Silt: milve viigand
29
Poisid õmblevad ja tüdrukud teevad puutööd
[caption id="attachment_436844" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu põhikooli 6. klassi poisid neljapäeval käsitöötunnis. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Sellest sügisest kehtib koolides uus õppekava, mille järgi ei tehta tööõpetuse tundides enam poistel ja tüdrukutel vahet: mõlemast soost lapsed õpivad puu-, metalli- ja käsitööd.
Neljapäeval nohistasid Haapsalu põhikooli kuuenda klassi poisid õmblusmasinate taga, nagu oleks nad seda sünnist saati teinud. „Sul peab olema valge niit, kallis laps. Siis katsetad, kas masin töötab,” ütles käsitööõpetaja Siiri Reimann ühele ja siis teisele poisile: „Triigi see ära. Raud on seal. Siis vaatame edasi.”
Poiss valis sinise kangatüki ja suundus triikima. „Õmbleme seitsmendat nädalat poekotti,” ütles Reimann. „Lõp
Haapsalu põhikooli 6. klassi poisid neljapäeval käsitöötunnis. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Sellest sügisest kehtib koolides uus õppekava, mille järgi ei tehta tööõpetuse tundides enam poistel ja tüdrukutel vahet: mõlemast soost lapsed õpivad puu-, metalli- ja käsitööd.
Neljapäeval nohistasid Haapsalu põhikooli kuuenda klassi poisid õmblusmasinate taga, nagu oleks nad seda sünnist saati teinud. „Sul peab olema valge niit, kallis laps. Siis katsetad, kas masin töötab,” ütles käsitööõpetaja Siiri Reimann ühele ja siis teisele poisile: „Triigi see ära. Raud on seal. Siis vaatame edasi.”
Poiss valis sinise kangatüki ja suundus triikima. „Õmbleme seitsmendat nädalat poekotti,” ütles Reimann. „Lõp
Ligi kolmandikule õpilastest käis matemaatikaeksam üle jõu (parandatud 20.06 kell 10.27)
[caption id="attachment_428024" align="alignnone" width="913"]
Oru kooli õige läbikukkunute protsent on 17,6 ning Läänemaa läbikukkujate protsent 28,1. Taebla kooli matemaatikaõpetaja Hannes Saarsoo hinnangul sai eksamil ilmselt määravaks algebraosa. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Põhikooli matemaatika lõpueksam, mis üle Eesti saatis korduseksamile pea neljandiku põhikooli lõpetajatest, läks mõnes Läänemaa koolis väga hästi, teises põrus aga kolmveerand õpilastest.
Palivere ja Martna põhikooli direktor Kädly Künnap ütles, et eksamitulemus näitab eelkõige õppimise taset. Mõlemas tema juhitavas koolis sai vähem kui 50 punkti ehk alla positiivse hinde rohkem õpilasi kui Eestis keskmiselt – kolmandik.
„Üllatajaid põrujate hulgas ei olnud. Halvasti läks neil, kelle veerandihinded olidki kehvad,“ ütles Künnap. Koolieksamiga said põhikooli siiski kõik lõpetatud. „Tundus, et mõned ülesanded olid ikkagi kerge nipiga. Ja eks praegu lõpetabki üks neist klassidest, kes pidi koroonaaegu pikalt distantsõppel olema,“ sõnas Künnap.
Oru kooli õige läbikukkunute protsent on 17,6 ning Läänemaa läbikukkujate protsent 28,1. Taebla kooli matemaatikaõpetaja Hannes Saarsoo hinnangul sai eksamil ilmselt määravaks algebraosa. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Põhikooli matemaatika lõpueksam, mis üle Eesti saatis korduseksamile pea neljandiku põhikooli lõpetajatest, läks mõnes Läänemaa koolis väga hästi, teises põrus aga kolmveerand õpilastest.
Palivere ja Martna põhikooli direktor Kädly Künnap ütles, et eksamitulemus näitab eelkõige õppimise taset. Mõlemas tema juhitavas koolis sai vähem kui 50 punkti ehk alla positiivse hinde rohkem õpilasi kui Eestis keskmiselt – kolmandik.
