Silt: Minu väike Gruusia suvi

[caption id="attachment_459031" align="alignnone" width="1920"] Tetjana Himitš. Foto: erakogu[/caption] Tere, kallis sõber. Astu sisse ja tunne end nagu kodus. Tegin sulle juba tassi maitsvat teed sidruni ja meega, ostsin vaarikamoosi ja kohevaid kaneelisaiu – täpselt selliseid, nagu Karlsson armastas. Istu mugavalt – on aeg kuulata lugu ühest väga vaprast, uljast ja mitte vähem õnnelikust tüdrukust nimega Tetjana. Muide, kas sa tead, et juba tema nimes on peidus jonni, sihikindlus

[caption id="attachment_459031" align="alignnone" width="1920"] Tetjana Himitš. Foto: erakogu[/caption] Tere, mu hea lugeja! Loodan, et oled valmis kuulama haaravat lugu minu kuupikkuse rännu algusest. Ärkasin hommikul viimast korda oma voodis. Tegin voodi üles, pesin, sõin hommikust ja pakkisin asjad, mida polnud varem jõudnud sõprade juurde hoiule viia. Hüvastijätt ei olnud pisaraterohke, südames oli soe tunne. Selles korteris olin veetnud palju ilusaid õhtuid sõprade seltsis, kuulanud üksinda kaunist muusikat,

[caption id="attachment_459031" align="alignnone" width="1920"] Tetjana Himitš. Foto: erakogu[/caption] Kallis lugeja, luban endale väikese kõrvalepõike, et rääkida sulle sooloreisija katsumustest nagu mina neid kogesin. Sellest on raske rääkida, kuid paljud naised puutuvad meeste kokku soovimatu tähelepanuga. Arvasin, et vanemate meeste kõrval olen turvalises kohas. Paraku eksisin. Viimase kuu jooksul olen kogenud mitut ebameeldivat olukorda, kui mehed käitusid räpaselt ja lubamatult, pidades mu lahkust ja avatust

[caption id="attachment_459031" align="alignnone" width="1920"] Tetjana Himitš. Foto: erakogu[/caption] Kallis lugeja, kohtusimegi taas. Pärast kahte aastat kirjutan jälle – aga juba mitte oma raskest põgenemisest sõjast, vaid hoopis unustamatust reisist. Enne kui lõppes mu tööleping Haapsalu neuroloogilises rehabilitatsioonikeskuses, otsustasin, et ei suuda ega taha kohe uut tööd otsida. Eriti pärast aega jaanuarist aprillini, mis ei olnud mu närvikavale kerge. Ärevus kasvas ig