Silt: Mikk Lõhmus
30
Regionaalminister: loodan, et otsus on võimalik tagasi pöörata
[caption id="attachment_438814" align="alignnone" width="1920"]
Regionaalminister Piret Hartman ei pea õigeks otsust Läänemaa korrespondendipunkt sulgeda. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Regionaalminister Piret Hartman (SDE) lubas valitsuse istungil tuleval nädalal tõstatada küsimuse ERRi otsuse kohta sulgeda Läänemaa korrespondendipunkt.
„Minu selge seisukoht on see, et ma ei ole sellega nõus. See ei ole õige, ütles Hartman korrespondendipunkti sulgemisotsuse kohta Lääne Elule eile. „Teen omalt poolt kõik, et seda takistada. See on ERRi ja kultuuriministeeriumi otsus, aga loodan, et see on võimalik tagasi pöörata.
Hartmani sõnul on sulgemisotsus märgilise tähendusega. „Mis poliitikat me teeme? Kust me kokku hoiame? Ei ole õige, et teeme seda regionaalpoliitika arvelt. Palusin, et me ei teeks
Regionaalminister Piret Hartman ei pea õigeks otsust Läänemaa korrespondendipunkt sulgeda. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Regionaalminister Piret Hartman (SDE) lubas valitsuse istungil tuleval nädalal tõstatada küsimuse ERRi otsuse kohta sulgeda Läänemaa korrespondendipunkt.
„Minu selge seisukoht on see, et ma ei ole sellega nõus. See ei ole õige, ütles Hartman korrespondendipunkti sulgemisotsuse kohta Lääne Elule eile. „Teen omalt poolt kõik, et seda takistada. See on ERRi ja kultuuriministeeriumi otsus, aga loodan, et see on võimalik tagasi pöörata.
Hartmani sõnul on sulgemisotsus märgilise tähendusega. „Mis poliitikat me teeme? Kust me kokku hoiame? Ei ole õige, et teeme seda regionaalpoliitika arvelt. Palusin, et me ei teeks 
Lääne-Nigula kihelkonna raamat sai kaante vahele
[caption id="attachment_291464" align="alignnone" width="1920"]
Lääne-Nigula raamatut tutvustatakse kihelkonna nimipühaku päeval. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Tuleval reedel, nigulapäeval peetaval ajalookonverentsil jõuab avalikkuse ette Vana-Taebla seltsi eestvõttel koostatud Lääne-Nigula kihelkonna ajalooraamat.
Raamatu koostaja Mikk Lõhmuse sõnul pole esitluspäev juhuslikult valitud. „Milline päev aastas siis veel, kui mitte kihelkonna nimipühaku päev,” ütles Lõhmus. Lääne-Nigula kihelkond ja kirik on pühitsetud Pühale Nikolausile, kelle nimepäev on 6. detsembril.
Kui Lõhmus ligi kaks aastat tagasi raamatut planeerima asus,
Lääne-Nigula raamatut tutvustatakse kihelkonna nimipühaku päeval. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Tuleval reedel, nigulapäeval peetaval ajalookonverentsil jõuab avalikkuse ette Vana-Taebla seltsi eestvõttel koostatud Lääne-Nigula kihelkonna ajalooraamat.
Raamatu koostaja Mikk Lõhmuse sõnul pole esitluspäev juhuslikult valitud. „Milline päev aastas siis veel, kui mitte kihelkonna nimipühaku päev,” ütles Lõhmus. Lääne-Nigula kihelkond ja kirik on pühitsetud Pühale Nikolausile, kelle nimepäev on 6. detsembril.
Kui Lõhmus ligi kaks aastat tagasi raamatut planeerima asus,
Kullamaa katlamaja krunt läheb oksjonile
Lääne-Nigula vallavalitsus paneb enampakkumisele kunagise Kullamaa elektroodkatlamaja krundi alghinnaga 5000 eurot.
Kevadel lasi kohalik omavalitsus elektroodk
Lääne-Nigulas kogub valimistrall vaikselt hoogu
[caption id="attachment_437990" align="alignnone" width="1920"]
Kõik Lääne-Nigula valimisnimekirjade esinumbrid järgmistele valimistele enam nii rõõmsalt vastu ei lähe. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Lääne-Nigula vallas tõotab tuleva aasta kohalikel valimistel vähem valikut olla, sest kaks seni osalenud nimekirja sulavad kokku ning ühe nimekirja puhul pole veel otsustatud, kas tulla välja või mitte.
2021. aasta kohalike omavalitsuste valimisel pürgis Lääne-Nigula vallas volikokku viis nimekirja –kaks valimisliitude ja kolm erakondade oma. Tuleval sügisel on Lääne-Nigula elanikel ilmselt vähem valikut, sest senine Keskerakonna nimekiri ja Mikk Lõhmuse eest veetud valimisliit Tugevad Kogukonnad koonduvad järgmistel valimistel üheks Isamaa nimekirjaks. Eelmistel valimistel Isamaa oma nimekirj
Kõik Lääne-Nigula valimisnimekirjade esinumbrid järgmistele valimistele enam nii rõõmsalt vastu ei lähe. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Lääne-Nigula vallas tõotab tuleva aasta kohalikel valimistel vähem valikut olla, sest kaks seni osalenud nimekirja sulavad kokku ning ühe nimekirja puhul pole veel otsustatud, kas tulla välja või mitte.
