Silt: marika laar
Gripp levib laialdaselt
[caption id="attachment_462357" align="alignnone" width="1920"] Terviseameti andmeil on grippi haigestumus suurim Läänemaal. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Terviseameti andmeil on grippi haigestumus suurim Läänemaal, kuid haigusjuhte registreeritakse kõigis maakondades ja kõigis vanuserühmades.
Terviseameti kommunikatsioonispetsialisti Irina Satsuta sõnul registreeriti aasta esimesel nädalal Läänemaal 34 gripijuhtu, mis teeb haigestumuseks 100 000 elaniku kohta 157 juhtu. Eestis keskmiselt oli suhtarv 123.
Läänemaa haigla ravijuhi Alge Vare sõnul on viimasel kolmel nädalal kogu aeg keegi gripi tõttu haiglaravi vajanud. Peamiselt on haiglas vanemaealised gripi tüsistusena tekkinud kopsupõletiku tõttu, kuid haiglaravi vajas ka üks noorem kui 60aastane patsient.
Kui hingamisteede puudulikkust ei ole tekkinud, saadetakse nooremad patsiendid Vare sõnul ka kopsupõletikuga kodusele ravile.
Mullusest rohkem
„Haigestutakse perede kaupa,” ütles Haapsalus tegutsev perearst Marika Laar. Suurem haigestumine algas jõulude ja aastavahetuse paiku ning haigeid lisandub jätkuvalt.
Laari sõnul on tänavu grippi haigestunuid erakordselt palju. Pärast Covid-19 pandeemiat oli eelmine aasta esimene kord, kui gripp hoogsalt levima hakkas, tänavu on haigeid rohkem kui mullu. Mullusest suuremat haigestumust kinnitas ka perearst Andri Meriloo, kes viimase nädala jooksul registreeris oma nimistus 20 inimese nakatumise.
Jätkuvalt pöörduvad haiged haigla erakorralise meditsiini osakonda. „Nädalavahetusel olin valves ja gripirohtu tuli palju välja kirjutada,” ütles Vare.
Kõige rohkem pöörduti gripi tõttu erakorralise meditsiini osakonda siiski jõulude ajal, mil perearstid ei töötanud. Vare teadis rääkida, et 26. detsembriks oli ainsast pühade ajal avatud apteegist gripiravim otsa saanud. Probleem lahenes järgmisel päeval, kui avati teised apteegid.
Palju vaktsineerituid
Tänavuse gripihooaja eel vaktsineeriti end usinalt. Nüüd on tasulised vaktsiinidoosid otsa saanud ja neid Eestisse enam juurde tulemas pole.
Kaitsesüstimise poolelt Laari sõnul eakatega probleemi pole, kuid lapsi võiks rohkem vaktsineerida. Tänavu toodi Laari vaktsineerima lapsi, kes mullu grippi põdesid. „Valusa hinnaga hakatakse vaktsineerima,” ütles Laar.
Meriloo sõnul tuleks enne hooaja algust eelkõige vaktsineerida üle 60aastaseid. Nemad on ka hästi kaitsesüstimas käinud.
Keset suurt levikut Meriloo sõnul enam vaktsineerimisest nii väga kasu pole, sest vaktsiini toimima hakkamine võtab kümme päeva aega. Pigem on tema sõnul vaktsineerida mõtet neil, kes elavad piirkondades, kus haigus veel laialdaselt ei levi.
Haigestumise vältimiseks soovitas Meriloo lisaks vaktsineerimisele hoiduda suuremates kollektiivides viibimisest. Peamiselt levib haigus just koolides ja lasteaedades.
Terviseameti hinnangul on lähiajal oodata grippi haigestumise vähenemist, kuid haigus levib siiski.
Amet tuletab meelde, et nakkuse tõkestamiseks tuleb haigussümptomite korral jääda koju ning pärast avalikes kohtades viibimist pesta käsi ja regulaarselt ruume tuulutada.
