Silt: marju pajumets
Läänlased näevad turismist kasu, kuid pelgavad prügistamist
[caption id="attachment_464579" align="alignnone" width="1920"] küsitlusele vastanud läänlased tajuvad naabritest teravamalt turismiga kaasnevat survet loodusele. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Läänemaa inimeste hinnangul toovad turistid piirkonnale kasu, kuid muret teevad sellega kaasnevad prügistamine, ummikud ja ülerahvastatus.
Lääne-, Rapla- ja Harjumaa turismipiirkond (DMO) viis mullu juunist septembrini läbi küsitluse, millega uuriti kohalike elanike rahuolu turismiga. Ankeedile vastanud 554 inimesest oli 128 Läänemaalt.
Uuringust kokkuvõtteid teinud Margit Kärp Tartu ülikooli Pärnu kolledžist tõstis esile, et kõige aktiivsemad vastajad olid Rapla valla ja Haapsalu linna elanik
Tahu linnuvaatlustorn sai püsti
[caption id="attachment_459953" align="alignnone" width="1920"]
Tahu vaatetorn. Foto: RMK[/caption]
Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) Tahu vaatetorn sai valmis ja ootab kasutusluba.
Tahu uus vaatetorn on ehitatud vana torni asukohale. Eelmisega sarnaselt on see ühe vaateplatvormiga ja viis meetrit kõrge. Puidust, metalljalgadele toetuva torni platvormil võib korraga viibida kuni kümme inimest.
Tahu vaatetorn. Foto: RMK[/caption]
Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) Tahu vaatetorn sai valmis ja ootab kasutusluba.
Tahu uus vaatetorn on ehitatud vana torni asukohale. Eelmisega sarnaselt on see ühe vaateplatvormiga ja viis meetrit kõrge. Puidust, metalljalgadele toetuva torni platvormil võib korraga viibida kuni kümme inimest.
Kloostri jõgi sai paadisilla
Riigimetsa majandamise keskus (RMK) lasi suve alguseks Kloostri silla kõrvale paigaldada paadisilla. „See oli pikalt kavandatud,” ütles RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusala juht Marju Pajumets.
Paljumetsa sõnul oli paadisilla rajamine aastaid erinevates plaanides kirjas, kuid Matsalu looduskaitseala piirangute tõttu ei saanud seda ehitada. 2023. aastal muutunud kaitsekord võimaldas ag
Mädanik muutis vaatetorni ohtlikuks
Riigimetsa majandamise keskus (RMK) sulges külastajatele Martna kandis Rannajõel asuva vaatetorni, kuna torn on muutunud mädaniku tõttu ohtlikuks.
RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusala juhi Marju Pajumetsa sõnul avastati torni ohtlikkus korralise ehitusliku auditeerimise käigus. „Korraline ehitustehniline auditeerimine tuvastas mitmel kandevkonstruktsiooni puidust osal pruunmädaniku, mis lagundab torni struktuuri ja vähendab tugevust,” ütles ta.
Pajumets lisas, et kahjustuste ulatust hinnati selliseks, et vaatetorni kasutada ei ole enam ohutu.
Rannajõe puidust vaatetorn on 22 aastat vana, ehitatud aastal 2003. See on Läänemaa vaatetornidest ainus, kuhu pääsesid ratastoolis inimesed, kui neil oli saatja abiks. Pajumets ütles, et 2021. aastal remontis RMK vaat
Veeohutusstendidel hakkavad silma peal hoidma maaomanikud
[caption id="attachment_444722" align="alignnone" width="1728"]
Veeohutusstend. Foto: erakogu[/caption]
Päästeamet on alustanud koostöölepingute sõlmimist maaomanikega, kelle maal asub veeohutuse infostend koos päästevahenditega.
Maaomaniku ülesanne on päästeameti teatel infostendil regulaarselt silma peal hoida, et see oleks hooldatud ja päästevahendid oleksid kasutusvalmis. Juhul, kui päästevahendid on varastatud või rikutud, organiseerib maaomanik asenduse.
Üle Eesti on päästeameti andmeil 2012. aastast paigal
Veeohutusstend. Foto: erakogu[/caption]
Päästeamet on alustanud koostöölepingute sõlmimist maaomanikega, kelle maal asub veeohutuse infostend koos päästevahenditega.
Maaomaniku ülesanne on päästeameti teatel infostendil regulaarselt silma peal hoida, et see oleks hooldatud ja päästevahendid oleksid kasutusvalmis. Juhul, kui päästevahendid on varastatud või rikutud, organiseerib maaomanik asenduse.
Üle Eesti on päästeameti andmeil 2012. aastast paigal
2
Tahu vaatetorn uueneb
[caption id="attachment_437510" align="alignnone" width="1097"]
Tahu torn tuleb sarnane Võnnusaare torniga. Foto arhiiv[/caption]
Noarootsi osavallavalitsus andis detsembris riigimetsa majandamise keskusele (RMK) ehitusloa Tahu uue vaatetorni püstitamiseks.
Uus Tahu vaatetorn ehitatakse vanale asukohale Tahu õpperaja lõppu eramaale. RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusala juhi Marju Pajumetsa sõnul on maaomanikuga sõlmitud notariaa
Tahu torn tuleb sarnane Võnnusaare torniga. Foto arhiiv[/caption]
Noarootsi osavallavalitsus andis detsembris riigimetsa majandamise keskusele (RMK) ehitusloa Tahu uue vaatetorni püstitamiseks.