„Üllatajaid põrujate hulgas ei olnud. Halvasti läks neil, kelle veerandihinded olidki kehvad,“ ütles Künnap. Koolieksamiga said põhikooli siiski kõik lõpetatud. „Tundus, et mõned ülesanded olid ikkagi kerge nipiga. Ja eks praegu lõpetabki üks neist klassidest, kes pidi koroonaaegu pikalt distantsõppel olema,“ sõnas Künnap. 
Läänemaa koolid lähenevad reedel õpetajate hoiatusstreigile eri viisil
[caption id="attachment_413687" align="alignnone" width="1920"]
Oru kooli streigijuhi Margit Kiiviti sõnul tulevad nende lapsed reedel kooli tavapärasel ajal. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Reede hommikul streigib enamik Läänemaa koolide ja lasteaedade õpetajaid, kuid päeva korraldus on kooliti erinev.
Hoiatusstreigi järgi ei tööta lasteaedade õpetajad hommikul kell 8–9 ja koolide õpetajad kell 9–10. Kui palju õpetajaid streigist osa võtavad, pole veel teada, sest allkirjaga streigist osalemise kinnitavad nad alles reede hommikul. „Kui teate jaoks nimekirja koostasin, siis paljud toetasid,” ütles Haapsalu põhikooli streigijuht Marianne Samm.
Läänemaa õppeasutustest ei osale streigis Viigi kool, Martna kool ja lasteaed ning Haapsalu Vikerkaare lasteaed. „Õpetajad magasid maha,” ütles Vikerkaare lasteaia direktor Sirje Mänd. Ta selgitas, et osalemiseks oleks tulnud valida streigijuht, kuid see jäi tegemata.
Oru kooli streigijuhi Margit Kiiviti sõnul tulevad nende lapsed reedel kooli tavapärasel ajal. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Reede hommikul streigib enamik Läänemaa koolide ja lasteaedade õpetajaid, kuid päeva korraldus on kooliti erinev.
Hoiatusstreigi järgi ei tööta lasteaedade õpetajad hommikul kell 8–9 ja koolide õpetajad kell 9–10. Kui palju õpetajaid streigist osa võtavad, pole veel teada, sest allkirjaga streigist osalemise kinnitavad nad alles reede hommikul. „Kui teate jaoks nimekirja koostasin, siis paljud toetasid,” ütles Haapsalu põhikooli streigijuht Marianne Samm.
Läänemaa õppeasutustest ei osale streigis Viigi kool, Martna kool ja lasteaed ning Haapsalu Vikerkaare lasteaed. „Õpetajad magasid maha,” ütles Vikerkaare lasteaia direktor Sirje Mänd. Ta selgitas, et osalemiseks oleks tulnud valida streigijuht, kuid see jäi tegemata. 
Läänemaa koolid said pommiähvarduse (uuendatud 12.02)
[caption id="attachment_412305" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu põhikoolis toimusid täna tunnid tavapäraselt. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Täna öösel saadeti sadadele asutusele üle Eesti, sh koolidele ja lasteaedadele meili teel venekeelne pommiähvardus, mis politsei teatel oli rämpspost.
Kirja järgi pidi pea kõigis Eesti koolides kell 10.40 plahvatama pomm. Sellise kirja said ka Läänemaa koolid. Ehkki koolijuhid said ka teavituse, et sellele reageerida pole vaja, käitusid koolid erinevalt. Mitmes koolis pöörati kiri õppuseks, oli koole, kus õppetöö toimus tavapäraselt, kuid oli ka koole, kes viisid tunni läbi õues või saatsid õpilased koju.
„Sarnane pommiähvarduste laine oli paar päeva tagasi ka Lätis. Politsei praeguse hinnangu kohaselt on tegemist laiaulatusliku spämmikirjade lainega, mille eesmärk on häirida asutuste tööd. Politsei suhtleb nende asutustega, kes on selle kirja saanud ja tegeleb ähvarduse tegija väljaselgitamisega,“ ütles PPA operatiivjuht Heigo Reinek.
