Silt: Mikk Lõhmus

[caption id="attachment_425810" align="alignnone" width="1392"] Kaheksa osavalda on Lääne-Nigula vallas 2022. aasta algusest. Toonane vallavalitsus (vasakult): Rein Kruusmaa, Kadi Paaliste, Jüri Bachman, Katrin Viks, Janno Randmaa, Merilin Saska, Aivar Riisalu, Aivo Hirmo. Pildilt puudub Aivi Heinleht. Foto: Urmas Lauri[/caption] On tõenäoline, et uuest aastast ei ole Lääne-Nigula vallas enam kaheksat osavallavanemat. Neid asendavad kaks piirkonnajuhti, keda abistavad mõned valdkonnajuhid. Lääne-Nigula vald on Eestis üks väheseid omavalitsusi, kus on osavallad. Peale Lääne-Nigula on need alles veel Pärnus, Saaremaal, Märjamaal ja Hiiumaal. Viimasel ajal on aga osavaldades tegevuse kokkutõmbamine või nende täielik likvideerimine üha enam moodi minemas.

[caption id="attachment_425577" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus. Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula volikogu hakkab muutma valla põhimäärust – osavallad küll säilivad, kuid osavallavanemad asendatakse piirkonnajuhtidega. Neljapäeval, sõna otsese mõttes volikogu istungi viimasel minutil teatas Lääne-Nigula volikogu esimees Mikk Lõhmus (valimisliit Tugevad Kogukonnad), et volikogu menetlusse on antud eelnõu Lääne-Nigula valla põhimääruse muutmiseks. „Määruse eelnõu eesmärgiks on valla organisatsiooni ja juhtimise parem korraldamine ja üldvalitsemiskulude sääst,” selgitas Lõhmus. Vallavanem Janno Randmaa ütles hiljem Lääne Elule, et aastaseks kokkuhoiuks prognoositakse 80 000 eurot. Põhimääruse muutmisega kaovad osavallavalitsused kui ametiasutused ja moodustatakse üks ametiasutus – Lääne-Nigula vallavalitsus. Edaspidi enam osavallavanemaid pole, neid asendavad piirkonnajuhid. „Osavallad ise jäävad alles, osavallakogud jäävad tänasel kujul tööle,” ütles Lõhmus. „Kohapealne kaasarääkimine peab jääma, osavallakogud peavad jääma.” Milliseks võib vallajuhtimine põhimääruse muutmise tagajärjel muutuda, sellest on vallavanem Randmaa sõnul veel vara midagi arvata. „See on pikk protsess. Põhimäärus käib kahel lugemisel – ja mis sealt lõpuks tuleb?” arutles Randmaa. „Täna on olukord selline, et igas piirkonnas on väga erinev käekiri,” tõi vallavanem välja muudatuse ühe põhjustest. „Dokumendiregistriski paistab välja, kui palju on ühes või teises osavallas välja antud korraldusi kohaliku elu korraldamiseks.” Lõhmus lisas omalt poolt: „Esiteks pikaajaline finantsvõimekus ja teiseks juhtimisstruktuuri töövõimelisemaks tegemine.” Lõhmuse sõnul on Lääne-Nigula vallal lähiaastatel ees tõsised ülesanded, et üleval hoida haridust ja sotsiaalhoolekannet. „Kool on kindlasti prioriteet, sotsiaalhoolekanne samuti, selle võrra peab juhtimisstruktuur efektiivsem olema.”

[caption id="attachment_424160" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula valla eelarvest kulub vallavolikogu, osavallakogude ja komisjonide liikmete peale 125 000 eurot aastas. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kuigi Haapsalus saab volikogu liige üle kahe korra rohkem raha kui naaberomavalitsuses, maksab volikogu elaniku kohta kõige rohkem Lääne-Nigulas. „Meid eristab see, et meil on kaheksa osavallakogu, mis tõstab kulusid,“ märkis Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus. Osavallakogu liige saab istungi eest 40 eurot, esimees 100 eurot. Volikogu esimehe kuupalk on 1200 eurot, volikogu liige saab istungi eest 100 eurot, volikogu komisjoni esimees 150 eurot ja liige 50 eurot

[caption id="attachment_423823" align="alignnone" width="1241"] Eesti maaülikooli teadur, keskkonnaökoloog, sookureuurija Ivar Ojaste on kindel, et turbakaevandus mõjutab piirkonna põhjavett. Foto: erakogu[/caption] Looduskaitsjate ja teadlaste hinnangul oleks mõistlik Turvalepa raba taastada ilma sealt 30 aastat turvast kaevandamata. Kuigi seaduse järgi ei pea kaevandaja keskkonnamõju hindama, nõuab kohalik omavalitsus põhjalikke uuringuid, sest 30 aastaks kaevandusloa andmine võib rikkuda ümbruskonna külade kaevuvee ja teha korvamatut kahju loodusele: raba on tasapisi hakanud taastuma ja kaevandus piirneb looduskaitsealaga. „Et tekiks turvaline teadmine, et kaevuvesi ja kõik muu on kontrolli all,“ ütles Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa.

