Silt: Mikk Lõhmus

[caption id="attachment_425708" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa. Foto: Urmas Lauri[/caption] Järgmisest aastast tõuseb Lääne-Nigula vallavanema Janno Randmaa palk 500 euro võrra 3500 euroni, otsuse peab veel volikogu heaks kiitma. Lääne-Nigula volikogu esimees Mikk Lõhmus selgitas, et viimase seitsme aasta jooksul on Lääne-Nigula vallavanema palk tõusnud vaid 100 euro võrra. Ta lisas, et vallavanema palga tõstmine on põhjendatud, sest viimased kaks aastat on olnud keerulised, kuid sellele vaatamata on suudetud eelarve positsiooni parandada ja

[gallery ids="439233,439234,439235,439236,439237,439238,439239,439240,439241,439242,439243,439244,439245,439246,439247,439248,439249,439250,439251,439252,439253,439254,439255,439256,439257,439258"] Lääne-Nigula kiriku nimipühak on piiskop Nikolaus ja nigulapäeval ehk 6. detsembril esitleti kirikus kaante vahele saanud teost “Lääne-Nigula kihelkonna lugu”. Piiskop Nikolausest on meie kultuuriruumis kujunenud jõuluvana, kes jagab kingitusi. Seega oli trükisoe raamat omamoodi jõulukingiks. Ülevaatlik teos valmis seitsme autori kaastööna ning annab Lääne-Nigula piirkonnast ülevaate muinasajast kuni 1940. aastani. Lääne-Nigula kihelkond on sajandeid olnud kohaliku identiteedi kujundaja ning kultuurilise, usulise ja sotsiaalse läbikäimise keskpunkt. “Kihelkonnakirik, mis on olnud kohtumispaigaks maarahvale Kirimäelt Seljakülani ja Salajõelt Jaakna külani, on läbi aegade mänginud olulist rolli paikkonna identiteedi kujundamisel,” kirjutab raamatu

[caption id="attachment_295801" align="alignnone" width="1920"] Läänemaa omavalitsused hariduslepet ei allkirjasta. Foto: Urmas Lauri[/caption] Eilseks oli otsuse hariduslepe allkirjastamata jätta teinud üle 60 kohaliku omavalitsuse, sh Vormsi, Lääne-Nigula ja Haapsalu. Haridusleppe allkirjastada oli eilseks otsustanud vaid üheksa omavalitsust. Kuus, sh Lääneranna vald, polnud otsust veel teinud. Omavalitsusjuhtide sõnul on lepe ühest küljest nii üldsõnaline ja ebamäärane, et tekitab arusaamatust ja segadust, teisest küljest aga liiga üksikasjalik. „Liiga palju punkte, nii et lõpuks leiab igaüks midagi, mis talle ei meeldi,” märkis Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus. Läänemaa omavalitsus- ja koolijuhtide sõnul jääb selgusetuks, kust tuleb raha, et haridusleppes sä

[caption id="attachment_438814" align="alignnone" width="1920"] Regionaalminister Piret Hartman ei pea õigeks otsust Läänemaa korrespondendipunkt sulgeda. Foto: Urmas Lauri[/caption] Regionaalminister Piret Hartman (SDE) lubas valitsuse istungil tuleval nädalal tõstatada küsimuse ERRi otsuse kohta sulgeda Läänemaa korrespondendipunkt. „Minu selge seisukoht on see, et ma ei ole sellega nõus. See ei ole õige, ütles Hartman korrespondendipunkti sulgemisotsuse kohta Lääne Elule eile. „Teen omalt poolt kõik, et seda takistada. See on ERRi ja kultuuriministeeriumi otsus, aga loodan, et see on võimalik tagasi pöörata. Hartmani sõnul on sulgemisotsus märgilise tähendusega. „Mis poliitikat me teeme? Kust me kokku hoiame? Ei ole õige, et teeme seda regionaalpoliitika arvelt. Palusin, et me ei teeks