Viirushaigused levivad Läänemaal hoogsalt
[caption id="attachment_462357" align="alignnone" width="1920"] Perearstide sõnul on grippi haigestunute hulk suurem, kui terviseameti andmed näitavad. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Eelmisel nädalal registreeriti terviseameti andmeil Läänemaal üks grippi ja neli koroonasse haigestunud inimest, kuid perearstide sõnul levib praegu gripp hoogsalt.
„Oi, hea hooga levivad,” ütles Haapsalu perearst Marika Laar. Tema sõnul on palju gripijuhtumeid ja tihti on selle haiguse tüsistus ka kopsupõletik. Covid levib pigem vähe.
„Levivad, levivad,” kinnitas ka perearst Helle Saarsoo.
Laar rääkis, et praegu on lasteaedades pidude kõrgaeg, kus koos on nii haiged kui ka veel terved, kuid juba nakkusohtlikud ja terved lapsed.
Perearst Andri Meriloo sõnul pole tema patsientidel viimastel nädalatel grippi ja koroonat diagnoositud ning teistegi viirushaigustega on olukord rahulik.
„Koolivaheaeg algab. Tavaliselt sel ajal haigused taanduvad, sest inimesed ei saa kokku,” ütles Meriloo.
Gripi vastu vaktsineerimine käib täie hooga
[caption id="attachment_458976" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu perearstikeskuse õde Koidu Laanemets vaktsineerib iga päev riskirühma patsiente. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Sel hooajal on perearstid juba sadu riskirühma kuuluvaid patsiente gripi vastu pookinud ja ütlevad, et eelkõige eakatel on huvi väga suur.
Perearstid ütlesid kui ühest suust, et mida varem süst ära teha, seda parem, sest antikehade tekkimine võtab aega. „Ei ole nii, et täna teen süsti ja homme olen kaitstud,” ütles Haapsalu perearst Helle Saarsoo.
Kõige parem on perearstide sõnul süst ära teha enne gripihooaja algust. Enamasti jääb hooaeg veebruari ja märtsi, kuid see võib
Haapsalu perearstikeskuse õde Koidu Laanemets vaktsineerib iga päev riskirühma patsiente. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Sel hooajal on perearstid juba sadu riskirühma kuuluvaid patsiente gripi vastu pookinud ja ütlevad, et eelkõige eakatel on huvi väga suur.
Perearstid ütlesid kui ühest suust, et mida varem süst ära teha, seda parem, sest antikehade tekkimine võtab aega. „Ei ole nii, et täna teen süsti ja homme olen kaitstud,” ütles Haapsalu perearst Helle Saarsoo.
Kõige parem on perearstide sõnul süst ära teha enne gripihooaja algust. Enamasti jääb hooaeg veebruari ja märtsi, kuid see võib
7
Perearst: kindlustusmaksed on päris soolased
[caption id="attachment_438633" align="alignnone" width="1920"] Perearstid leiavad, et praegusel kujul on patsiendikindlustus tervisekassa raha kantimine kindlustusfirmale. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Läänemaa perearstide hinnangul on 1. detsembrist nõutav patsiendikindlustus küll vajalik, kuid praktikas on see nende sõnul vaid kindlustusfirmale raha andmine.
Kuigi üle Eesti on perearste, kes on öelnud, et nad kohustuslikku kindlustust ei sõlmi, ja ähvardanud pensionile minna, siis Läänemaa tohtrid on kindlustuslepingu siiski sõlminud. „Kui pole 1. detsembriks tehtud, võetakse tegevusluba ära,” ütles Haapsalu perearst Helle S
Perearstid leiavad, et praegusel kujul on patsiendikindlustus tervisekassa raha kantimine kindlustusfirmale. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Läänemaa perearstide hinnangul on 1. detsembrist nõutav patsiendikindlustus küll vajalik, kuid praktikas on see nende sõnul vaid kindlustusfirmale raha andmine.
