Silt: memento

[caption id="attachment_476537" align="alignnone" width="1920"] Mälestuslindid Haapsalu raudteejaamas. Juhan Hepner[/caption] juunil mälestame küüditamise ohvreid mälestusüritusega „Ma ei unusta sind!”. Mustad ja valged leinalindid lehvivad vaikselt tuules. Neid võib märgata raudteejaamade perroonidel üle Eesti ja mõnedes sadamates, kust kunagi algas tuhandete inimeste teekond teadmatusse. Need lindid kannavad endas vaikset sõnumit: „Ma ei unusta sind!”. 14. juunil mälestame 1941. aasta juuniküüditamise ohvreid – inimesi, kelle elu katkestati või pöörati tundmatuseni segamini vaid ühe öö jooksul. Sihilik terror rahva vastu Esimese massiküüditamise käigus viis Nõukogude okupatsioonivõim Eestist Venemaale ligikaudu 10 000 inimest. Sihtmärgiks olid eelkõige kohaliku eliidi esindajad, haritud, ettevõtlikud ja aktiivsed inimesed, sealhulgas paljud naiskodukaitse ja kaitseliidu liikmed. Küüditamine oli sihilik katse murda rahva vaimujõud, külvata hirmu ja muuta selle kaudu kogu rahvas uuele võimule kuulekaks. Kaheksandat aastat toimuv mälestusüritus „Ma ei unusta sind!” pöörab tänavu pilgu Eesti suuremate saarte poole. Saaremaal algas küüditatute teekond Kihelkonnalt Jaa

[gallery ids="457301,457305,457324,457303,457298,457300,457299,457304,457307,457308,457309,457310,457311,457312,457314,457336,457334,457339,457313,457302,457316,457315,457321,457317,457338,457318,457320,457319,457337,457322,457326,457330,457327,457333,457329,457340"] Laupäeval peeti Puise rannal asuva suurpõgenemise mälestusmärgi juures 1944. aastal põgenenutele pühendatud mälestuspäeva. Mälestusüritus algas keskpäeval Eesti hümniga. Seejärel asetati Seaküla Simsoni loodud mälestusmärgi jalamile lilled ja pärjad ning peeti kõnesid. Sõna said vaimulikud Küllike Valk

[caption id="attachment_450803" align="alignnone" width="1920"] Risti raudteejaamas peetavail küüditamise mälestusüritustel löövad sageli kaasa ka kohalikud koolilapsed. Foto: Urmas Lauri[/caption] Eesti Memento liidu juhatuse esimehe Arnold Aljaste sõnul jääb represseerituid aasta-aastalt järjest vähemaks, aga ta loodab, et neid ei unustata. Arnold Aljaste ütles, et represseerituid ühendava Memento liikmeist lahkub igal aastal igavikku ligi kümnendik. See tähendab, et umbes kümne aasta pärast võib Memento muutuda mälestusliiduks, sest represseerituid endid on ellu jäänud väga vähe. Nõukogu