="attachment_439462" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu pitsikeskuse iga aken jutustab ühe muinasloo. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalu käsitööseltsi liikmed valisid välja viis muinasjuttu ja kaunistasid lugude ainetel pitsikeskuse aknad.
„Kui hakkasime mõtlema, mis jõuluakendest saab, siis ei olnud muud mõtet kui muinasjutud,” ütles Haapsalu pitsikeskuse perenaine Mirje Sims. Pitsikeskuse 2025. aasta kalender nimelt on muinasjutu teemal: Haapsalu salli on end mähkinud Punamütsike, Tuhkatriinu, Lumivalgeke jt.
Käsitööseltsi liikmed valisid sealt loo ja kujundasid muinasjutuaknad. „Kui naised küsisid, kuidas teha, siis andsin nõu, et markeerige. Tervet lugu ju aknale pan
Haapsalu pitsikeskuse iga aken jutustab ühe muinasloo. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalu käsitööseltsi liikmed valisid välja viis muinasjuttu ja kaunistasid lugude ainetel pitsikeskuse aknad.
„Kui hakkasime mõtlema, mis jõuluakendest saab, siis ei olnud muud mõtet kui muinasjutud,” ütles Haapsalu pitsikeskuse perenaine Mirje Sims. Pitsikeskuse 2025. aasta kalender nimelt on muinasjutu teemal: Haapsalu salli on end mähkinud Punamütsike, Tuhkatriinu, Lumivalgeke jt.
Käsitööseltsi liikmed valisid sealt loo ja kujundasid muinasjutuaknad. „Kui naised küsisid, kuidas teha, siis andsin nõu, et markeerige. Tervet lugu ju aknale pan
6
Hiina naised laotavad Haapsalu pitsi üle maailma laiali
[caption id="attachment_437811" align="alignnone" width="1920"]
Tekstiiliteadlane doktor Sophie Qiaoyun Peng (vasakult teine) ja fotograaf Dawa Yangchen (paremal). Urmas Lauri[/caption]
Viis päeva olid Haapsalus pitsikeskuse tegevust jäädvustamas tekstiiliteadlane, doktor Sophie Qiaoyun Peng ja fotograaf Dawa Yangchen.
Suure novembritormi aegu olid Haapsalu pitsikeskuse naised ärevil. Nad ei pabistanud mitte seepärast, et tuuleiil võiks majalt katuse rebida, vaid hoopis sellepärast, kas pitsikeskusse tulnud Hiina naistel õnnestub tuule kiuste kümnest pitsikudujast, nende sallidest ja ka kätest õues tipptasemel pilte teha.
See, et doktor Peng taas Haapsallu jõudis, oli pitsikeskuse naiste jaoks üsna tavapärane. „See pole üllatus, Sophie on meil palju kordi käinud,” ütles üks pitsikeskuse perenaistest Merle Saulep, kui oli Hiina naisi lõunalt ootamas. „Haapsalu salli on ta uurinud juba palju aastaid.”
Pitsikeskuse perenaine Mirje Sims ütles, et Haapsalu salli jaoks
Tekstiiliteadlane doktor Sophie Qiaoyun Peng (vasakult teine) ja fotograaf Dawa Yangchen (paremal). Urmas Lauri[/caption]
Viis päeva olid Haapsalus pitsikeskuse tegevust jäädvustamas tekstiiliteadlane, doktor Sophie Qiaoyun Peng ja fotograaf Dawa Yangchen.
Suure novembritormi aegu olid Haapsalu pitsikeskuse naised ärevil. Nad ei pabistanud mitte seepärast, et tuuleiil võiks majalt katuse rebida, vaid hoopis sellepärast, kas pitsikeskusse tulnud Hiina naistel õnnestub tuule kiuste kümnest pitsikudujast, nende sallidest ja ka kätest õues tipptasemel pilte teha.
See, et doktor Peng taas Haapsallu jõudis, oli pitsikeskuse naiste jaoks üsna tavapärane. „See pole üllatus, Sophie on meil palju kordi käinud,” ütles üks pitsikeskuse perenaistest Merle Saulep, kui oli Hiina naisi lõunalt ootamas. „Haapsalu salli on ta uurinud juba palju aastaid.”
Pitsikeskuse perenaine Mirje Sims ütles, et Haapsalu salli jaoks
Pitsikeskus tegi teistmoodi näituse
[gallery ids="436254,436256,436257,436255,436258,436259,436260,436261,436262,436263,436264,436265"]
„Teeme veel ühe pitsi” ja „Mis teil viga, kogu aeg on pits ees” on laused, mida Haapsalu pitsikeskuses koos käivad käistöönaised on pidanud külastajatelt kuulma kümneid, kui mitte sadu kordi.
