Silt: Mikk Lõhmus

[caption id="attachment_420734" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula vallavolikogu esimehe Mikk Lõhmuse sõnul tekitab gümnaasiumireform terve hulga vastamata küsimusi. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula vald sai ühe esimese kohaliku omavalitsusena haridus- ja teadusministrilt kutse alustada 10.–12. klassi sulgemise läbirääkimisi. „Ennekõike tahaks teada, mis probleemi me Kullamaal siis lahendame,“ ütles Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa Lääne Elule. „Ei saa ju olla nii, et igal pool on probleem ühesugune.“ Randmaa ei näe võimalust Kullamaa keskkooli põhikooliks kärpida pelgalt sellepärast, et seal õpib 40 last. Vallajuht ütles, et kavandatav reform kahjustab koole juba ette: kes tahaks panna oma lapse keskkooli, mille kohta riik ütleb, et see pole jätkusuutlik.

[caption id="attachment_410796" align="alignnone" width="1920"] Neljapäevasel istungil jäi vallavanem Janno Randmaal andmata infotund ja vastamata revisjonikomisjoni küsimusele Lääne-Nigula Varahalduse majandusliku seisukorra ja likviidsete varade olukorra kohta. Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula volikogu ei suutnud neljapäeval Roostal peetud istungil päevakorda etteantud aja jooksul läbi arutada ja osa päevakorrapunkte lükkus volikogu märtsiistungile. Vallavolikogu neljapäeval toimunud istungi päevakorras oli 13 punkti, kuid et istung oli veninud juba rohkem kui viie tunni pikkuseks, ei soostunud volikogu kell 20.20 enam viimase kolme päevakorrapunkti aruteluks istungit pikendama. Volikogu esimees Mikk Lõhmus ütles, et volikogu istung võib kesta viis tundi, kuid neljapäeval venis see veel paarikümne minuti võrra pikemaks. Ülemäära pikaks venis arutelu vallavolikogu revisjonikomisjoni kontrolli tulemuste kinnitamise üle. „Et käsil olnud päevakorrapunktiga lõpuni jõuda,” ütles Lõhmus. „Kõik olulised asjad olid läbi käidud, pooleli midagi ei jäänud,” nentis Lõhmus

[caption id="attachment_419808" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula vallavolikogu revisjonikomisjoni esimees Neeme Suur. Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula volikogu muutis valla revisjonikomisjoni kontrolli tulemuste kinnitamise otsust, jättes soovitustest välja lumelükkamishankel osalenud ametiisikute vastutusele võtmise. Volikogu otsustas neljapäeval kinnitada lumelükkamishanget kontrollinud volikogu revisjonikomisjoni tulemused, kuid otsuse eelnõust visati välja ettepanek võtta vastutusele skandaali põhjustanud protsessis osalenud ametnikud. „Revisjonikomisjon saabki soovitada vallavolikogule, kelle käest saime ülesande kaaluda protsessis osalenud ametiisikute vastutusele võtmist,” ütles revisjonikomisjoni esimees Neeme Suur (valimisliit Tegusalt Tulevikku). „Juhul, kui volikogu on teistsugusel arvamusel, on see volikogu õigus.” Suur ise revisjonikomisjoni tulemuste kinnitamise nuditud otsuse poolt ei hääletanud.

[caption id="attachment_394300" align="alignnone" width="1089"] Lääne-Nigula kihelkond hõlmab Oru, Taebla ja Palivere piirkonna. Foto arhiiv.[/caption] Küünlapäeval, 2. veebruaril toimub Lääne-Nigula kihelkonnaraamatu avakonverents. Päev algab ennelõunal Tartu rahu mälestushetkega Lääne-Nigula Vabadussõja mälestussamba juures. „Seal osalevad ka Palivere, Taebla ja Oru kooli kolmanda kooliastme õpilased,” ütles vallavalitsuse kultuurinõunik Varje Paaliste. Sellele järgneb konverents Oru kultuurisaalis.

[caption id="attachment_224556" align="alignnone" width="900"] Noarootsi osavallavanem Aivo Hirmo. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula volikogu liige Janek Loorens (Keskerakond) andis 21. detsembril volikogu esimehele Mikk Lõhmusele (valimisliit Tugevad Kogukonnad) üle avalduse Noarootsi osavallavanema Aivo Hirmo umbusaldamiseks. „Teen vallavanemale ettepaneku ta ametist vabastada või järgmises volikogus umbusaldada,” kirjutas Loorens oma avalduses.

[gallery ids="416749,416750,416751,416752,416753,416754,416755,416756,416757,416758,416759,416760,416762,416763,416764,416766,416767,416768,416769,416770"] Neljapäeval üllatas Linnamäel Oru kultuurisaalis istungit pidavat Lääne-Nigula vallavolikogu jõuluvana. "Mis te siin täna arutasite," uuris jõuluvana. "Rääkisime raamatukogust, siis rääkisime eelarvest," ütles volikogu esimees Mikk Lõhmus. "Ma kutsun kõigepealt Janno siia," osutas jõuluvana seina ääres istuvale vallavanemale Janno Randmaale. "Ja võta oma päkapikud ka kaasa. Palju sul neid on?" "Terve seinaäär on täis," viitas Randmaa osavallavanematele ja osakondade juhatajatele.