Haapsalu põhikoolis toimusid täna tunnid tavapäraselt. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Täna öösel saadeti sadadele asutusele üle Eesti, sh koolidele ja lasteaedadele meili teel venekeelne pommiähvardus, mis politsei teatel oli rämpspost.
Kirja järgi pidi pea kõigis Eesti koolides kell 10.40 plahvatama pomm. Sellise kirja said ka Läänemaa koolid. Ehkki koolijuhid said ka teavituse, et sellele reageerida pole vaja, käitusid koolid erinevalt. Mitmes koolis pöörati kiri õppuseks, oli koole, kus õppetöö toimus tavapäraselt, kuid oli ka koole, kes viisid tunni läbi õues või saatsid õpilased koju.
„Sarnane pommiähvarduste laine oli paar päeva tagasi ka Lätis. Politsei praeguse hinnangu kohaselt on tegemist laiaulatusliku spämmikirjade lainega, mille eesmärk on häirida asutuste tööd. Politsei suhtleb nende asutustega, kes on selle kirja saanud ja tegeleb ähvarduse tegija väljaselgitamisega,“ ütles PPA operatiivjuht Heigo Reinek. 
Koolikokad saavad toiduks antud summaga vaevu hakkama
[caption id="attachment_377484" align="alignnone" width="2000"]
Õpilaste lõunasöök sõltub kokkade leidlikkusest: kuigi hinnad kerkivad, peab koolitoit olema maitsev ja tervislik. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kiiresti kerkivad hinnad on pannud koolilõuna pakkujad keerulisse olukorda, kus koolide toitlustajad tulevad vaevu ots otsaga kokku.
„Meil on leidlik kokk,” ütles Martna kooli direktor Kädly Künnap. Kokk Anne Laur jäi ise tagasihoidlikumaks ja ütles, et õpilaste toitlustamine on pidev arvutamine. „Üks päev sööme natuke kallimalt, teine päev odavamalt,” ütles ta. Laur tunnistas, et kui toiduainete hinnad veel kerkivad, siis enam hakkama ei saa.
Õpilaste lõunasöök sõltub kokkade leidlikkusest: kuigi hinnad kerkivad, peab koolitoit olema maitsev ja tervislik. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kiiresti kerkivad hinnad on pannud koolilõuna pakkujad keerulisse olukorda, kus koolide toitlustajad tulevad vaevu ots otsaga kokku.
„Meil on leidlik kokk,” ütles Martna kooli direktor Kädly Künnap. Kokk Anne Laur jäi ise tagasihoidlikumaks ja ütles, et õpilaste toitlustamine on pidev arvutamine. „Üks päev sööme natuke kallimalt, teine päev odavamalt,” ütles ta. Laur tunnistas, et kui toiduainete hinnad veel kerkivad, siis enam hakkama ei saa. 
Sada Ukraina last läheb Läänemaal kooli
[caption id="attachment_373535" align="alignnone" width="2000"]
Üheksa-aastane Jehor Himitš läheb 1. septembril Haapsalus kooli. Urmas Lauri[/caption]
Haapsalus hakkab 1. septembrist õppima üle poolesaja sõja eest pakku tulnud lapse, üle 40 põgeniku jätkab Ukrainas katkenud kooliteed Lääne-Nigula vallas.
Üheksa-aastane Jehor Himitš läheb 1. septembril Haapsalus kooli. Urmas Lauri[/caption]
Haapsalus hakkab 1. septembrist õppima üle poolesaja sõja eest pakku tulnud lapse, üle 40 põgeniku jätkab Ukrainas katkenud kooliteed Lääne-Nigula vallas. 
Kooliaasta algab, õpetajaid napib, kuid saadakse hakkama
[caption id="attachment_372517" align="alignnone" width="2000"]
Matemaatikatund Virtsu koolis. Uueks õppeaastaks otsitakse uut õpetajat. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Läänemaal, nii Lääne-Nigula vallas, Haapsalus kui ka Vormsil, samuti Lääneranna vallas on tühjad õpetajakohad kas täitunud või käivad veel viimased konkursid.
