Silt: Maris jõgeva

[caption id="attachment_413608" align="alignnone" width="1900"] Vormsi. Foto: Ahti Paju[/caption] Vormsi vallavalitsuse kultuuri- ja kogukonnaspetsialistiks kandideerib üheksa inimest. Vormsi vallavanema Maris Jõgeva sõnul on see erakordne.

[caption id="attachment_395746" align="alignnone" width="1920"] Vormsi vallavanema Maris Jõgeva palk tõusis. Foto: Urmas Lauri[/caption] Vormsi vallavolikogu otsustas tõsta vallavanem Maris Jõgeva palka 400 eurot. Volinikud otsustasid seitsmekesi üksmeelselt, et 1. märtsist saab Jõgeva 2600 eurot kuus: 400 eurot rohkem kui seni.

[caption id="attachment_419323" align="alignnone" width="696"] Vormsi spordihoone eskiis.[/caption] Vormsi spordihoone ehitus võib alata sel aastal ja peaks valmima tuleva aasta suvel.

[caption id="attachment_418036" align="alignnone" width="1135"] Nii Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa (vasakult), Vormsi vallavanem Maris Jõgeva kui ka Haapsalu linnapea Urmas Sukles leiavad, et omavalitsuste laenumäärad võiksid jääda seni kavandatult 60 protsendi juurde, kui võetud laenu suudetakse tagasi maksta.[/caption] Läänemaa omavalitsused pole nõus regionaalministeeriumi ideega vähendada nelja aasta pärast nende laenumäära plaanitust rohkem. Regionaal- ja põllumajandusministeerium uuris kohalikelt omavalitsustelt, kas nad oleksid nõus vähendama 2028. aastaks omavalitsuste laenumäära alla 60 protsendi. Koroonaajal suurendas valitsus omavalitsuste võimalikku laenumäära 60 protsendilt 80-le sooviga viia laenumäär 2028. aastaks tagasi 60 protsendi juurde. Eelmise aasta lõpus saatis regionaalministeerium aga omavalitsustele kirja, milles uuris, kas nad oleksid nõus, et väiksema tulubaasiga omavalitsustel vähendataks laenumäära plaanitust enam. Küsimuse põhjuseks on riigieelarve strateegias püstitatud eesmärk vähendada 2027. aastaks omavalitsuste koondeelarve puudujääki 30 miljoni euro võrra. Praegu on omavalitsused eelarvestrateegiates arvestanud, et järgmisest aastast väheneb netovõlakoormuse ülemmäär ehk laenumäär 5 protsendi võrra aastas ja jõuab tänavuselt 80 protsendilt 2028. aastaks 60 protsendile. Läänemaa omavalitsustest on praegu laenukoormus pisut üle 60 protsenti vaid Haapsalus. Haapsalu linnapea Urmas Suklese sõnul pole keeruline viia laenukoormust järgmistel aastatel 60 protsendile.

[caption id="attachment_371217" align="alignnone" width="2000"] Plaanis on Haapsalu veekeskusesse ehitada lastebassein ja hoone soojustada. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Kuigi omavalitsused saavad jaanuari lõpuni taotleda toetust hoonete energiatõhususe parandamiseks, ei esita Haapsalu linnavalitsus taotlust veekeskuse pikalt jutuks olnud renoveerimiseks. „Loomulikult veekeskuse renoveerimine tuleb, aga veel ei tea, millal,“ ütles veekeskust haldava Haapsalu spordibaaside juht Sulev Vare.

Möödunud aastal vähenes elanike arv Läänemaal 167 inimese võrra, koos Lääneranna vallaga 197 võrra. Peamiselt vedas elanike arvu kahanemist negatiivne iive ja sõjapõgenike lahkumine. Mullu suri Läänemaal 134 inimest rohkem kui sündis, sõjapõgenike arv vähenes aga 110 võrra. Nii Haapsalu linnapea Urmas Sukles kui ka Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa ütlesid, et iga vähenemine on halb.

[caption id="attachment_413607" align="alignnone" width="1900"] Vormsi saar. Foto: Ahti Paju[/caption] Järgmisel sügisel on Vormsi saarel kahele praegusele, saare keskel asuvale mobiilsidemastile lisaks püsti veel kaks masti – üks saare ida-, teine lääneosas. Vormsi volikogu otsustas oma reedesel istungil, et saarele ehitatava kahe mobiilsidemasti jaoks sõlmib vald eramaade omanikega 25 aastaks maa kasutuslepingu.

[caption id="attachment_416260" align="alignnone" width="696"] Vormsi vallavanema Maris Jõgeva (vasakult), Haapsalu linnavalitsuse finantsjuhi Martin Schwindti ja tema Lääne-Nigula kolleegi Merilin Saska sõnul võib iga lisanduv kohustus plaanitava eelarve sassi lüüa. KAIRE REILJAN, MALLE-LIISA RAIGLA, URMAS LAURI[/caption] Nii Haapsalu kui ka Lääne-Nigula finantsjuhtide sõnul jäi kulude maht samaks kui sel aastal. „Kui arvestada, et käibemaks ja hinnad tõusevad, tuleb osasid kulutusi vähendada,” ütles Haapsalu finantsjuht Martin Schwindt. Järgmisel aastal tuleb Haapsalul maksta riigile senisest umbes 130 000 eurot rohkem käibemaksu, Lääne-Nigulas jääb summa 65 000 ja 70 000 euro vahele ning Lääneranna vald on arvestanud umbes 40 000eurose käibemaksu tõusuga.

[caption id="attachment_414854" align="alignnone" width="1920"] Eramajadel peab olema uuest aastat kaanega komposter. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Läänemaa omavalitsused on lahendanud uuest aastast kehtima hakkava biojäätmete liigiti kogumise erinevalt: olenevalt omavalitsusest tuleb kompostimist tõendada fotoga, lepinguga või ei pea midagi tegema. Aasta lõpuks peavad kõik Haapsalu eramajade omanikud, kes soovivad oma kinnistul haljastus- ja toidujäätmeid kompostida, esitama linnale avalduse koos kompostri fotoga. Nõue on kehtestatud, sest uuest aastast on kohustus kõigil majapidamistel biojäätmeid sorteerida. Seni on olnud biojäätmete konteiner kohustuslik enam kui nelja majapidamisega elamutele ja toitlustusasutustele. Uuest aastast laieneb kohustus kõigile majapidamistele.