2021. aasta kohalike omavalitsuste valimisel pürgis Lääne-Nigula vallas volikokku viis nimekirja –kaks valimisliitude ja kolm erakondade oma. Tuleval sügisel on Lääne-Nigula elanikel ilmselt vähem valikut, sest senine Keskerakonna nimekiri ja Mikk Lõhmuse eest veetud valimisliit Tugevad Kogukonnad koonduvad järgmistel valimistel üheks Isamaa nimekirjaks. Eelmistel valimistel Isamaa oma nimekirj
Tormituul viis elektri tuhandetest kodudest
[caption id="attachment_437557" align="alignnone" width="1920"]
Tormituul rebis katuseid, langetas puid ja viis kodudest elektri. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Nädalavahetusel möllanud tormituul rebis Läänemaal lahti mitme maja katuse, murdis puid, mis kukkusid nii teedele kui ka elektriliinidele põhjustades elektrikatkestusi.
Läänemaal oli nädalavahetusel kokku 16 keskpinge riket, mille tõttu olid elektrita 3745 majapidamist.
Reede õhtust esmaspäeva hommikuni elektrita olnud Haeska küla elanikku Rea Rausi pahandas elektrikatkestuse juures enim see, et infot ei antud, vaid lubati, et elekter taastub kolme tunni pärast, seejärel õhtuks, järgmiseks päevaks. Tema sõnul on mõistetav, et tormi tõttu võibki elekter ära minna ja kui öelda, et taastamine võtab aega kaks ööpäeva, siis teaks ta sellega arvestada. S
Tormituul rebis katuseid, langetas puid ja viis kodudest elektri. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Nädalavahetusel möllanud tormituul rebis Läänemaal lahti mitme maja katuse, murdis puid, mis kukkusid nii teedele kui ka elektriliinidele põhjustades elektrikatkestusi.
Läänemaal oli nädalavahetusel kokku 16 keskpinge riket, mille tõttu olid elektrita 3745 majapidamist.
Reede õhtust esmaspäeva hommikuni elektrita olnud Haeska küla elanikku Rea Rausi pahandas elektrikatkestuse juures enim see, et infot ei antud, vaid lubati, et elekter taastub kolme tunni pärast, seejärel õhtuks, järgmiseks päevaks. Tema sõnul on mõistetav, et tormi tõttu võibki elekter ära minna ja kui öelda, et taastamine võtab aega kaks ööpäeva, siis teaks ta sellega arvestada. S
Maapiirita Noarootsi tahab ühineda Haapsaluga
Haldusreformiga kokku klopsitud Eesti suuremates omavalitsustes – Lääne-Nigula ja Lääneranna vallas – on tekkinud piirkonnad, kust üha enam kostab hääli, et praegusest omavalitsusest soovitakse lahkuda.
Lääne-Nigula valla jõuline plaan, millega on kavas likvideerida osavallavanemate ametipostid, on tekitanud suurvalda esimese mõra, sest Noarootsi osavald otsib võimalusi Haapsaluga ühinemiseks. Läänerannas arutatakse võimaluse üle Virtsu liitumiseks Muhuga ning Varbla ja Koonga paneksid leivad ühte kappi Tõstamaaga.
Lääne-Nigula volikogule sai maikuu istungi lõpus teatavaks, et vallas peetakse plaani valla põhimääruse muutmiseks. Osavallad säilivad, kuid osavallavanemad asendatakse piirkonnajuhtidega.
„Määruse eelnõu eesmärgiks on valla organisatsiooni ja juhtimise parem korraldamine ja üldvalitsemiskulude sääst,” selgitas volikogu esimees Mikk Lõhmus volikogule toona. Vallavanem Janno Randmaa tahab muudatustega saada osavalla
Lääne-Nigula asendab osavallavanemad piirkonnajuhtidega
[caption id="attachment_434949" align="alignnone" width="696"]
Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus loodab, et kasu ümberkorraldusest on suurem kui palgakulude kokkuhoid. Foto Urmas Lauri.[/caption]
Neljapäeval volikogus kinnitatud põhimäärus lubab Lääne-Nigula vallal loobuda kaheksast osavallavanemast ja panna valda juhtima kolm piirkonnajuhti koos kolme halduriga.
Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus ütles, et määruse muudatus lõi eelduse osavaldade reformiks.
Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus loodab, et kasu ümberkorraldusest on suurem kui palgakulude kokkuhoid. Foto Urmas Lauri.[/caption]
Neljapäeval volikogus kinnitatud põhimäärus lubab Lääne-Nigula vallal loobuda kaheksast osavallavanemast ja panna valda juhtima kolm piirkonnajuhti koos kolme halduriga.
Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus ütles, et määruse muudatus lõi eelduse osavaldade reformiks. 
Vald müüb Nõva sadama seitse krunti ühe tükina
[caption id="attachment_363663" align="alignnone" width="1920"]
Lääne-Nigula vald tahab Nõva sadama ümbruses ühe tervikuna müüki panna seitse elamukrunti. Foto Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula vald tahab eelläbirääkimistega pakkumisel müüa ühekorraga maha Nõva Rannaküla sadama lähistel asuvad seitse krunti.
Kruntide müügist sadava rahaga jätkatakse sadama rekonstrueerimist ning vajaliku taristu väljaehitamist. Nõva Rannaküla sadama rekonstrueerimise lõpetamiseks ja selle merekindluse tagamiseks kulub veel 320 000 eurot. Isegi kui selleks õnnestub PRIA kalanduspiirkonna taotlusvoorust saada 200 000 eurot toetust, tuleb ettevõtmise omaosaluseks lisada 120 000 eurot ja selleks loodetakse raha saada sadama piirkonna kinnistute müügist.
Lääne-Nigula vald tahab Nõva sadama ümbruses ühe tervikuna müüki panna seitse elamukrunti. Foto Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula vald tahab eelläbirääkimistega pakkumisel müüa ühekorraga maha Nõva Rannaküla sadama lähistel asuvad seitse krunti.
Kruntide müügist sadava rahaga jätkatakse sadama rekonstrueerimist ning vajaliku taristu väljaehitamist. Nõva Rannaküla sadama rekonstrueerimise lõpetamiseks ja selle merekindluse tagamiseks kulub veel 320 000 eurot. Isegi kui selleks õnnestub PRIA kalanduspiirkonna taotlusvoorust saada 200 000 eurot toetust, tuleb ettevõtmise omaosaluseks lisada 120 000 eurot ja selleks loodetakse raha saada sadama piirkonna kinnistute müügist. 
Galerii: Noarootsi gümnasistid meenutasid Põõsaspeal suurt põgenemist
[gallery ids="434799,434800,434801,434802,434803,434804,434805,434806,434807"]
Noarootsi gümnaasiumi ajalooõpetaja Margus Maiste sõnul tuleb suurpõgenemisest rääkides tagasi minna 1941. aasta 14. juunisse, mis on jätnud jälje eestlaste kollektiivsesse mällu.
Teisipäeval kõneles Maiste suurpõgenemise eelloost Noarootsi gümnasistidele, kes sõidutati Põõsaspea neemele, et seal koos Noarootsi koguduse ja Lääne-Nigula valla esindajaga meenutad 80 aasta tagust Eestist lahkumist.
Maiste sõnul on oluline 80 aasta tagustest sündmuste noortele rääkida, sest neid, kes seda ise läbi elasid, pole enam kuigi palju alles. „Seda aega tuleb kuidagi taastada, et see ei ununeks,” ütles ta.
Tagasivaadet ajalukku alustaski Maiste 1940.-1941. aasta nõukogude okupatsioonist. „See oli hirmus aeg, aga eriti hirmus oli üks öö, 14. juuni 1941. Minu arvates oli see päev kui midagi eestlaste kollektiivses ajus ringi tõsteti,“ ütles ta. Ajalooõpetaja sõnul oli juuniküüditamiseni eestlase jaoks peamine vaenlane sakslane ja Saksamaa. „Selle ühe ööga kõik muutus. Tekkis hirm ja see hirm on tegelikult siiamaani naha vahel,“ ütles ta.
Mikk Lõhmus: kuidas edasi, Lääne-Nigula?
[caption id="attachment_420734" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Teave Lääne-Nigula valla juhtimises kavandatavatest muudatustest on eeldatavasti jõudnud vallaelanike kõrvu ning on olnud teemaks nii kogukondades kui ka mitmetes Lääne Elu artiklites. Nüüd, kui oma arvamuse on andnud osavallakogud, saab teha esimesed kokkuvõtted ja selgitada veel kord, miks on vallajuhtimisele uut käiku vaja.
Lääne-Nigula valla kaheksa osavalla süsteem on olnud kasutusel peaaegu kolm aastat, kuid selle ajaga on ilmnenud mitmed kitsaskohad.
Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Teave Lääne-Nigula valla juhtimises kavandatavatest muudatustest on eeldatavasti jõudnud vallaelanike kõrvu ning on olnud teemaks nii kogukondades kui ka mitmetes Lääne Elu artiklites. Nüüd, kui oma arvamuse on andnud osavallakogud, saab teha esimesed kokkuvõtted ja selgitada veel kord, miks on vallajuhtimisele uut käiku vaja.
Lääne-Nigula valla kaheksa osavalla süsteem on olnud kasutusel peaaegu kolm aastat, kuid selle ajaga on ilmnenud mitmed kitsaskohad.