Silt: marika laar
7
Perearst: kindlustusmaksed on päris soolased
[caption id="attachment_438633" align="alignnone" width="1920"]
Perearstid leiavad, et praegusel kujul on patsiendikindlustus tervisekassa raha kantimine kindlustusfirmale. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Läänemaa perearstide hinnangul on 1. detsembrist nõutav patsiendikindlustus küll vajalik, kuid praktikas on see nende sõnul vaid kindlustusfirmale raha andmine.
Kuigi üle Eesti on perearste, kes on öelnud, et nad kohustuslikku kindlustust ei sõlmi, ja ähvardanud pensionile minna, siis Läänemaa tohtrid on kindlustuslepingu siiski sõlminud. „Kui pole 1. detsembriks tehtud, võetakse tegevusluba ära,” ütles Haapsalu perearst Helle S
Perearstid leiavad, et praegusel kujul on patsiendikindlustus tervisekassa raha kantimine kindlustusfirmale. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Läänemaa perearstide hinnangul on 1. detsembrist nõutav patsiendikindlustus küll vajalik, kuid praktikas on see nende sõnul vaid kindlustusfirmale raha andmine.
Kuigi üle Eesti on perearste, kes on öelnud, et nad kohustuslikku kindlustust ei sõlmi, ja ähvardanud pensionile minna, siis Läänemaa tohtrid on kindlustuslepingu siiski sõlminud. „Kui pole 1. detsembriks tehtud, võetakse tegevusluba ära,” ütles Haapsalu perearst Helle S
Vaktsineerimine käib suure hooga
[caption id="attachment_370594" align="alignnone" width="2000"]
Gripi vastu vaktsineerimine käib suure hooga, koroonavaktsiini vastu on huvi leige. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Gripi vastu vaktsineerimine käib täie hooga, perearstid on sel sügisel juba sadu patsiente pookinud.
„Päris suur huvi on, riskirühmad vaktsineerivad hoolega,” ütles Haapsalu perearst Marika Laar. Kokku on ta sel sügisel süstinud juba 200 gripivaktsiini doosi nii riskirühma kuuluvatele patsientidele kui ka neile, kes kaitsesüsti eest ise peavad tasuma. Laari sõnul tuleb hakata vaktsiine juurde tellima.
„Oi, väga suur huvi on,” ütles ka perearst Andri Meriloo vaktsineerimise kohta. Temagi nimistus on 150 doosi vaktsiini
Gripi vastu vaktsineerimine käib suure hooga, koroonavaktsiini vastu on huvi leige. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Gripi vastu vaktsineerimine käib täie hooga, perearstid on sel sügisel juba sadu patsiente pookinud.
„Päris suur huvi on, riskirühmad vaktsineerivad hoolega,” ütles Haapsalu perearst Marika Laar. Kokku on ta sel sügisel süstinud juba 200 gripivaktsiini doosi nii riskirühma kuuluvatele patsientidele kui ka neile, kes kaitsesüsti eest ise peavad tasuma. Laari sõnul tuleb hakata vaktsiine juurde tellima.
„Oi, väga suur huvi on,” ütles ka perearst Andri Meriloo vaktsineerimise kohta. Temagi nimistus on 150 doosi vaktsiini 
Perearst Marika Laar: grippi ei tohiks alahinnata
[caption id="attachment_349130" align="alignnone" width="2000"]
Perearst Marika Laar. Foto: Arhiiv[/caption]
Viiruste kõrghooajal haigestub Eestis grippi kümneid tuhandeid inimesi. Kõige rohkem vajavad gripi vastu kaitset riskirühmad – kuni 7-aastased väikelapsed, lapseootel naised, üle 60-aastased ning samuti alaealised, kellel on terviseseisundi tõttu suurem risk tüsistusteks ja raskeks põdemiseks. Perearsti Marika Laari sõnul ei tasu grippi alahinnata.
„Grippi ei tohiks alahinnata – see on tõesti raske haigus, mis kulgeb üldjuhul ikka kõrge palaviku, lihasvalu ja piinava kuiva köhaga.
Perearst Marika Laar. Foto: Arhiiv[/caption]
Viiruste kõrghooajal haigestub Eestis grippi kümneid tuhandeid inimesi. Kõige rohkem vajavad gripi vastu kaitset riskirühmad – kuni 7-aastased väikelapsed, lapseootel naised, üle 60-aastased ning samuti alaealised, kellel on terviseseisundi tõttu suurem risk tüsistusteks ja raskeks põdemiseks. Perearsti Marika Laari sõnul ei tasu grippi alahinnata.
