Silt: Mihhail Kõlvart
Urmas Sukles liitub Keskerakonnaga ja kandideerib riigikokku
[caption id="attachment_476809" align="alignnone" width="1920"] Urmas Sukles ja Mihhail Kõlvart. Foto Keskerakond[/caption]
Kauaaegne Haapsalu linnapea Urmas Sukles ühineb Eesti Keskerakonnaga ja osaleb riigikogu valimistel. Keskerakonna esimehe Mihhail Kõlvarti sõnul tugevdab 25 aastat Haapsalu linna juhtinud Urmas Sukles Eesti suurima ja vanima erakonna positsioone Läänemaal.
„Eestis kõige kauem ametis olnud linnapeana on Urmas Sukles hästi kursis kohalike omavalitsuste väljakutsetega ja tunnetab Eesti ühiskonnas toimuvat," lausus Mihhail Kõlvart. „Kahetsusväärsel kombel on tänane Reformierakonna valitsus pannud linnade ja valdade õlgadele uusi kohustusi, kuid vahendeid nende täideviimiseks eraldanud ei ole. Keskerakonna eesmärk on tagada täisväärtuslik elu igas Eestimaa piirkonnas ja
Mihhail Kõlvart: tasuta ühistransporti tuleb laiendada, mitte likvideerida
[caption id="attachment_407684" align="alignnone" width="1920"] Mihhail Kõlvart. Urmas Lauri[/caption]
See, et valitsus kaalub pensionäride ja kooliõpilaste tasuta bussisõidu lõpetamist maakonnaliinidel, on väga vale signaal ühiskonnale ning ühtlasi näitab, kuivõrd lähedal oli Tallinn tasuta ühistranspordi kadumisele, kui jätkanud oleks teistsugune koalitsioon.
Regionaal- ja põllumajandusministeerium on ühistranspordireformi juba pikalt ette valmistanud ning lubatud on senisest tõhusamat ning keskkonnasõbralikumat lahendust, sealhulgas ühtse piletisüsteemi kaudu Tallinnaga.
Ühtne piletisüsteem on Eestis tõepoolest vajalik, sest väga paljud inimesed liiguvad päeva jooksul mitme omavalitsuse vahel ja ka erinevate ühistranspordiliikidega. Kuid selle lihtsuse ja loogika ohvriks ei tohi tuua soodustusi, mis eakatel ja õpilastel täna on. Reform peab lihtsustama ühistranspordi kasutamist, mitte peletama inimesi ühistranspordist eemale.
Keskerakond juurutas tasuta ühistranspordi Tallinnas aastal 2013 ning sellest on saanud harjumuspärane linnatranspordi osa. Tasuta bussidest, trammidest, trollidest ja linna piires ka rongist on saanud tallinlastele loomulik põhiteenus, mis ann
Mihhail Kõlvart: uus võimuliit vanal kursil
[caption id="attachment_407687" align="alignnone" width="1920"]
Eesti Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Kuigi sotside väljaviskamist valitsusest esitletakse uue võimuliidu poolt kui akna avamist umbses toas, siis kauaoodatud värsket õhku see Eesti rahvale siiski ei too.
Reformierakonnal on aastaid olnud majandust hästi tundva erakonna maine. Viimastel aastatel on aga just Reformierakonna uus poliitpõlvkond juhtinud meie riigi Euroopa kõige sügavamasse majanduslangusesse. Algul üritati riigi halvenevat majanduskliimat õigustada sõjaga Ukrainas, aga seda ei saanud teha lõputult, sest meie naaberriikide majandus samades tingimuste
Eesti Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Kuigi sotside väljaviskamist valitsusest esitletakse uue võimuliidu poolt kui akna avamist umbses toas, siis kauaoodatud värsket õhku see Eesti rahvale siiski ei too.
Reformierakonnal on aastaid olnud majandust hästi tundva erakonna maine. Viimastel aastatel on aga just Reformierakonna uus poliitpõlvkond juhtinud meie riigi Euroopa kõige sügavamasse majanduslangusesse. Algul üritati riigi halvenevat majanduskliimat õigustada sõjaga Ukrainas, aga seda ei saanud teha lõputult, sest meie naaberriikide majandus samades tingimuste3
Mihhail Kõlvart: elutähtsaid teenuseid ei tohi ohustada ebarealistlike normidega
[caption id="attachment_407687" align="alignnone" width="1920"]
Mihhail Kõlvart. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Eesti Energia kõige olulisem ülesanne on varustada Eestit mõistlikel tingimustel kvaliteetse elektrienergiaga. See on põhjus, miks see ettevõte on ellu kutsutud ning mistahes muude näitajate parandamine ei tohi tulla selle eesmärgi arvelt.
