Avakülg Tags Marju Heldema

Silt: Marju Heldema

Keedika lähedal tatsasid karud

Näitus, mis aitab mõtestada rahvuskultuuri

[caption id="attachment_315937" align="alignnone" width="1807"] Kutsehariduskeskuse õpetajale Marju Heldemale meeldis eriti näituse „Rahvuslikkuse otsingud” tekstiilitööd puudutav osa. Arvo Tarmula[/caption] Haapsalu kultuurikeskuse fuajees avatud Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö eriala 25. sünnipäeva näitus pole lihtsalt ühe eriala tutvustus, vaid korralik ekskursioon Eesti rahvusliku käsitöö ajalukku. „Tegelikult ka ekskursioon ühe kooli ühe eriala toimimise taustsüsteemidesse – mida ja miks nad seal Viljandis teinud on,” ütles Haapsalu kutsehariduskeskuse tekstiiliala õpetaja ja Viljandi kultuuriakadeemia vilistlane Marju Heldema, kellega koos näitust „Rahvuslikkuse otsingud” vaatamas käisime. Näitusel on esindatud rahvuslikkuse otsingud Viljandi kultuuriakadeemias õpetatavatel ehitus- ja metallikunsti, tekstiili ning pärandtehnoloogia erialadel. Illustreeritud ajaloolise ülevaate kõrval on vaatamiseks ka esemed, mis peegeldavad rahvuslikkuse tõlgendusi tänapäevasel viisil.

Teeäärekaubandus on hääbumas

[caption id="attachment_304949" align="alignnone" width="1024"] Marju Heldema (paremal) kiitis Hanna Oja pakutavaid maasikaid, et moosi keetes kulub neid mujalt ostetutest vähem. Urmas Lauri[/caption] Kui e-kaubandus sai koroonakriisi aegu uue hoo sisse, siis teeäärne kaubandus on aasta-aastalt vaikselt hääbunud. Tiir mööda Läänemaad kinnitas kartust, et toiduvaru täiendamiseks ei tasu maantee veeres oma talukaupa pakkuvatele müüjatele lootma jääda. Pika otsimise peale mett, mune ja maasikaid siiski sai. Suitsukana ka.

Muuseumide varakamber avaneb internetis

Kui muuseumid on suletud ning nende ekspositsioone ja näitusi oma silmaga vaadata ei saa, on paras aeg piiluda muuseumide varakambrisse – hoidlasse, kuhu tavakülastaja ei satu. Seda kõike saab teha kodust lahkumata, interneti vahendusel, sest suur osa Eesti muuseumide kogudest on digiteeritud ja kantud muuseumide infosüsteemi ehk MUISi. Õigupoolest on MUIS olnud internetis kõigile kättesaadav juba aastaid, kuid seal nähtavate museaalide hulk täieneb sedamööda, kuidas muuseumid oma kogudes olevaid esemeid, fotosid, maale, käsikirju jms digiteerida jõuavad. „Töö käib kogu aeg,” ütles Läänemaa muuseumi peavarahoidja Eve Otstavel.

Rahvarõivatriip on moes

[caption id="attachment_287806" align="aligncenter" width="992"] Larissa Mandel avastas Läänemaa rahvariideraamatut koostades, et materjali on rohkem, kui kaante vahele mahub. Foto: Urmas Lauri[/caption] Pühapäeval peeti Risti loomemajas rahvarõivaste õppepäeva, kuhu oli osalisi tulnud nii Risti kihelkonnast, Noarootsist kui ka kaugemalt. Risti käsitöömaja juhi Tiina Ojamäe sõnul on käsitöömaja naistel juba tükk aega plaanis hakata rahvarõivaseelikute tarvis riiet kuduma. „See oleks kangakudumises midagi uut,” lausus ta.

Marju Heldema: autentne rahvariie on ainult Kihnus

Haapsalu kutsehariduskeskuse käsitööõpetaja Marju Heldema on seda meelt, et tänapäeval autentsetest rahvarõivastest rääkida ei saa, sest nende kandmise traditsioon on katkenud. Laulu- ja tantsupeoaastatel on rahvariided suure tähelepanu all ja tänavu on korraldajad rõhutanud, et peolistel tahetakse seljas näha autentseid rõivaid. „Ainukesed, kellel on õigus rääkida autentsetest rahvarõivastest, on kihnlased, sest nemad on suutnud oma rõivaid läbi 20. sajandi siiani välja kanda,” leidis paarkümmend aastat rahvariietega tegelenud Heldema. Ta lisas, et Kihnus on traditsiooni põlvest põlve edasi antud ja nad teavad reegleid, mille piires mängida. Kõigi teiste puhul tuleks aga Heldema hinnangul rääkida koopiarõivastest, kuid ka nende kandmisel on oluline järgida reegleid ja pöörata tähelepanu detailidele.

Rõivale saab värske ilme anda ka õmblusoskuseta

[caption id="attachment_272281" align="alignnone" width="6000"] Haapsalu kutsehariduskeskuse käsitööõpetaja Marju Heldema sõnul on asjadele värske ilme andmiseks vaja vaid pealehakkamist. Arvo Tarmula[/caption] Riiete ümberdisainimine muutub üha populaarsemaks, sest paljud inimesed mõtlevad roheliselt, samuti seetõttu, et ei soovita teiste moodi välja näha. Kui vanadest rõivastest uute tegemiseks on tarvis õmblusoskust, siis Haapsalu kutsehariduskeskuse käsitööõpetaja Marju Heldema sõnul on asjadele lihtsalt värske ilme andmiseks sageli vaja vaid pealehakkamist. Heldema toob näiteks riided, mis meeldivad ja on igati heas korras, kuid millel olevast plekist ei saa lahti. Seesuguste plekkide varjamiseks soovitab Heldema kasutada trükitehnikat. Trükkimiseks on vaja tekstiilivärvi, mida leiab ka Haapsalu poodidest. „Kõige lihtsam ja labasem on lasteaiast õpitud kartulitrükk,” ütles Heldema.

Keedika taluõuele ilmus metsisekukk