Silt: metsavendlus
Lihulas esitletakse raamatut Eesti metsavendlusest
Metsavendluse teema uurimise ja populariseerimisega on Eestis tegeletud juba üsna kaua. Samas leidub veel palju selgitamata probleeme.
Teema kohta leidub ka publitseeritut. Mart Laari esimene põhjalikum raamat pealkirjaga „Metsavennad” ilmus juba 1993. aastal.
Samuti on teemat käsitlenud NKVD kirjamehed. Juba 1950ndate aastate teisel poolel ilmus ajalehes Noorte Hääl järjejutt Rootsist siinsete metsavendade juurde saadetud luurajatest, kes siis NKVD organiseeritud valemetsavendade gruppidesse meelitati ja arreteeriti. 1979. aastal ilmus raamatuke „Agoonia” ja 1984. aastal raamat „Kompromiss on välistatud”. Need kirjatööd on ilmselgelt kokku mätsitud eri lugudest, nii et mingeid tõepära
Metsavenna pruudi lugu: Eesti peseb oma käsi
[caption id="attachment_449779" align="alignnone" width="1920"]
Loviisa (Terje Pennie) ja Rita (Jaune Kimmel). Foto Mats Õun[/caption]
Urmas Lennuki „Arkaadia teel. Metsavenna pruudi lugu” sündis kolm aastat tagasi Pikavere vanas vallamajas tabusid murdnud metsavennatüki tuules.
Kumbki pole kerge lustimäng, kuigi enne etendust laulab grammofon Artur Rinne ja Agu Lüüdiku häälega eestiaegseid meloodiaid, kohvikulaudu katavad helevalged heegeldatud vahepitsidega ristpistes linad ja preilid serveerivad jooke. Kondiportselanist tassid on nii õhukesed, et kumavad läbi, kui õige nurga alt vaadata. Lõhnab noore suve, esimese niite ja nurmenukutee järele.
Kolm aastat tagasi mängiti Pikavere vanas vallamajas lavastaja Raivo Tr
Loviisa (Terje Pennie) ja Rita (Jaune Kimmel). Foto Mats Õun[/caption]
Urmas Lennuki „Arkaadia teel. Metsavenna pruudi lugu” sündis kolm aastat tagasi Pikavere vanas vallamajas tabusid murdnud metsavennatüki tuules.
Kumbki pole kerge lustimäng, kuigi enne etendust laulab grammofon Artur Rinne ja Agu Lüüdiku häälega eestiaegseid meloodiaid, kohvikulaudu katavad helevalged heegeldatud vahepitsidega ristpistes linad ja preilid serveerivad jooke. Kondiportselanist tassid on nii õhukesed, et kumavad läbi, kui õige nurga alt vaadata. Lõhnab noore suve, esimese niite ja nurmenukutee järele.
Kolm aastat tagasi mängiti Pikavere vanas vallamajas lavastaja Raivo Tr
Eesti Pank pühendab meenemündi metsavendadele
[caption id="attachment_444275" align="alignnone" width="900"]
Metsavend Endel Redlichi mälestuskivi avamine. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Osana vastupanule pühendatud mündisarjast annab Eesti Pank 2026. aast
Metsavend Endel Redlichi mälestuskivi avamine. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Osana vastupanule pühendatud mündisarjast annab Eesti Pank 2026. aast
1
Kindralmajor Herem: nõukogude võim kartis metsavendasid väga
[caption id="attachment_242906" align="alignright" width="900"] Kindralmajor Martin Herem: "Oodates ja kartes suurt sõda, kardeti metsavendasid väga. Moskva hinnangul võinuks Eesti metsavennad sõja korral lääneriikidega mobiliseerida kuni 90 000 Eesti elanikku." Foto: Urmas Lauri[/caption]
Tulevane kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem ütles eile Ureveres Topi talus legendaarse metsavenna Endel Redlichi mälestuiskivi avamisel, et kodaniku, asjaarmastaja ja ka sõjaväelasena on tall hea meel nii kivi avamise, Põrgupõhja retke korraldamise ja selle üsna suure hulga inimeste üle, kes siin täna on.
“See näitab, et see legend, millest eespoolkõnelejad ka mainisid, on meil ikka alles ja kui kunagi peaks vaja minema seda julgust, seda tahet, siis see on meie mälus olemas,” kõneles Herem.
Oma kõnes arutles Herem selle üle, mida tähendasid metsavennad nõukogude võimule ja rahvale, kuidas asetusid nad NSVLi sise- ja välispoliitikasse ning milline on metsavendluse olulisus tänapäeva Eestis.
Kindralmajor Martin Herem: "Oodates ja kartes suurt sõda, kardeti metsavendasid väga. Moskva hinnangul võinuks Eesti metsavennad sõja korral lääneriikidega mobiliseerida kuni 90 000 Eesti elanikku." Foto: Urmas Lauri[/caption]
Tulevane kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem ütles eile Ureveres Topi talus legendaarse metsavenna Endel Redlichi mälestuiskivi avamisel, et kodaniku, asjaarmastaja ja ka sõjaväelasena on tall hea meel nii kivi avamise, Põrgupõhja retke korraldamise ja selle üsna suure hulga inimeste üle, kes siin täna on.
“See näitab, et see legend, millest eespoolkõnelejad ka mainisid, on meil ikka alles ja kui kunagi peaks vaja minema seda julgust, seda tahet, siis see on meie mälus olemas,” kõneles Herem.
Oma kõnes arutles Herem selle üle, mida tähendasid metsavennad nõukogude võimule ja rahvale, kuidas asetusid nad NSVLi sise- ja välispoliitikasse ning milline on metsavendluse olulisus tänapäeva Eestis.