[caption id="attachment_291464" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula raamatut tutvustatakse kihelkonna nimipühaku päeval. Foto: Urmas Lauri[/caption] Tuleval reedel, nigulapäeval peetaval ajalookonverentsil jõuab avalikkuse ette Vana-Taebla seltsi eestvõttel koostatud Lääne-Nigula kihelkonna ajalooraamat. Raamatu koostaja Mikk Lõhmuse sõnul pole esitluspäev juhuslikult valitud. „Milline päev aastas siis veel, kui mitte kihelkonna nimipühaku päev,” ütles Lõhmus. Lääne-Nigula kihelkond ja kirik on pühitsetud Pühale Nikolausile, kelle nimepäev on 6. detsembril. Kui Lõhmus ligi kaks aastat tagasi raamatut planeerima asus,

Lääne-Nigula vallavalitsus paneb enampakkumisele kunagise Kullamaa elektroodkatlamaja krundi alghinnaga 5000 eurot. Kevadel lasi kohalik omavalitsus elektroodk

[caption id="attachment_437990" align="alignnone" width="1920"] Kõik Lääne-Nigula valimisnimekirjade esinumbrid järgmistele valimistele enam nii rõõmsalt vastu ei lähe. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Lääne-Nigula vallas tõotab tuleva aasta kohalikel valimistel vähem valikut olla, sest kaks seni osalenud nimekirja sulavad kokku ning ühe nimekirja puhul pole veel otsustatud, kas tulla välja või mitte. 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimisel pürgis Lääne-Nigula vallas volikokku viis nimekirja –kaks valimisliitude ja kolm erakondade oma. Tuleval sügisel on Lääne-Nigula elanikel ilmselt vähem valikut, sest senine Keskerakonna nimekiri ja Mikk Lõhmuse eest veetud valimisliit Tugevad Kogukonnad koonduvad järgmistel valimistel üheks Isamaa nimekirjaks. Eelmistel valimistel Isamaa oma nimekirj

[caption id="attachment_437557" align="alignnone" width="1920"] Tormituul rebis katuseid, langetas puid ja viis kodudest elektri. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Nädalavahetusel möllanud tormituul rebis Läänemaal lahti mitme maja katuse, murdis puid, mis kukkusid nii teedele kui ka elektriliinidele põhjustades elektrikatkestusi. Läänemaal oli nädalavahetusel kokku 16 keskpinge riket, mille tõttu olid elektrita 3745  majapidamist. Reede õhtust esmaspäeva hommikuni elektrita olnud Haeska küla elanikku Rea Rausi pahandas elektrikatkestuse juures enim see, et infot ei antud, vaid lubati, et elekter taastub kolme tunni pärast, seejärel õhtuks, järgmiseks päevaks. Tema sõnul on mõistetav, et tormi tõttu võibki elekter ära minna ja kui öelda, et taastamine võtab aega kaks ööpäeva, siis teaks ta sellega arvestada. S

  Haldusreformiga kokku klopsitud Eesti suuremates omavalitsustes – Lääne-Nigula ja Lääneranna vallas – on tekkinud piirkonnad, kust üha enam kostab hääli, et praegusest omavalitsusest soovitakse lahkuda. Lääne-Nigula valla jõuline plaan, millega on kavas likvideerida osavallavanemate ametipostid, on tekitanud suurvalda esimese mõra, sest Noarootsi osavald otsib võimalusi Haapsaluga ühinemiseks. Läänerannas arutatakse võimaluse üle Virtsu liitumiseks Muhuga ning Varbla ja Koonga paneksid leivad ühte kappi Tõstamaaga. Lääne-Nigula volikogule sai maikuu istungi lõpus teatavaks, et vallas peetakse plaani valla põhimääruse muutmiseks. Osavallad säilivad, kuid osavallavanemad asendatakse piirkonnajuhtidega. „Määruse eelnõu eesmärgiks on valla organisatsiooni ja juhtimise parem korraldamine ja üldvalitsemiskulude sääst,” selgitas volikogu esimees Mikk Lõhmus volikogule toona. Vallavanem Janno Randmaa tahab muudatustega saada osavalla