[caption id="attachment_423604" align="alignnone" width="1920"] Regionaalminister Madis Kallas (SDE) (paremal) ja tema nõunik Neeme Suur (SDE). Malle-Liisa Raigla[/caption] Valitsus jõudis neljapäeval kokkuleppele, et viie aasta jooksul võrdsustatakse kohalikele omavalitsustele tööealiste ja pensionäride pealt laekuv tulumaks. See tähendab, et vaesemad kohalikud omavalitsused ja ääremaad saavad rikkamate arvelt raha juurde. „Tõuseb nende kohalike omavalitsuste tulubaas, kust tööealised inimesed ära kolivad,“ märkis regionaal- ja põllumajandusministri Madis Kallase nõunik Neeme Suur (SDE). Läänemaa kohalikud omavalitsused võidavad kõik ja viie aasta pärast laekuks maakonda tulumaksu üle miljoni euro rohkem kui praegu. Suur rõhutas, et tegemist on prognoosiga tulumaksu senise laekumise pealt. „Tegelik laekumine võib olla suurem või väiksem, sõltuvalt sellest, kas kolitakse ära või majandus tõuseb või langeb,“ märkis Suur. Rohkem tulumaksu hakkab Läänemaale laekuma juba tulevast aastast. Hinnanguliselt peaks Haapsalu saama aastas tulumaksu juurde veidi üle 200 000 euro, Lääne-Nigula veidi üle 100 000 euro ja Vormsi 16 000 eurot. Aasta-aastalt summa kasvab, jõudes 2029. aastaks 1,3 miljoni euroni: Haapsalule praeguste arvutuste järgi üle 700 000 euro, Lääne-Nigulale üle 400 000 euro ja Vormsile 65 000 eurot. „Eks ta selline ebatraditsionaalne ole, aga mingigi samm ebavõrdsuse vähendamise poole,“ ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles. Kui lihtsalt lahti seletada, siis hakkavad rohkem raha saama need kohalikud omavalitsused, kus elab rohkem pensionäre, ja vähem need, kus elab rohkem tööealisi. Seni on kohalikud omavalitsused saanud endale 2,5 protsenti pensionäride ja 11,89 protsenti tööealiste pealt laekuvast tulumaksust. Tulevast aastast hakkab pensionäride pealt laekuv tulumaks tõusma. Lõpuks on mõlemad võrdsed: nii tööealiste kui ka pensionäride pealt laekub valla või linna arvele 10,23 protsenti. Vaesemad võidavad, rikkamad kaotavad, mis omakorda ei meeldi Harjumaa kohalikele omavalitsustele.

[caption id="attachment_423278" align="alignnone" width="1920"] Turvalepa turbaraba koosolek Taebla vallamajas. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula volikogu pole Turvalepa turbarabas kaevanduse alustamise suhtes veel seisukohta võtnud, kuid külarahvas on oma õiguste kaitsmiseks valmis ka kohtusse minema. OÜ Eesti Killustik on esitanud keskkonnaloa taotluse Turvalepa turbatootmisalal turbakaevandamise uuesti alustamiseks. Järgmisel neljapäeval, 18. aprillil hakkab Lääne-Nigula volikogu ilmselt otsustama, milline hinnang sellele taotlusele antakse.

[caption id="attachment_422180" align="alignnone" width="696"] Lääne-Nigula vallavolikogu esimehe Mikk Lõhmus toetab ühtset lähenemist valla haridusastustele. Foto Urmas Lauri.[/caption] Lääne-Nigula volikogu liitis ja lahutas oma neljapäevasel istungil valla koole ja lasteaedu.

[caption id="attachment_422119" align="aligncenter" width="1920"] Janek Loorens. Foto: kuvatõmmis Lääne-Nigula volikogu videosalvestusest[/caption] Neljapäeval kinnitas Lääne-Nigula volikogu vallavalitsuse liikmeks Janek Loorensi. Oru osavallavanema koht jäi vabaks 15. veebruarist, mil kaks aastat osavallavanema töötanud Kadi Paaliste ameti maha pani.

[caption id="attachment_421291" align="aligncenter" width="1920"] Martna osavalla koosolekul kinnitas Lääne-Nigula haridusjuht Solveig Edasi (keskel), et mõlemad koolid jäävad võrdväärseks. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Kuna Palivere elanikele ei olnud koolide ühendamine vastuvõetav, tegi Lääne-Nigula vallavalitsus nende ettepanekuid arvesse võttes eelnõu ümber. „Me ei liida mitte Paliveret Martnaga, vaid vastupidi,“ ütles Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus Lääne Elule. „Palivere seda soovis ja Martna aktsepteeris. Niimoodi küsimusi ju lahendataksegi.“ Esialgu tahtis kohalik omavalitsus liita Palivere kooli Martnaga, nii et Palivere kooli tegevus oleks lõpetatud, kool registrist kustutatud ja tegutsenud edasi Martna kooli osana. Paliverelaste mastaapne vastuseis sundis vallavalitsust eelnõu muutma.

[caption id="attachment_379822" align="alignnone" width="1920"] Martna kool. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula vald taotleb energiatõhususe meetmest ligi miljon eurot toetust, et Martna kool korda teha.