Eesti Energia äsjases erikontrolli raportis avaldatud puudujäägid on käivitanud arutelu selle ümber, kas Hando Sutter on oma meeskonnaga teinud juhtimisel vigu ning üritanud varjata keskkonnanõuete rikkumist. Aga teenimatult vähe räägitakse sellest, miks on Eesti otsustanud ise oma sõltumatut energiaressurssi kägistada muust Euroopast rangemate normidega, mille täitmine ongi ebarealistlik. Energia on elanike jaoks elutähtis teenus ning ettevõtete jaoks põhiline sisend, mille hind on otsustav tegur ka siinsete kaupade konkurentsivõimes.
Riigifirmadesse on vastuolu sisse kirjutatud
Kõik teavad, et erafirma eesmärk on teenida kasumit. Kui 1990. aastate teisel poolel kujundati riigiettevõte Eesti Energia ümber mitmeks tavaliseks aktsiaseltsiks, siis tekkis vastuoluline situatsioon – kuigi sõnades jäi nende firmade eesmä
Mihhail Kõlvart. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Eesti Energia kõige olulisem ülesanne on varustada Eestit mõistlikel tingimustel kvaliteetse elektrienergiaga. See on põhjus, miks see ettevõte on ellu kutsutud ning mistahes muude näitajate parandamine ei tohi tulla selle eesmärgi arvelt.
Eesti Energia äsjases erikontrolli raportis avaldatud puudujäägid on käivitanud arutelu selle ümber, kas Hando Sutter on oma meeskonnaga teinud juhtimisel vigu ning üritanud varjata keskkonnanõuete rikkumist. Aga teenimatult vähe räägitakse sellest, miks on Eesti otsustanud ise oma sõltumatut energiaressurssi kägistada muust Euroopast rangemate normidega, mille täitmine ongi ebarealistlik. Energia on elanike jaoks elutähtis teenus ning ettevõtete jaoks põhiline sisend, mille hind on otsustav tegur ka siinsete kaupade konkurentsivõimes.
Riigifirmadesse on vastuolu sisse kirjutatud
Kõik teavad, et erafirma eesmärk on teenida kasumit. Kui 1990. aastate teisel poolel kujundati riigiettevõte Eesti Energia ümber mitmeks tavaliseks aktsiaseltsiks, siis tekkis vastuoluline situatsioon – kuigi sõnades jäi nende firmade eesmäMihhail Kõlvart: kolme aastaga on Reformierakond viinud elatustaseme seitsme aasta võrra tagasi
[caption id="attachment_407687" align="alignnone" width="1920"]
Mihhail Kõlvart. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Sõnumit, et majandus hakkab prognoosi kohaselt aasta lõpus kasvama, tuleb võtta suure ettevaatlikkusega. Esiteks ei pruugi seda juhtuda, kui täna tuleva aasta riigieelarvekõnelusi alustanud valitsus ei suuda majanduse elavdamise programmi välja töötada. Ja kui majandus peakski aasta lõpus minimaalselt tõusma, siis kindel on see, et inimeste ostujõud ja kindlustunne vähenevad, sest kiirenev hinnatõus nullib positiivsed mõjud.
Mihhail Kõlvart. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Sõnumit, et majandus hakkab prognoosi kohaselt aasta lõpus kasvama, tuleb võtta suure ettevaatlikkusega. Esiteks ei pruugi seda juhtuda, kui täna tuleva aasta riigieelarvekõnelusi alustanud valitsus ei suuda majanduse elavdamise programmi välja töötada. Ja kui majandus peakski aasta lõpus minimaalselt tõusma, siis kindel on see, et inimeste ostujõud ja kindlustunne vähenevad, sest kiirenev hinnatõus nullib positiivsed mõjud. Mihhail Kõlvart: automaks on Toompea koalitsiooni saamatuse sümbol
[caption id="attachment_407687" align="alignnone" width="1920"]
Mihhail Kõlvart. Foto: Urmas Lauri[/caption]
President Alar Karis tegi ainuvõimaliku otsuse, kui jättis automaksu seaduse välja kuulutamata. Kiirkorras vastuvõetud seadus kubiseb puudustest, millele nii Eesti Keskerakond kui erinevad ühendused korduvalt tähelepanu juhtisid, kuid millele Reformierakond kui ka tema väiksemad partnerid sotsid ja Eesti 200 vaid üleolevalt vilistasid.
