Silt: Margus Kask
10
Läänemaal algas viljalõikus
[caption id="attachment_431546" align="alignnone" width="1920"]
Teisipäeval sai Läänemaa suurima teraviljakasvataja Ohtla Põllu OÜ kombaini punker täis esimese poole tunni jooksul. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Teisipäeval kella ühe paiku lõgistas Läänemaa suurima teraviljakasvataja Hardi Rehkalti nisupõllul Niinjas kolm helerohelist Claasi kombaini, nii et tihe tolmupilv taga.
„Mida rohkem tolmab, seda parem,” märkis Rehkalt rahulolevalt. Kui põld on märg, siis lõigata ei saa. Teisipäeval tolmas nii, et tuul lõi suud-silmad viljapepri täis. Tunni ajaga oli paarkümmend tonni talinisu kombainide lõugade vahelt läbi käinud ja rappus traktori kastis mööda kitsast põlluvaheteed kuivati poole.
Teisipäeval sai Läänemaa suurima teraviljakasvataja Ohtla Põllu OÜ kombaini punker täis esimese poole tunni jooksul. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Teisipäeval kella ühe paiku lõgistas Läänemaa suurima teraviljakasvataja Hardi Rehkalti nisupõllul Niinjas kolm helerohelist Claasi kombaini, nii et tihe tolmupilv taga.
„Mida rohkem tolmab, seda parem,” märkis Rehkalt rahulolevalt. Kui põld on märg, siis lõigata ei saa. Teisipäeval tolmas nii, et tuul lõi suud-silmad viljapepri täis. Tunni ajaga oli paarkümmend tonni talinisu kombainide lõugade vahelt läbi käinud ja rappus traktori kastis mööda kitsast põlluvaheteed kuivati poole. 
Taliviljasaak läks krõbeda pakase nahka
[caption id="attachment_422382" align="alignnone" width="1920"]
Reinu-Einari agronoom Sandra Pärnpuu kartis juba jaanuaris, et külm võtab rapsi ära. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lumeta jaanuaris paukunud pakane hävitas mõnel pool Läänemaal kogu taliviljasaagi, rapsist ja odrast paremini pidas vastu nisu.
„Taliraps, tundub, on läinud ja talioder ka,“ ütles Einar Pärnpuu, Läänemaa ühe suurema teraviljakasvataja Reinu-Einari osaühingu omanik. „Mina näen pangaarvet unes ja agronoom näeb paljaid põlde unes.“ Kui mullu läks Pärnpuul pool saaki põua nahka ja pool miljonit eurot võis korstnasse kirjutada, siis taliviljakahjuna lisandub sellele nüüd veerand miljonit eurot. „See, mida kõige vähem oodati: kaks halba aastat jutti. Praeguse seisuga tundub nii minevat,“ märkis Pärnpuu.
Reinu-Einari agronoom Sandra Pärnpuu kartis juba jaanuaris, et külm võtab rapsi ära. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lumeta jaanuaris paukunud pakane hävitas mõnel pool Läänemaal kogu taliviljasaagi, rapsist ja odrast paremini pidas vastu nisu.
„Taliraps, tundub, on läinud ja talioder ka,“ ütles Einar Pärnpuu, Läänemaa ühe suurema teraviljakasvataja Reinu-Einari osaühingu omanik. „Mina näen pangaarvet unes ja agronoom näeb paljaid põlde unes.“ Kui mullu läks Pärnpuul pool saaki põua nahka ja pool miljonit eurot võis korstnasse kirjutada, siis taliviljakahjuna lisandub sellele nüüd veerand miljonit eurot. „See, mida kõige vähem oodati: kaks halba aastat jutti. Praeguse seisuga tundub nii minevat,“ märkis Pärnpuu.
Põllumehed: pool viljasaaki läks põua nahka
[caption id="attachment_406613" align="alignnone" width="2000"]
Lähtru suurpõllumehe Hardi Rehkalti kombainid seisid eile töökoja platsi peal, sest vihm oli põllud läbi leotanud. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Nädala-paari eest kombainid põllule saatnud teraviljakasvatajate sõnul võttis sajandi suurim põud poole saagist, tera on peenike ja lõigata tuleb poole põllu kaupa.
