Silt: Mirje Sims

[caption id="attachment_457568" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu kaubamajja kolinud käsitööseltsi naised on paari nädalaga uue paigaga kohanenud. Kaire Reiljan[/caption] Põhjalikku remonti minevast Haapsalu pitsikeskuse majast ajutiselt Haapsalu kaubamajja kolinud käsitööseltsi naised on paari nädalaga uue kohaga kohanenud. Teisipäeva õhtul istusid käsitöönaised kaubamaja teisel korrusel ajutise pitsikeskuse riiulitaguses ruumis ja kudusid käsitööõpetaja Siiri Reimanni juhendamisel karukampsunit. Karukampsun, mis mõõdu poolest mahuks tõesti selga suuremat sorti mängukarule, on Reimanni antud nimi kampsunile, mille tegemisel on harjutatud mitmesuguseid kudumisvõtteid. „Igasugused kokkuvõtmised, äärte kudumised, nööpaugud, eri liistud ja kaelused, erinevad kokkuõmblemised,” loetles ta kõike, mida väikese kampsuni kudumisel harjutada saab. Sellise tööproovidest koosneva kampsuni mõtles Reimann välja kutsehariduskeskuse kudumisõpilastele eri töövõtete harjutamis

[caption id="attachment_430240" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu pitsikeskuse perenaine Mirje Sims. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Tänavu sügisel algav Haapsalu pitsikeskuse hoone remont tähendab, et seal käivad käsitöönaised peavad kolima järgmise aasta suveni asenduspinnale. Pitsikeskuse perenaine Mirje Sims ütles, et nad kolivad Haapsalu kaubamaja teisele korrusele. Kolimisega seoses ootab pühapäeval peetaval Haapsalu pitsipäeval spetsiaalne müügilaud. „Paneme sümboolse hinnaga välja asju, mida meil ei ole mõtet kolida ja mida me ei saa ise kasutada, et need leiaksid hea uue oma

[caption id="attachment_450257" align="alignnone" width="1920"] Gunta Randla nukke näeb Haapsalu pitsikeskuses. Foto: Merle Saulep[/caption] Teatri- ja telekunstniku Gunta Randla legendaarseid nukke Karu-Katit ja Karu-Matit, Rebase-Reinu ja Jänku-Jutat näeb Haapsalu pitsikeskuses kuu lõpuni. Randla ise oli eile teel Haapsallu etendusele Elin Toonast ja lubas samal päeval pitsikeskuses avatud väljapaneku enne teatriskäiku oma silmaga üle vaadata. „Mul on tund aega, jooksen sinna ja üle tee Okase muuseumisse Mari Roosvaldi näitusele,” ütles Randla Lääne Elule. 1970. ja 1990. aastatel ETV eetris olnud „Mõmmi

[gallery ids="448538,448539,448540,448541,448542,448543"]   Haapsalu põhikooli 4.–9. klassi õpilased ja õpetajad panid pitsikeskusesse välja oma käsitöö õrnadest Haapsalu sallidest heegeldatud loomade ja hiigelsokkideni. Haapsalu põhikooli käsitööõpetaja Siiri Reimanni sõnul on näituse tööd põhiliselt õpilastelt, aga natuke ka õpetajatelt. Vaadata on sel kooliaastal valminud esemed: õmmeldud, kootud, heegeldatud ja köidetud. Näitus „Kõik loevad” lähtub Reimanni sõnul põhimõttest, et tähtis on iga piste, iga silmus ja iga kätepaar. „Me ei valinud nii, et üks töö kõlbab ja teine ei kõlba,” märkis Reimann. „Iga sokike ei pea olema nagu professionaalse käsitöölise kootud.” Haapsalu pitsikeskuse perenaise Mirje Simsi sõnul on näitus juba äratanud turistide tähelepanu: astutakse sisse ja imestatakse, et haapsallased teevad nii kaunist käsitööd. „Ja et lapsed ka,” ütles Sims. „Mulle on juba öeldud, et Haapsalu on tõeline käsitöölinn, seda on juba laste töödest näha.” Muidugi leidub pitsikeskuses näitusel terve hulk Haapsalu salle. „See rõõmustab mind eriti,” märkis Sims. „Nad on k

[caption id="attachment_420555" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu pitsikeskus. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Teisel katsel õnnestus Haapsalu linnavalitsusel saada toetust pitsikeskuse hoone remondiks maksimummääras. Haapsalu arendusspetsialisti Ülla Parase sõnul ei taotletud raha mitte ainult pitsikeskuse maja remondiks, vaid see oli osa suuremast projektist: lisaks ühe hoone remondile luuakse Haapsalu vanalinna ka kultuurikilomeeter ja täiendatakse Mihkli pargi mänguväljakut. Eeldatavasti läheb projekt maksma veidi üle miljoni euro, millest toetust saadakse 60 protsendi ulatuses. Haapsalu linnavalitsus sai projektiks toetust veidi üle 632 000 euro, mis oli ühtlasi ka ühe projekti toetamise maksimumsumma. „Juhul, kui projekt läheb vähem maksma kui planeeritud, siis läheb toetus väiksemaks,” ütles Paras. Linna omafinantseering on eeldatavasti üle 421 000 euro, mida on siiani soovitud katta Karja 15 asuva endise turismiinfokeskus müügiga. Aasta jooksul pole linnavalitsuse

[caption id="attachment_439462" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu pitsikeskuse iga aken jutustab ühe muinasloo. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu käsitööseltsi liikmed valisid välja viis muinasjuttu ja kaunistasid lugude ainetel pitsikeskuse aknad. „Kui hakkasime mõtlema, mis jõuluakendest saab, siis ei olnud muud mõtet kui muinasjutud,” ütles Haapsalu pitsikeskuse perenaine Mirje Sims. Pitsikeskuse 2025. aasta kalender nimelt on muinasjutu teemal: Haapsalu salli on end mähkinud Punamütsike, Tuhkatriinu, Lumivalgeke jt. Käsitööseltsi liikmed valisid sealt loo ja kujundasid muinasjutuaknad. „Kui naised küsisid, kuidas teha, siis andsin nõu, et markeerige. Tervet lugu ju aknale pan

  [caption id="attachment_437811" align="alignnone" width="1920"] Tekstiiliteadlane doktor Sophie Qiaoyun Peng (vasakult teine) ja fotograaf Dawa Yangchen (paremal). Urmas Lauri[/caption] Viis päeva olid Haapsalus pitsikeskuse tegevust jäädvustamas tekstiiliteadlane, doktor Sophie Qiaoyun Peng ja fotograaf Dawa Yangchen. Suure novembritormi aegu olid Haapsalu pitsikeskuse naised ärevil. Nad ei pabistanud mitte seepärast, et tuuleiil võiks majalt katuse rebida, vaid hoopis sellepärast, kas pitsikeskusse tulnud Hiina naistel õnnestub tuule kiuste kümnest pitsikudujast, nende sallidest ja ka kätest õues tipptasemel pilte teha. See, et doktor Peng taas Haapsallu jõudis, oli pitsikeskuse naiste jaoks üsna tavapärane. „See pole üllatus, Sophie on meil palju kordi käinud,” ütles üks pitsikeskuse perenaistest Merle Saulep, kui oli Hiina naisi lõunalt ootamas. „Haapsalu salli on ta uurinud juba palju aastaid.” Pitsikeskuse perenaine Mirje Sims ütles, et Haapsalu salli jaoks