Nüüd võtsid naised kätte ja tegid pitsidest näituse. Mitte neist, mis sünnivad naiste endi nobedate näppude all, vaid alanud viinakuu kohaselt viinapitsidest.
Haapsalu pitsikeskus pani oksjonile harulduse
Haapsalu pitskeskus pani täna pärastlõunal alghinnaga 150 eurot enampakkumisele „Haapsalu salli“ raamatu, mille autorid on haapsallased Siiri Reimann ja Aime Edasi.
Esimene, kes pitsikeskuse Facebooki lehel välja kuulutatud oksjonil oli nõus teose alghinnaga ära ostma, oli salliraamatu ühe autori ja sallikuduja Aime Edasi lapselaps.
Oksjon lõpeb homme kell 16. 
Pitsikeskus ootab turismiinfo jagamiseks koolitust ja palka
[caption id="attachment_430240" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu pitsikeskuse eestvedaja Mirje Simsi sõnul tunnevad käsitöönaised eelkõige puudust koolitusest. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Turismiinfokeskuse viimine pitsikeskusesse kevadel viskas käsitöönaised tundmatus kohas vette: nad peavad leidma vastuseid küsimustele nii Läänemaa kui ka teiste maakondade kohta.
Pitsikeskuse juht Mirje Sims ütles, et kõige rohkem tunnevad nad puudust just koolitusest, mida enne kolimist lubati, kuid mida siiani pole olnud. Alguses küll kiire juhendamine oli, kuid piisav koolitus see pitsikeskuse naiste hinnangul ei olnud.
Läänemaa turismijuht Ivika Uusmaa kinnitas, et põhjalikum koolitus on veel tulemas.
Haapsalu pitsikeskuse eestvedaja Mirje Simsi sõnul tunnevad käsitöönaised eelkõige puudust koolitusest. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Turismiinfokeskuse viimine pitsikeskusesse kevadel viskas käsitöönaised tundmatus kohas vette: nad peavad leidma vastuseid küsimustele nii Läänemaa kui ka teiste maakondade kohta.
Pitsikeskuse juht Mirje Sims ütles, et kõige rohkem tunnevad nad puudust just koolitusest, mida enne kolimist lubati, kuid mida siiani pole olnud. Alguses küll kiire juhendamine oli, kuid piisav koolitus see pitsikeskuse naiste hinnangul ei olnud.
Läänemaa turismijuht Ivika Uusmaa kinnitas, et põhjalikum koolitus on veel tulemas. 
Haapsalu ehitab õpetajatele ja arstidele üürikorterid
[caption id="attachment_413232" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu pitsikeskuse majja tuleb ka kaks korterit ja turismiinfokeskus. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalu linnavalitsus plaanib kolida turismiinfokeskuse pitsikeskusse ja rajada samasse majja kaks üürikorterit.
Korterid tahab linnavalitsus pitsikeskuse hoone teisele korrusele ehitada selleks, et neid oleks võimalik üürida Haapsallu tööle asuvatele õpetajatele ja meditsiinitöötajatele. „Praegu huvi korterite vastu ei ole, aga see oleks suur argument, kui meil oleks neid pakkuda,” ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles volikogus.
Haapsalu pitsikeskuse majja tuleb ka kaks korterit ja turismiinfokeskus. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalu linnavalitsus plaanib kolida turismiinfokeskuse pitsikeskusse ja rajada samasse majja kaks üürikorterit.
Korterid tahab linnavalitsus pitsikeskuse hoone teisele korrusele ehitada selleks, et neid oleks võimalik üürida Haapsallu tööle asuvatele õpetajatele ja meditsiinitöötajatele. „Praegu huvi korterite vastu ei ole, aga see oleks suur argument, kui meil oleks neid pakkuda,” ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles volikogus. 
Galerii: pitsipäeva kudumisvõistluse võit läks Pärnumaale
[gallery ids="409252,409254,409256,409258,409260,409262,409264,409266,409268,409270,409272,409274,409276,409278,409280,409282,409284,409286,409288,409290,409292,409294,409296,409298,409300,409302,409304,409306,409308,409310,409312,409314,409316,409318,409320,409322,409324,409326,409328,409330,409332,409334,409336,409338,409340,409342,409344,409346,409348,409350,409352,409354,409356,409358,409360,409362,409364,409366,409368,409370,409372,409374,409376,409378,409380,409382,409384,409386,409388,409390,409392,409394,409396,409398"]
Fotod Kaire Reiljan
Haapsalu pitsipäeva kudumisvõistluse võit tavakudujate hulgas läks sel aastal Pärnumaale, rekordhulga kudujate seast viis selle koju Urve Kibur.