Mihhail Kõlvart. Foto: Urmas Lauri[/caption]
President Alar Karis tegi ainuvõimaliku otsuse, kui jättis automaksu seaduse välja kuulutamata. Kiirkorras vastuvõetud seadus kubiseb puudustest, millele nii Eesti Keskerakond kui erinevad ühendused korduvalt tähelepanu juhtisid, kuid millele Reformierakond kui ka tema väiksemad partnerid sotsid ja Eesti 200 vaid üleolevalt vilistasid.
Mihhail Kõlvart: majanduskriis on julgeolekukriis
[caption id="attachment_407686" align="alignnone" width="1920"]
Mihhail Kõlvart, Eesti Keskerakonna esimees. Foto Urmas Lauri[/caption]
Majandus langeb ja laskemoona ei ole piisavas koguses ning kui majandus langeb, siis seda laskemoona ei tule ka. Niimoodi võib lühidalt ja lihtsustades kokku võtta Reformierakonna juhitava valitsuse tegevuse. Või siis tegevusetuse.
Kaitseministeeriumi kantsleri ootamatu lahkumissooviga lahvatanud skandaal on ilmselge tõestus, et tänane valitsus eesotsas Reformierakonnaga ei ole oma tööga hakkama saanud. Ametisolevad ministrid pole suutnud tagada majanduskasvu ega lahendada kriitilisi operatiivseid probleeme.
Mihhail Kõlvart, Eesti Keskerakonna esimees. Foto Urmas Lauri[/caption]
Majandus langeb ja laskemoona ei ole piisavas koguses ning kui majandus langeb, siis seda laskemoona ei tule ka. Niimoodi võib lühidalt ja lihtsustades kokku võtta Reformierakonna juhitava valitsuse tegevuse. Või siis tegevusetuse.
Kaitseministeeriumi kantsleri ootamatu lahkumissooviga lahvatanud skandaal on ilmselge tõestus, et tänane valitsus eesotsas Reformierakonnaga ei ole oma tööga hakkama saanud. Ametisolevad ministrid pole suutnud tagada majanduskasvu ega lahendada kriitilisi operatiivseid probleeme. Mihhail Kõlvart: laste ülekaalu kasutatakse ära selleks, et täita riigikassat
[caption id="attachment_407687" align="alignnone" width="1920"]
Mihhail Kõlvart. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Riigijuhid isegi ei varja enam, et maksude suurendamise peamine eesmärk on täiendava tulu saamine eelarvesse. Seejuures otsused tehakse ilma asjakohaste mõjuhinnanguteta.
Erinevalt teistest riikidest, kus maksud on ka majanduse stimuleerimise või arendamise vahendiks, valitseb minu hinnangul meil primitiivne raamatupidamislik lähenemine: kust saaks võtta rohkem, et eelarves auke täita. Hakkab selgelt välja kujunema muster – peamiselt kannatavad maksutõusude tagajärjel need, kelle majanduslik seis on juba niigi raske, eelkõige vaesemad ja vähemkaitstud elanikkonnagrupid nagu pensionärid, lastega pered ja madalama sissetulekuga inimesed.
Mihhail Kõlvart. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Riigijuhid isegi ei varja enam, et maksude suurendamise peamine eesmärk on täiendava tulu saamine eelarvesse. Seejuures otsused tehakse ilma asjakohaste mõjuhinnanguteta.
Erinevalt teistest riikidest, kus maksud on ka majanduse stimuleerimise või arendamise vahendiks, valitseb minu hinnangul meil primitiivne raamatupidamislik lähenemine: kust saaks võtta rohkem, et eelarves auke täita. Hakkab selgelt välja kujunema muster – peamiselt kannatavad maksutõusude tagajärjel need, kelle majanduslik seis on juba niigi raske, eelkõige vaesemad ja vähemkaitstud elanikkonnagrupid nagu pensionärid, lastega pered ja madalama sissetulekuga inimesed. 