Kuigi üle Eesti on perearste, kes on öelnud, et nad kohustuslikku kindlustust ei sõlmi, ja ähvardanud pensionile minna, siis Läänemaa tohtrid on kindlustuslepingu siiski sõlminud. „Kui pole 1. detsembriks tehtud, võetakse tegevusluba ära,” ütles Haapsalu perearst Helle S
Vaktsineerimine käib suure hooga
[caption id="attachment_370594" align="alignnone" width="2000"] Gripi vastu vaktsineerimine käib suure hooga, koroonavaktsiini vastu on huvi leige. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Gripi vastu vaktsineerimine käib täie hooga, perearstid on sel sügisel juba sadu patsiente pookinud.
„Päris suur huvi on, riskirühmad vaktsineerivad hoolega,” ütles Haapsalu perearst Marika Laar. Kokku on ta sel sügisel süstinud juba 200 gripivaktsiini doosi nii riskirühma kuuluvatele patsientidele kui ka neile, kes kaitsesüsti eest ise peavad tasuma. Laari sõnul tuleb hakata vaktsiine juurde tellima.
„Oi, väga suur huvi on,” ütles ka perearst Andri Meriloo vaktsineerimise kohta. Temagi nimistus on 150 doosi vaktsiini
Gripi vastu vaktsineerimine käib suure hooga, koroonavaktsiini vastu on huvi leige. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Gripi vastu vaktsineerimine käib täie hooga, perearstid on sel sügisel juba sadu patsiente pookinud.
„Päris suur huvi on, riskirühmad vaktsineerivad hoolega,” ütles Haapsalu perearst Marika Laar. Kokku on ta sel sügisel süstinud juba 200 gripivaktsiini doosi nii riskirühma kuuluvatele patsientidele kui ka neile, kes kaitsesüsti eest ise peavad tasuma. Laari sõnul tuleb hakata vaktsiine juurde tellima.
„Oi, väga suur huvi on,” ütles ka perearst Andri Meriloo vaktsineerimise kohta. Temagi nimistus on 150 doosi vaktsiini 
Perearst Marika Laar: grippi ei tohiks alahinnata
[caption id="attachment_349130" align="alignnone" width="2000"] Perearst Marika Laar. Foto: Arhiiv[/caption]
Viiruste kõrghooajal haigestub Eestis grippi kümneid tuhandeid inimesi. Kõige rohkem vajavad gripi vastu kaitset riskirühmad – kuni 7-aastased väikelapsed, lapseootel naised, üle 60-aastased ning samuti alaealised, kellel on terviseseisundi tõttu suurem risk tüsistusteks ja raskeks põdemiseks. Perearsti Marika Laari sõnul ei tasu grippi alahinnata.
„Grippi ei tohiks alahinnata – see on tõesti raske haigus, mis kulgeb üldjuhul ikka kõrge palaviku, lihasvalu ja piinava kuiva köhaga.
Perearst Marika Laar. Foto: Arhiiv[/caption]
Viiruste kõrghooajal haigestub Eestis grippi kümneid tuhandeid inimesi. Kõige rohkem vajavad gripi vastu kaitset riskirühmad – kuni 7-aastased väikelapsed, lapseootel naised, üle 60-aastased ning samuti alaealised, kellel on terviseseisundi tõttu suurem risk tüsistusteks ja raskeks põdemiseks. Perearsti Marika Laari sõnul ei tasu grippi alahinnata.
„Grippi ei tohiks alahinnata – see on tõesti raske haigus, mis kulgeb üldjuhul ikka kõrge palaviku, lihasvalu ja piinava kuiva köhaga. 
Seadusemuudatus võib perearstidele tööd juurde tuua
[caption id="attachment_422823" align="alignnone" width="1920"] Perearst Andri Meriloo ei näe võimalust, et Haapsalu perearstid jõuaksid vastu võtta ka patsiente, kes nende nimistusse ei kuulu. Foto: Andra Kirna[/caption]
Sotsiaalministeerium plaanib seadusemuudatusega leevendada perearstide põuda, andes olemasolevatele rohkem tööd.
