Avakülg Tags Marju Heldema

Silt: Marju Heldema

Rahvarõivatriip on moes

[caption id="attachment_287806" align="aligncenter" width="992"] Larissa Mandel avastas Läänemaa rahvariideraamatut koostades, et materjali on rohkem, kui kaante vahele mahub. Foto: Urmas Lauri[/caption] Pühapäeval peeti Risti loomemajas rahvarõivaste õppepäeva, kuhu oli osalisi tulnud nii Risti kihelkonnast, Noarootsist kui ka kaugemalt. Risti käsitöömaja juhi Tiina Ojamäe sõnul on käsitöömaja naistel juba tükk aega plaanis hakata rahvarõivaseelikute tarvis riiet kuduma. „See oleks kangakudumises midagi uut,” lausus ta.

Marju Heldema: autentne rahvariie on ainult Kihnus

Haapsalu kutsehariduskeskuse käsitööõpetaja Marju Heldema on seda meelt, et tänapäeval autentsetest rahvarõivastest rääkida ei saa, sest nende kandmise traditsioon on katkenud. Laulu- ja tantsupeoaastatel on rahvariided suure tähelepanu all ja tänavu on korraldajad rõhutanud, et peolistel tahetakse seljas näha autentseid rõivaid. „Ainukesed, kellel on õigus rääkida autentsetest rahvarõivastest, on kihnlased, sest nemad on suutnud oma rõivaid läbi 20. sajandi siiani välja kanda,” leidis paarkümmend aastat rahvariietega tegelenud Heldema. Ta lisas, et Kihnus on traditsiooni põlvest põlve edasi antud ja nad teavad reegleid, mille piires mängida. Kõigi teiste puhul tuleks aga Heldema hinnangul rääkida koopiarõivastest, kuid ka nende kandmisel on oluline järgida reegleid ja pöörata tähelepanu detailidele.

Rõivale saab värske ilme anda ka õmblusoskuseta

[caption id="attachment_272281" align="alignnone" width="6000"] Haapsalu kutsehariduskeskuse käsitööõpetaja Marju Heldema sõnul on asjadele värske ilme andmiseks vaja vaid pealehakkamist. Arvo Tarmula[/caption] Riiete ümberdisainimine muutub üha populaarsemaks, sest paljud inimesed mõtlevad roheliselt, samuti seetõttu, et ei soovita teiste moodi välja näha. Kui vanadest rõivastest uute tegemiseks on tarvis õmblusoskust, siis Haapsalu kutsehariduskeskuse käsitööõpetaja Marju Heldema sõnul on asjadele lihtsalt värske ilme andmiseks sageli vaja vaid pealehakkamist. Heldema toob näiteks riided, mis meeldivad ja on igati heas korras, kuid millel olevast plekist ei saa lahti. Seesuguste plekkide varjamiseks soovitab Heldema kasutada trükitehnikat. Trükkimiseks on vaja tekstiilivärvi, mida leiab ka Haapsalu poodidest. „Kõige lihtsam ja labasem on lasteaiast õpitud kartulitrükk,” ütles Heldema.

Keedika taluõuele ilmus metsisekukk