Nii mõneski koolis on suudetud pensionile või mujale läinud õpetajast vabaksjäänud tunnid täita oma maja õpetajaskonna arvelt. Ka jagavad mitu kooli sageli ühte õpetajat.
Kullamaa keskkool leidis suve jooksul nii matemaatika- kui ka kehalise kasvatuse ja klassiõpetaja. Endine klassiõpetaja alustas tööd õppe- ja arendusjuhina.
Noarootsi kool ja gümnaasium otsivad koos matemaatikaõpetajat. Lõppenud konkursile laekus kaks avaldust: üks kandideerijatest soovis õpetada vene, teine inglise keeles. Koolid jätkavad gümnaasiumi direktori Laine Belovasi sõnul uue matemaatikaõpetaja otsimist.
Matemaatikatund Virtsu koolis. Uueks õppeaastaks otsitakse uut õpetajat. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Läänemaal, nii Lääne-Nigula vallas, Haapsalus kui ka Vormsil, samuti Lääneranna vallas on tühjad õpetajakohad kas täitunud või käivad veel viimased konkursid.
Nii mõneski koolis on suudetud pensionile või mujale läinud õpetajast vabaksjäänud tunnid täita oma maja õpetajaskonna arvelt. Ka jagavad mitu kooli sageli ühte õpetajat.
Kullamaa keskkool leidis suve jooksul nii matemaatika- kui ka kehalise kasvatuse ja klassiõpetaja. Endine klassiõpetaja alustas tööd õppe- ja arendusjuhina.
Noarootsi kool ja gümnaasium otsivad koos matemaatikaõpetajat. Lõppenud konkursile laekus kaks avaldust: üks kandideerijatest soovis õpetada vene, teine inglise keeles. Koolid jätkavad gümnaasiumi direktori Laine Belovasi sõnul uue matemaatikaõpetaja otsimist.
Kooli- ja lasteaiatoit viib omavalitsuste rahakotist rohkem raha
[caption id="attachment_362937" align="alignnone" width="2000"]
Haapsalu Pääsupesa lasteaia mudilased on oma toiduga silmanähtavalt rahul. Foto: Andra Kirna[/caption]
Inflatsioon on juba sundinud Haapsalu lasteaedu toidupäeva hinda tõstma. Lääneranna vallas mõeldakse lasteaialaste söögiraha valla rahakotist kinnimaksmisest loobumisele.
Häda koolitoidu maksumusega pole ainult Läänemaal. Eesti linnade ja valdade liidu juhatus pöördus valitsuse ja riigikogu poole sooviga tõsta järgmisest õppeaastast riigi koolilõuna toetust poole võrra ehk ühelt eurolt poolteisele eurole päevas, alla saja õpilasega koolides koguni 1.80 eurole päevas.
Riik maksab põhikoolilaste ja riigigümnaasiumide gümnasistide toitlustamiseks omavalitsusele ühe euro päevas. Nii on see püsinud juba 2017. aastast.
Põhikoolis katavad toidu tegeliku maksumuse ja toetuse vahe omavalitsused, gümnaasiumis lapsevanemad. Lasteaialaste toitlustamise palga-, kommunaal- ja köögikulud maksavad kinni omavalitsused, toiduainete kulu on lapsevanemate kanda. Lääne-Nigula ja Lääneranna vallas on ka selle osa võtnud enda kanda vallavalitsus.
Haapsalu Pääsupesa lasteaia mudilased on oma toiduga silmanähtavalt rahul. Foto: Andra Kirna[/caption]
Inflatsioon on juba sundinud Haapsalu lasteaedu toidupäeva hinda tõstma. Lääneranna vallas mõeldakse lasteaialaste söögiraha valla rahakotist kinnimaksmisest loobumisele.
Häda koolitoidu maksumusega pole ainult Läänemaal. Eesti linnade ja valdade liidu juhatus pöördus valitsuse ja riigikogu poole sooviga tõsta järgmisest õppeaastast riigi koolilõuna toetust poole võrra ehk ühelt eurolt poolteisele eurole päevas, alla saja õpilasega koolides koguni 1.80 eurole päevas.