Ühe lahendusena on ministeerium välja pakkunud, et kui üks nimistu jääb perearstita, võtavad selle üle teised samas piirkonnas tegutsevad peretohtrid.
Perearst Andri Meriloo ei näe võimalust, et Haapsalu perearstid jõuaksid vastu võtta ka patsiente, kes nende nimistusse ei kuulu. Foto: Andra Kirna[/caption]
Sotsiaalministeerium plaanib seadusemuudatusega leevendada perearstide põuda, andes olemasolevatele rohkem tööd.
Ühe lahendusena on ministeerium välja pakkunud, et kui üks nimistu jääb perearstita, võtavad selle üle teised samas piirkonnas tegutsevad peretohtrid. 
Kolme Läänemaa perearstiga saab ühendust uue portaali kaudu
[caption id="attachment_410522" align="aligncenter" width="1280"]
Pereõde Merike Peek ütles, et uus perearstiportaal teeb tema töö hulga kiiremaks. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kolm Läänemaa perearsti kasutavad kevadest kättesaadavat keskkonda Perearst24.ee, mis teeb patsiendi ja arsti vahelise suhtluse lihtsamaks ja kiiremaks.
Eestis kasutab portaali Perearst24.ee ligi 40 perearstikeskust, Läänemaal on sellega ühinenud Haapsalu Perearst, kus võtavad vastu Helle Saarsoo ja Sirje Jupits, ning Marika Laar.
Keskkonna arendaja Certificu meeskonda kuuluv endine Rapla perearst Andres Lasn ütles, et portaali arendamine kasvas välja hädavajadusest – 44 protsenti arsti tööajast kulub haigete kaebuste kirjapanekule. Praegu on Lasn perearsti ameti maha pannud ja tegelebki portaali arendamisega.
Patsiendi jaoks algab platvormi kasutamine mobiil- või Smart-ID või ID-kaardi abil sisselogimisest. Kui perearst keskkonda ei kasuta, ei pääse ka patsient avalehelt edasi.
Pereõde Merike Peek ütles, et uus perearstiportaal teeb tema töö hulga kiiremaks. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kolm Läänemaa perearsti kasutavad kevadest kättesaadavat keskkonda Perearst24.ee, mis teeb patsiendi ja arsti vahelise suhtluse lihtsamaks ja kiiremaks.
Eestis kasutab portaali Perearst24.ee ligi 40 perearstikeskust, Läänemaal on sellega ühinenud Haapsalu Perearst, kus võtavad vastu Helle Saarsoo ja Sirje Jupits, ning Marika Laar.
Keskkonna arendaja Certificu meeskonda kuuluv endine Rapla perearst Andres Lasn ütles, et portaali arendamine kasvas välja hädavajadusest – 44 protsenti arsti tööajast kulub haigete kaebuste kirjapanekule. Praegu on Lasn perearsti ameti maha pannud ja tegelebki portaali arendamisega.
Patsiendi jaoks algab platvormi kasutamine mobiil- või Smart-ID või ID-kaardi abil sisselogimisest. Kui perearst keskkonda ei kasuta, ei pääse ka patsient avalehelt edasi. Väikelaste vaktsiin jõuab peagi perearstikeskustesse
[caption id="attachment_349129" align="alignnone" width="2000"] Perearst Marika Laari jaoks oli väikelaste vaktsiinide jõudmine perearstikeskustesse rõõmustav uudis. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Läinud suvel terviseameti külmlao avarii tõttu riknenud enam kui 100 000 doosi vaktsiinide seas oli ka kaheaastastele mõeldud kuuevalentne vaktsiin, mis tõi kaasa olukorra, kus väikelapsed ei saanud õigel ajal ette nähtud kaitsesüsti.