Pitsipäeva kudumisvõistlusele registreeris end tänavu 35 kudujat, neist 27 võistlesid nn tavakudujate kategoorias. Erikategoorias, kuhu pääsesid võistlema kudumisvõistluse varasemad võitjad ja Haapsalu käsitööseltsi liikmed, olid võistlejaid kaheksa. Nende hulgas võttis võidu Signe Pärt, kes oli võidukas ka 2012. aasta kudumisvõistlusel.
Kaidi-Käthlyn Reimann armastab värve ja kudumist
[caption id="attachment_374897" align="alignnone" width="2000"]
Kaidi-Käthlyn Reimann. Kaire Reiljan[/caption]
Haapsalu pitsikeskuses laupäeval avatud Kaidi-Käthlyn Reimanni näitus on oma värvide pillerkaarega nagu sissejuhatus saabuvasse sügisesse.
„See on kõige erilisem näitus, mis meil on olnud,“ ütles Haapsalu pitsikeskuse perenaine Mirje Sims näitust avades. „Tuled uksest sisse ja ei tea, mida vaadata, sest kõik köidab silma. Siin on nii palju värvi,“ ütles Sims. Simsil on õigus – värve Reimann armastab. Kollastele, roosadele ja sinistele kootud pitskleitidele lisab värvi roheline kummut ja sealsamas kõrval laual pooleliolev kollane ja punane sall.
Kaidi-Käthlyn Reimann. Kaire Reiljan[/caption]
Haapsalu pitsikeskuses laupäeval avatud Kaidi-Käthlyn Reimanni näitus on oma värvide pillerkaarega nagu sissejuhatus saabuvasse sügisesse.
„See on kõige erilisem näitus, mis meil on olnud,“ ütles Haapsalu pitsikeskuse perenaine Mirje Sims näitust avades. „Tuled uksest sisse ja ei tea, mida vaadata, sest kõik köidab silma. Siin on nii palju värvi,“ ütles Sims. Simsil on õigus – värve Reimann armastab. Kollastele, roosadele ja sinistele kootud pitskleitidele lisab värvi roheline kummut ja sealsamas kõrval laual pooleliolev kollane ja punane sall. 
Haapsalus sai võidu pitsi kududa
[caption id="attachment_373452" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu promenaadi tantsupaviljonis kudusid naised Linda Elgase nimel võidu pitsi. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalu 11. pitsipäeval oli ilm suurepärane, justkui loodud tuleva aasta pitsikalendriga tutvumiseks, kootud pitside näitamiseks-vaatamiseks ja mere ääres võistukudumiseks.
Enne pitsipäeva pidasid käsitööseltsi valged daamid öökudumist. „Et kas me koome ööd? Ei, me koome öös,” ütles pitsikeskuse eestvedaja Mirje Sims. Tema sõnul on kudujad riietatud valgesse, nagu Valgele Daamile kohane ja koos kootakse pitsikeskuses lobisedes ja kohvitades pitsi, igaüks oma kaasavõetud poolikut tööd. Tõelistel sallikudujatel on alati mõni sall või rätik pooleli. „Võistlust, kes kõige kauem koob, pole meil kombeks teha, pigem vaatame, kas koome eelmise aasta kellaajast kauem,” rääkis ta. Sims tõdes, et proua Linda Elgase rekord – kududa kella poole kolmeni – jääb ilmselt kauaks püsima. Kõige tõhusam tööaeg on tema meelest nagunii kesköö paiku.
Haapsalu promenaadi tantsupaviljonis kudusid naised Linda Elgase nimel võidu pitsi. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalu 11. pitsipäeval oli ilm suurepärane, justkui loodud tuleva aasta pitsikalendriga tutvumiseks, kootud pitside näitamiseks-vaatamiseks ja mere ääres võistukudumiseks.
Enne pitsipäeva pidasid käsitööseltsi valged daamid öökudumist. „Et kas me koome ööd? Ei, me koome öös,” ütles pitsikeskuse eestvedaja Mirje Sims. Tema sõnul on kudujad riietatud valgesse, nagu Valgele Daamile kohane ja koos kootakse pitsikeskuses lobisedes ja kohvitades pitsi, igaüks oma kaasavõetud poolikut tööd. Tõelistel sallikudujatel on alati mõni sall või rätik pooleli. „Võistlust, kes kõige kauem koob, pole meil kombeks teha, pigem vaatame, kas koome eelmise aasta kellaajast kauem,” rääkis ta. Sims tõdes, et proua Linda Elgase rekord – kududa kella poole kolmeni – jääb ilmselt kauaks püsima. Kõige tõhusam tööaeg on tema meelest nagunii kesköö paiku.