Silt: Matsalu
Rea Raus: kas Matsalu rahvuspargil on õigus püsida?
[caption id="attachment_246421" align="alignnone" width="900"]
Rea Raus. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Loodus on elav, aga inimene on looduse loomulikku tasakaalu liiga kaua katastroofiliste tagajärgedega lõhkunud, ohustades liikide säilimist.
Igal kevadel tunnetavad inimesed, kuidas piltlikult öeldes kasemahl soontes voolama hakkab, energiatase tõuseb ja pakatav küllus meie ümber tõendab, et elu ongi ime. Ime, mida peaksime suutma hoida oma lastele.
Rea Raus. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Loodus on elav, aga inimene on looduse loomulikku tasakaalu liiga kaua katastroofiliste tagajärgedega lõhkunud, ohustades liikide säilimist.
Igal kevadel tunnetavad inimesed, kuidas piltlikult öeldes kasemahl soontes voolama hakkab, energiatase tõuseb ja pakatav küllus meie ümber tõendab, et elu ongi ime. Ime, mida peaksime suutma hoida oma lastele. 
Asjatundjad peavad Matsalu kalapüügipiirangute lõdvendamist valeks
[caption id="attachment_235680" align="alignnone" width="900"]
Tartu ülikooli mereinstituudi kalateadlased Lauri Saks (vasakul) ja Redik Eschbaum käisid tänavu Puise sadamas kalu märgistamas, et saada ülevaadet haugide ja ahvenate populatsioonist ja liikumisest Matsalus. Foto Urmas Lauri[/caption]
Keskkonnaminister otsustas suurendada Matsalu lahes landipüügilubade arvu 60lt 90le. Asjatundjad peavad otsust valeks.
Sügisel saatis Haapsalu linnapea Urmas Sukles keskkonnaministrile kirja, milles palub Matsalu lahe ääres elavatele kalameestele eelisõigust landipüügilubade taotlemisel. Kirja ajendas Matsalu lahe äärsete elanike mure, kes kurtsid, et landilube jagatakse vaid kord aastas ja neid jagub ainult kiirema internetiühendusega taotlejaile. Seetõttu jäävad kohalikud lubadest ilma.
Kaks nädalat tagasi allkirjastas keskkonnaminister Siim Kiisler määruse, mis annab tuleval aastal kalapüügilube Matsalu rahvuspargis juurde. Lubade taotlemine käib aga endiselt ühtmoodi kõigile taotlejaile.
Tartu ülikooli mereinstituudi kalateadlased Lauri Saks (vasakul) ja Redik Eschbaum käisid tänavu Puise sadamas kalu märgistamas, et saada ülevaadet haugide ja ahvenate populatsioonist ja liikumisest Matsalus. Foto Urmas Lauri[/caption]
Keskkonnaminister otsustas suurendada Matsalu lahes landipüügilubade arvu 60lt 90le. Asjatundjad peavad otsust valeks.
Sügisel saatis Haapsalu linnapea Urmas Sukles keskkonnaministrile kirja, milles palub Matsalu lahe ääres elavatele kalameestele eelisõigust landipüügilubade taotlemisel. Kirja ajendas Matsalu lahe äärsete elanike mure, kes kurtsid, et landilube jagatakse vaid kord aastas ja neid jagub ainult kiirema internetiühendusega taotlejaile. Seetõttu jäävad kohalikud lubadest ilma.
Kaks nädalat tagasi allkirjastas keskkonnaminister Siim Kiisler määruse, mis annab tuleval aastal kalapüügilube Matsalu rahvuspargis juurde. Lubade taotlemine käib aga endiselt ühtmoodi kõigile taotlejaile.
Kaja Lotman koostas Matsalu kooli ajaloo
[caption id="attachment_248923" align="alignright" width="900"]
Kaja Lotman oma raamatuga Matsalu mõisa ees. Foto: Eduard Laur[/caption]Äsja ilmunud „Matsalu kooli lugu” on EV100 ametlik kingitus, mille eest sai Lotman mälestusplaadi.
Mõte Matsalu kooli lugu kaante vahele panna tuli 30 aastat Matsalu külas elanud Lotmanil juba paarkümmend aastat tagasi. „Mind on alati huvitanud, kes on olnud inimesed, kes on Matsalu rannaniitudel tegutsenud. Need pidid olema väga tugevad inimesed. Mind on huvitanud ka see, kus ja kuidas on neile haridust antud,” ütles Lotman.
Nii paeluski Lotmani tähelepanu aastatel 1918–1965 Matsalu mõisas tegutsenud kool.
1999. aastal pöördusid kohaliku naisseltsi poole mõned Matsalu kooli vilistlased, kellel Lotman seltsi juhatajana aitas kokkutuleku korraldada. Just siis võttis mõte Matsalu kooli ajalugu üles kirjutada konkreetsema kuju. Kooli üks vilistlasi Lembitu Varblane hakkaski seda tegema, kuid töö jäi pooleli. Varblane jõudis oma üleskirjutustes 1940. aastani. Lotman ise oli samal ajal talletanud vilistlaste mälestusi ja otsinud fotosid.
Kaja Lotman oma raamatuga Matsalu mõisa ees. Foto: Eduard Laur[/caption]Äsja ilmunud „Matsalu kooli lugu” on EV100 ametlik kingitus, mille eest sai Lotman mälestusplaadi.
Mõte Matsalu kooli lugu kaante vahele panna tuli 30 aastat Matsalu külas elanud Lotmanil juba paarkümmend aastat tagasi. „Mind on alati huvitanud, kes on olnud inimesed, kes on Matsalu rannaniitudel tegutsenud. Need pidid olema väga tugevad inimesed. Mind on huvitanud ka see, kus ja kuidas on neile haridust antud,” ütles Lotman.
Nii paeluski Lotmani tähelepanu aastatel 1918–1965 Matsalu mõisas tegutsenud kool.
1999. aastal pöördusid kohaliku naisseltsi poole mõned Matsalu kooli vilistlased, kellel Lotman seltsi juhatajana aitas kokkutuleku korraldada. Just siis võttis mõte Matsalu kooli ajalugu üles kirjutada konkreetsema kuju. Kooli üks vilistlasi Lembitu Varblane hakkaski seda tegema, kuid töö jäi pooleli. Varblane jõudis oma üleskirjutustes 1940. aastani. Lotman ise oli samal ajal talletanud vilistlaste mälestusi ja otsinud fotosid.