Märtsi teisel nädalal jõuavad uued vaktsiinidoosid perearstikeskustesse, mis annab võimaluse seni kaitsesüstimata lapsed vaktsineerida. „Loomulikult on see tore uudis,“ ütles Haapsalu perearst Marika Laar kolmapäeval vaktsiinide saabumise kohta.
Seni kasutati kuuevalentse vaktsiini alternatiivi nimega Hexacimaga, mida aga ei saa süstida lastele, kes on juba kaheaastaseks saanud. Laar ütles detsembris Lääne Elule, et külmlao avarii tekitas tõesti segaduse, aga katastroofi see kaasa ei toonud. Alternatiivse vaktsiini tõttu muudeti laste vaktsineerimiskalendrit, et süstid saaks tehtud poolteise- kuni kaheaastastel lastel. „Vaktsiinist päris ilma jäänud lapsi on kuus,“ ütles Laar.
Perearst Marika Laari jaoks oli väikelaste vaktsiinide jõudmine perearstikeskustesse rõõmustav uudis. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Läinud suvel terviseameti külmlao avarii tõttu riknenud enam kui 100 000 doosi vaktsiinide seas oli ka kaheaastastele mõeldud kuuevalentne vaktsiin, mis tõi kaasa olukorra, kus väikelapsed ei saanud õigel ajal ette nähtud kaitsesüsti.
Märtsi teisel nädalal jõuavad uued vaktsiinidoosid perearstikeskustesse, mis annab võimaluse seni kaitsesüstimata lapsed vaktsineerida. „Loomulikult on see tore uudis,“ ütles Haapsalu perearst Marika Laar kolmapäeval vaktsiinide saabumise kohta.
Seni kasutati kuuevalentse vaktsiini alternatiivi nimega Hexacimaga, mida aga ei saa süstida lastele, kes on juba kaheaastaseks saanud. Laar ütles detsembris Lääne Elule, et külmlao avarii tekitas tõesti segaduse, aga katastroofi see kaasa ei toonud. Alternatiivse vaktsiini tõttu muudeti laste vaktsineerimiskalendrit, et süstid saaks tehtud poolteise- kuni kaheaastastel lastel. „Vaktsiinist päris ilma jäänud lapsi on kuus,“ ütles Laar. 
Koroonaviiruse PCR-testimine Läänemaal vähenenud ei ole
[caption id="attachment_354498" align="alignnone" width="1098"]
Haapsalu Rannarootsi keskuse juures asuv proovivõtupunkt töötab iga päev. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kuigi esmaspäevast ei pea enam koroonaviirusega nakatumist PCR-testiga kinnitama, pole Läänemaal proovide andmine vähenenud.
„Kui eelmisel aastal ei saanud inimesed vaktsineerima tulla, sest nad istusid kõik kodus, siis nüüd on kõigil vaja testima minna ja ei saa seda ise kodus teha,” kirjeldas olukorda perearst Marika Laar.
Laari sõnul oli esmaspäev talle saatekirjade kirjutamisel rekordpäev – ta kirjutas saatekirja rohkem kui sajale PCR-proovi andjale.
Perearst Helle Saarsoo aga ütles, et PCR-testi tegemine või tegemata jätmine on arsti ja patsiendi vaheline kokkulepe.
Haapsalu Rannarootsi keskuse juures asuv proovivõtupunkt töötab iga päev. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kuigi esmaspäevast ei pea enam koroonaviirusega nakatumist PCR-testiga kinnitama, pole Läänemaal proovide andmine vähenenud.
„Kui eelmisel aastal ei saanud inimesed vaktsineerima tulla, sest nad istusid kõik kodus, siis nüüd on kõigil vaja testima minna ja ei saa seda ise kodus teha,” kirjeldas olukorda perearst Marika Laar.
Laari sõnul oli esmaspäev talle saatekirjade kirjutamisel rekordpäev – ta kirjutas saatekirja rohkem kui sajale PCR-proovi andjale.
Perearst Helle Saarsoo aga ütles, et PCR-testi tegemine või tegemata jätmine on arsti ja patsiendi vaheline kokkulepe.