„Grippi ei tohiks alahinnata – see on tõesti raske haigus, mis kulgeb üldjuhul ikka kõrge palaviku, lihasvalu ja piinava kuiva köhaga. 
Seadusemuudatus võib perearstidele tööd juurde tuua
[caption id="attachment_422823" align="alignnone" width="1920"]
Perearst Andri Meriloo ei näe võimalust, et Haapsalu perearstid jõuaksid vastu võtta ka patsiente, kes nende nimistusse ei kuulu. Foto: Andra Kirna[/caption]
Sotsiaalministeerium plaanib seadusemuudatusega leevendada perearstide põuda, andes olemasolevatele rohkem tööd.
Ühe lahendusena on ministeerium välja pakkunud, et kui üks nimistu jääb perearstita, võtavad selle üle teised samas piirkonnas tegutsevad peretohtrid.
Perearst Andri Meriloo ei näe võimalust, et Haapsalu perearstid jõuaksid vastu võtta ka patsiente, kes nende nimistusse ei kuulu. Foto: Andra Kirna[/caption]
Sotsiaalministeerium plaanib seadusemuudatusega leevendada perearstide põuda, andes olemasolevatele rohkem tööd.
Ühe lahendusena on ministeerium välja pakkunud, et kui üks nimistu jääb perearstita, võtavad selle üle teised samas piirkonnas tegutsevad peretohtrid. 
Kolme Läänemaa perearstiga saab ühendust uue portaali kaudu
[caption id="attachment_410522" align="aligncenter" width="1280"]
Pereõde Merike Peek ütles, et uus perearstiportaal teeb tema töö hulga kiiremaks. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kolm Läänemaa perearsti kasutavad kevadest kättesaadavat keskkonda Perearst24.ee, mis teeb patsiendi ja arsti vahelise suhtluse lihtsamaks ja kiiremaks.
Eestis kasutab portaali Perearst24.ee ligi 40 perearstikeskust, Läänemaal on sellega ühinenud Haapsalu Perearst, kus võtavad vastu Helle Saarsoo ja Sirje Jupits, ning Marika Laar.
Keskkonna arendaja Certificu meeskonda kuuluv endine Rapla perearst Andres Lasn ütles, et portaali arendamine kasvas välja hädavajadusest – 44 protsenti arsti tööajast kulub haigete kaebuste kirjapanekule. Praegu on Lasn perearsti ameti maha pannud ja tegelebki portaali arendamisega.
Patsiendi jaoks algab platvormi kasutamine mobiil- või Smart-ID või ID-kaardi abil sisselogimisest. Kui perearst keskkonda ei kasuta, ei pääse ka patsient avalehelt edasi.
Pereõde Merike Peek ütles, et uus perearstiportaal teeb tema töö hulga kiiremaks. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kolm Läänemaa perearsti kasutavad kevadest kättesaadavat keskkonda Perearst24.ee, mis teeb patsiendi ja arsti vahelise suhtluse lihtsamaks ja kiiremaks.
Eestis kasutab portaali Perearst24.ee ligi 40 perearstikeskust, Läänemaal on sellega ühinenud Haapsalu Perearst, kus võtavad vastu Helle Saarsoo ja Sirje Jupits, ning Marika Laar.
Keskkonna arendaja Certificu meeskonda kuuluv endine Rapla perearst Andres Lasn ütles, et portaali arendamine kasvas välja hädavajadusest – 44 protsenti arsti tööajast kulub haigete kaebuste kirjapanekule. Praegu on Lasn perearsti ameti maha pannud ja tegelebki portaali arendamisega.
Patsiendi jaoks algab platvormi kasutamine mobiil- või Smart-ID või ID-kaardi abil sisselogimisest. Kui perearst keskkonda ei kasuta, ei pääse ka patsient avalehelt edasi. Väikelaste vaktsiin jõuab peagi perearstikeskustesse
[caption id="attachment_349129" align="alignnone" width="2000"] Perearst Marika Laari jaoks oli väikelaste vaktsiinide jõudmine perearstikeskustesse rõõmustav uudis. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Läinud suvel terviseameti külmlao avarii tõttu riknenud enam kui 100 000 doosi vaktsiinide seas oli ka kaheaastastele mõeldud kuuevalentne vaktsiin, mis tõi kaasa olukorra, kus väikelapsed ei saanud õigel ajal ette nähtud kaitsesüsti.