Uus Tahu vaatetorn ehitatakse vanale asukohale Tahu õpperaja lõppu eramaale. RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusala juhi Marju Pajumetsa sõnul on maaomanikuga sõlmitud notariaa
RMK rajab Paralepa metsa õpperaja
[caption id="attachment_434472" align="alignnone" width="1920"]
Foto Urmas Lauri[/caption]
Riigimetsa majandamise keskus (RMK) kavandab koos Haapsalu linnavalitsuse ja Haapsalu spordibaasidega Paralepa metsa õpperada.
Kus õpperada täpselt kulgeb, kui pikk see tuleb ning kui palju raja projekteerimine ja ehitamine maksma läheb, pole veel teada.
„See on nii algusjärgus, praegu saime alles [linnavalitsuselt – toim] projekteerimistingimused kätte. Raja marsruut pole veel päris paigas, töö alles käib,” ütles RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusjuht Marju Pajumets. „Tuleb korralikult tähistatud lihtne õpperada viitade ja infotahvlitega.”
Foto Urmas Lauri[/caption]
Riigimetsa majandamise keskus (RMK) kavandab koos Haapsalu linnavalitsuse ja Haapsalu spordibaasidega Paralepa metsa õpperada.
Kus õpperada täpselt kulgeb, kui pikk see tuleb ning kui palju raja projekteerimine ja ehitamine maksma läheb, pole veel teada.
„See on nii algusjärgus, praegu saime alles [linnavalitsuselt – toim] projekteerimistingimused kätte. Raja marsruut pole veel päris paigas, töö alles käib,” ütles RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusjuht Marju Pajumets. „Tuleb korralikult tähistatud lihtne õpperada viitade ja infotahvlitega.”
Kirimäe vaatetorn kadus
[caption id="attachment_416455" align="alignnone" width="1920"] Esmaspäeva keskpäevaks oli Kirimäe vaatetorn lammutatud ja ootas äravedu. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Esmaspäeval viis RMK lõplikult minema Kirimäe vaatetorni, mis sel kevadel amortiseerunuks kuulutati.
RMK andis möödunud nädala kolmapäeval Lääne-Nigula vallavalitsusele ja Linnamäe arenguseltsile teada, et lammutab sel nädalal Kirimäe vaatetorni. Tööd pidid algama esmaspäeval ja eeldatav lõpptähtaeg pidi olema reedel. Tegelikult oli esmaspäeva keskpäevaks torn juba lammutatud ja selle detailid liikusid veoautokastis jäätmejaama poole. Teha jäid veel tornialuse maa silumistööd. Lammutamisele kulus töömeestel kaks tundi.
RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusala juht Marju Pajumets ütles, et torni lammutamise põhjusteks olid nii torni kehv seisukord kui ka maaomanikuga kokkuleppele mittejõudmine.
Silma õpikoja loodusõppe juhendaja Marko Valkeri sõnul on lammutatud Kirimäe torni asukoht selline, kust avanes väga hea vaade Saunja lahele. „Torni vaatevälja jäi kõige linnurikkam piirkond, seda eriti varakevadel, kui jää hakkab lagunema,” ütles Valker. Et torni lähedal on Taebla jõe suue, kuhu tulevad esimesed varakevadised saabujad, oli Valkeri sõnul neid tornist hea vaadelda
Esmaspäeva keskpäevaks oli Kirimäe vaatetorn lammutatud ja ootas äravedu. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Esmaspäeval viis RMK lõplikult minema Kirimäe vaatetorni, mis sel kevadel amortiseerunuks kuulutati.
RMK andis möödunud nädala kolmapäeval Lääne-Nigula vallavalitsusele ja Linnamäe arenguseltsile teada, et lammutab sel nädalal Kirimäe vaatetorni. Tööd pidid algama esmaspäeval ja eeldatav lõpptähtaeg pidi olema reedel. Tegelikult oli esmaspäeva keskpäevaks torn juba lammutatud ja selle detailid liikusid veoautokastis jäätmejaama poole. Teha jäid veel tornialuse maa silumistööd. Lammutamisele kulus töömeestel kaks tundi.
RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusala juht Marju Pajumets ütles, et torni lammutamise põhjusteks olid nii torni kehv seisukord kui ka maaomanikuga kokkuleppele mittejõudmine.
Silma õpikoja loodusõppe juhendaja Marko Valkeri sõnul on lammutatud Kirimäe torni asukoht selline, kust avanes väga hea vaade Saunja lahele. „Torni vaatevälja jäi kõige linnurikkam piirkond, seda eriti varakevadel, kui jää hakkab lagunema,” ütles Valker. Et torni lähedal on Taebla jõe suue, kuhu tulevad esimesed varakevadised saabujad, oli Valkeri sõnul neid tornist hea vaadelda 
Nõva puhkeala saab järgmisel aastal korda
[gallery ids="409584,409585,409586,409587,409588,409589,409590,409591,409592,409593,409594,409595,409596,409597,409598,409599,409600,409601,409602,409603"]
Fotod Heinrih Heintalu
Kuigi riigimetsa majandamise keskus (RMK) on suurema osa Nõva Metskonna puhkekoha ja Lepaaugu lõkkekoha rekonstrueerimistöödest lõpetanud, tehakse väiksemaid töid ka tuleval aastal.
„Esimene etapp lõppes selle aasta kevadel. Praegu on teine etapp ja tegelikult jääb meil siin veel ka tulevikus teha,” ütles RMK Lääne-Eesti piirkonna külastus juht Marju Pajumets. Tuleviku plaanides on näiteks Lepaaugu puhkeala randa viiva laudtee ehitus. Kokku on RMK Nõva puhkeala objektidesse investeerinud üle 330 000 euro.