[caption id="attachment_415504" align="alignnone" width="1920"] Teisipäeval kaevas ekskavaator Taeblas lahti koha, kus veetrass lõppes, et paigaldada otsik, kust kaudu torusid läbi pesta. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Terviseamet otsib põhjust, miks hakkas Taebla kortermajade kraanivesi nii hullusti haisema ja maitsema, et ei kannata juua ega pesta. Taebla elanik Tarvo Tomikas loputas teisipäeva hommikul pärast hambapesu suud kraaniveega. „Kibe maitse on siiamaani suus,“ ütles Tomikas. Kraanivee lehk mattis hambapasta- ja duši all käies šampoonilõhna ning teed keetis Tomikas pudeliveest. „Pesta kannatab, aga haiseb,“ ütles ta. Taebla ja Nigula üle paarikümne kortermaja vesi läks hukka paari nädala eest. Väga hea pole see kunagi olnud, aga kannatas tarvitada. „Siis mõne päevaga läks väga hulluks,“ ütles Taebla elanik Martin Judanov. Kuigi selge ja läbipaistev, maitseb ja lõhnab kraanivesi muda järele nii tugevasti, et ei kannata käsigi pesta.

[caption id="attachment_414835" align="alignnone" width="1920"] Uuest aastast tuleb ka maakonnaliinil pilet osta. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Tasuta sõit maakonnaliinidel saab uuest aastat läbi ja bussisõit hakkab maksma viiendiku võrra rohkem, kui esialgu kavandati. Uuest aastast hakkab maakonnaliini päevapilet tööealisele inimesele maksma 4,5 eurot. Pooleteise tunni pileti eest tuleb hakata maksma 1,5 eurot. Priilt saavad edasi sõita kuni 20aastased ja need, kel 63. sünnipäev peetud. „Hinnapõrand saab olema 1,50 eurot pooleteise tunni pilet, kaks eurot bussist ja 25 eurot kuukaart, mis kehtib ükskõik millises Eesti piirkonnas,” ütles regionaalminister Madis Kallas. Kevadel pakuti kuukaardi hinnaks välja 20 eurot, kuukaardi kallinemist põhjendatakse ühistranspordikeskuste sooviga.

[caption id="attachment_414196" align="alignnone" width="1920"] Nõva elanikud ei jõuaks ilmaski nii palju pakke tellida ja saata, et pakiautomaadi pidamine Nõval end Eesti Postile ära tasuks. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Eesti Posti hinnangul peaksid Nõva elanikud tellima üle kolme korra rohkem kaupa, et pakiautomaadi pidamine kauges maanurgas riigifirmale ära tasuks. Pisike 360 elanikuga ja lähematest postiasutustest ligi poolesaja kilomeetri kaugusel asuv Nõva sai aastaid pikisilmi oodatud pakiautomaadi valurahaks, kui riigifirma mullu seal postipunkti sulges. Nüüd kardavad elanikud sellest ilma jääda. „Mõtlesime isegi, et teeks elanike seas üleskutse, et kasutage rohkem, aga…“ ütles Nõva osavallavanem Aivi Heinleht. Võrreldes Lääne-Nigula teiste osavaldadega on Nõva kõige usinam tellija: ühe elaniku kohta on seal kõige rohkem pakke, lihtsalt rahvast on vähe.

[gallery ids="412404,412405,412406,412403,412407,412408,412409,412410,412411,412412,412413,412414,412415,412416,412417,412418,412419,412420,412421,412422,412423,412424,412425,412426,412427,412428,412429,412430,412431,412432,412433,412434,412435,412436,412437,412438,412439,412440"] Fotod Kaire Reiljan Palivere tähistas laupäeval oma 530. aastapäeva osavalla lipu õnnistamise, tuleviku üle arutlemise, filmivaatamise ja tantsupeoga. Aastapäevaüritused juhatas vihmasajus Palivere Hudjamäel sarvepuhumisega sisse Palivere nelipühikoguduse pastor Marika Olenko. Hudjamäel, kus kunagi asus veski, ilutseb viimased 30 aastat Palivere 500. aastapäeval avatud kivi. Palivere osavallavanema Andrus Eilpuu sõnul on Palivere esimest korda mainitud seoses Palivere mõisaga. Toona kasutati nimekuju Pallifer. Eilpuu sõnul oli algne plaan ka vastne osavalla lipp sisse pühitseda Hudjamäel, et aga ilmataat ettevõtmist ei soosinud, tehti seda kõrvalasuvas nelipühikoguduse majas, mis 1921. aastal ehitati Palivere vallamajaks.