Märtsi teisel nädalal jõuavad uued vaktsiinidoosid perearstikeskustesse, mis annab võimaluse seni kaitsesüstimata lapsed vaktsineerida. „Loomulikult on see tore uudis,“ ütles Haapsalu perearst Marika Laar kolmapäeval vaktsiinide saabumise kohta.
Seni kasutati kuuevalentse vaktsiini alternatiivi nimega Hexacimaga, mida aga ei saa süstida lastele, kes on juba kaheaastaseks saanud. Laar ütles detsembris Lääne Elule, et külmlao avarii tekitas tõesti segaduse, aga katastroofi see kaasa ei toonud. Alternatiivse vaktsiini tõttu muudeti laste vaktsineerimiskalendrit, et süstid saaks tehtud poolteise- kuni kaheaastastel lastel. „Vaktsiinist päris ilma jäänud lapsi on kuus,“ ütles Laar.
Perearst Marika Laari jaoks oli väikelaste vaktsiinide jõudmine perearstikeskustesse rõõmustav uudis. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Läinud suvel terviseameti külmlao avarii tõttu riknenud enam kui 100 000 doosi vaktsiinide seas oli ka kaheaastastele mõeldud kuuevalentne vaktsiin, mis tõi kaasa olukorra, kus väikelapsed ei saanud õigel ajal ette nähtud kaitsesüsti.
Märtsi teisel nädalal jõuavad uued vaktsiinidoosid perearstikeskustesse, mis annab võimaluse seni kaitsesüstimata lapsed vaktsineerida. „Loomulikult on see tore uudis,“ ütles Haapsalu perearst Marika Laar kolmapäeval vaktsiinide saabumise kohta.
Seni kasutati kuuevalentse vaktsiini alternatiivi nimega Hexacimaga, mida aga ei saa süstida lastele, kes on juba kaheaastaseks saanud. Laar ütles detsembris Lääne Elule, et külmlao avarii tekitas tõesti segaduse, aga katastroofi see kaasa ei toonud. Alternatiivse vaktsiini tõttu muudeti laste vaktsineerimiskalendrit, et süstid saaks tehtud poolteise- kuni kaheaastastel lastel. „Vaktsiinist päris ilma jäänud lapsi on kuus,“ ütles Laar. 
Koroonaviiruse PCR-testimine Läänemaal vähenenud ei ole
[caption id="attachment_354498" align="alignnone" width="1098"]
Haapsalu Rannarootsi keskuse juures asuv proovivõtupunkt töötab iga päev. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kuigi esmaspäevast ei pea enam koroonaviirusega nakatumist PCR-testiga kinnitama, pole Läänemaal proovide andmine vähenenud.
„Kui eelmisel aastal ei saanud inimesed vaktsineerima tulla, sest nad istusid kõik kodus, siis nüüd on kõigil vaja testima minna ja ei saa seda ise kodus teha,” kirjeldas olukorda perearst Marika Laar.
Laari sõnul oli esmaspäev talle saatekirjade kirjutamisel rekordpäev – ta kirjutas saatekirja rohkem kui sajale PCR-proovi andjale.
Perearst Helle Saarsoo aga ütles, et PCR-testi tegemine või tegemata jätmine on arsti ja patsiendi vaheline kokkulepe.
Haapsalu Rannarootsi keskuse juures asuv proovivõtupunkt töötab iga päev. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kuigi esmaspäevast ei pea enam koroonaviirusega nakatumist PCR-testiga kinnitama, pole Läänemaal proovide andmine vähenenud.
„Kui eelmisel aastal ei saanud inimesed vaktsineerima tulla, sest nad istusid kõik kodus, siis nüüd on kõigil vaja testima minna ja ei saa seda ise kodus teha,” kirjeldas olukorda perearst Marika Laar.
Laari sõnul oli esmaspäev talle saatekirjade kirjutamisel rekordpäev – ta kirjutas saatekirja rohkem kui sajale PCR-proovi andjale.
Perearst Helle Saarsoo aga ütles, et PCR-testi tegemine või tegemata jätmine on arsti ja patsiendi vaheline kokkulepe.