Riik maksab põhikoolilaste ja riigigümnaasiumide gümnasistide toitlustamiseks omavalitsusele ühe euro päevas. Nii on see püsinud juba 2017. aastast.
Põhikoolis katavad toidu tegeliku maksumuse ja toetuse vahe omavalitsused, gümnaasiumis lapsevanemad. Lasteaialaste toitlustamise palga-, kommunaal- ja köögikulud maksavad kinni omavalitsused, toiduainete kulu on lapsevanemate kanda. Lääne-Nigula ja Lääneranna vallas on ka selle osa võtnud enda kanda vallavalitsus. 
Ridala lasteaia katus ei pidanud tormile vastu
[caption id="attachment_353088" align="alignnone" width="2000"]
Ridala lasteaed. Foto: Elen Freivald[/caption]
Reedel puges tugev tuul Ridala lasteaia katuse alla ja rullis kokku mitukümmend meetrit materjali.
Ridala kooli direktori Milve Viigandi sõnul avastas lahtirullunud katuse koristaja. „Kell oli siis umbes pool kuus õhtul, kui koristaja teada andis,” ütles ta. Koolipere hakkas kohe organiseerima katuseparandust. „Kutsusin remonditöölise ja elektriku välja. Nemad käisid katusel ja fikseerisid laudade ja kruvidega katuseääred kinni,“ kirjeldas Viigand.
Torm tõstis katuse aluskattest lahti ja osaliselt oli rebenenud ka kattematerjal. Tugeva tuule tõttu oli ära lennanud ka üks-kaks ruutmeetrit soojustust. „Eks me ole lagedal väljal – kusagilt sai tuul katuse ääre alla ja hakkas tegutsema,“ lisas Viigand.
Ridala lasteaed. Foto: Elen Freivald[/caption]
Reedel puges tugev tuul Ridala lasteaia katuse alla ja rullis kokku mitukümmend meetrit materjali.
Ridala kooli direktori Milve Viigandi sõnul avastas lahtirullunud katuse koristaja. „Kell oli siis umbes pool kuus õhtul, kui koristaja teada andis,” ütles ta. Koolipere hakkas kohe organiseerima katuseparandust. „Kutsusin remonditöölise ja elektriku välja. Nemad käisid katusel ja fikseerisid laudade ja kruvidega katuseääred kinni,“ kirjeldas Viigand.
Torm tõstis katuse aluskattest lahti ja osaliselt oli rebenenud ka kattematerjal. Tugeva tuule tõttu oli ära lennanud ka üks-kaks ruutmeetrit soojustust. „Eks me ole lagedal väljal – kusagilt sai tuul katuse ääre alla ja hakkas tegutsema,“ lisas Viigand. 
Läänemaa koolid on testimiseks valmis
[caption id="attachment_352010" align="alignnone" width="2000"]
Ridala põhikooli direktor Milve Viigand komplekteeris vaheaja viimasel nädalal klasside jaoks kiirteste. Foto Elen Freivald[/caption]
Uuel nädalal pärast vaheaega koolipinki naasvaid õpilasi ootab esimesel koolipäeval kiirtestimine koroonaviiruse suhtes. Enamik koole on selleks valmis.
Haridusministeerium andis selle nädala alguses teada, et pärast koolivaheaega peavad koolid kõiki, ka vaktsineeritud lapsi, vähemalt kaks korda nädalas testima.
Ridala põhikooli direktor Milve Viigand komplekteeris vaheaja viimasel nädalal klasside jaoks kiirteste. Foto Elen Freivald[/caption]
Uuel nädalal pärast vaheaega koolipinki naasvaid õpilasi ootab esimesel koolipäeval kiirtestimine koroonaviiruse suhtes. Enamik koole on selleks valmis.
Haridusministeerium andis selle nädala alguses teada, et pärast koolivaheaega peavad koolid kõiki, ka vaktsineeritud lapsi, vähemalt kaks korda nädalas testima.