Lähtru suurpõllumehe Hardi Rehkalti neli helerohelist ja oranži värvi Claasi kombaini seisid eile töökoja õue peal, sest läinud õhtul ja öösel maha sadanud vihm oli rapsipõlde tublisti leotanud. „Kus on küps, seal on märg. Kus on kuiv, seal on toores,” ütles Rehkalt. Eile kombainid välja ei sõitnudki. Pühapäeval olid kõik neli viljalõikurit väljas hommikust kella kuueni õhtul, kuni vihm töö seisma pani.
„Vili on seinast seina,” märkis Rehkalt. „Ütlevad, et keskmine, aga on põlde, mis ei kannata kriitikat.”
Lähtru suurpõllumehe Hardi Rehkalti kombainid seisid eile töökoja platsi peal, sest vihm oli põllud läbi leotanud. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Nädala-paari eest kombainid põllule saatnud teraviljakasvatajate sõnul võttis sajandi suurim põud poole saagist, tera on peenike ja lõigata tuleb poole põllu kaupa.
Lähtru suurpõllumehe Hardi Rehkalti neli helerohelist ja oranži värvi Claasi kombaini seisid eile töökoja õue peal, sest läinud õhtul ja öösel maha sadanud vihm oli rapsipõlde tublisti leotanud. „Kus on küps, seal on märg. Kus on kuiv, seal on toores,” ütles Rehkalt. Eile kombainid välja ei sõitnudki. Pühapäeval olid kõik neli viljalõikurit väljas hommikust kella kuueni õhtul, kuni vihm töö seisma pani.
„Vili on seinast seina,” märkis Rehkalt. „Ütlevad, et keskmine, aga on põlde, mis ei kannata kriitikat.” 
Põllumehi kimbutab sajandi suurim põud
[caption id="attachment_402901" align="alignnone" width="2000"]
Agronoom Sandra Pärnpuu mäletab aastat, kui oapõldu võis ära eksida, sest taimed ulatusid üle pea. Tänavu võib saagi korstnasse kirjutada – põld on põuapragusid täis ja seitsmest õiest tuleb heal juhul paar kauna. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Läänemaa teraviljakasvatajate sõnul ähvardab enneolematu põud hävitada poole või rohkemgi saagist.
Kolmapäeva hommikul remontis Läänemaa ühe suurema teraviljakasvataja Reinu-Einari osaühingu traktorist-kombainer Brita Liiver kombaini. Kui palju tal sellega lõikusajal põllule asja on, pole teada. „Kuivati remont käib ka, aga töökoormus on tänavu kindlasti väiksem,“ nentis Reinu-Einari juhatuse liige Einar Pärnpuu. Teravilja all on tal 1500 hektarit maad.
Reinu-Einari agronoomi Sandra Pärnpuu sõnul saab sealt heal juhul kätte ehk poole saagist, kui sedagi. Kui varasemad põuad on säästnud ühte või teist põldu, siis tänavu sellist lootust ei ole – vili on kõrbenud, hõre ja madal kõikjal. Nisu, mis peaks ulatuma vööni, küünib napilt põlveni. Sandra Pärnpuu sõrmitses viljapäid ja näitas juuni alguse kahju – öökülm oli pool pead ära võtnud. Oapõldu löönud pragudesse võis käelaba sisse pista, nii et põhja ei tunne.
Agronoom Sandra Pärnpuu mäletab aastat, kui oapõldu võis ära eksida, sest taimed ulatusid üle pea. Tänavu võib saagi korstnasse kirjutada – põld on põuapragusid täis ja seitsmest õiest tuleb heal juhul paar kauna. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Läänemaa teraviljakasvatajate sõnul ähvardab enneolematu põud hävitada poole või rohkemgi saagist.
Kolmapäeva hommikul remontis Läänemaa ühe suurema teraviljakasvataja Reinu-Einari osaühingu traktorist-kombainer Brita Liiver kombaini. Kui palju tal sellega lõikusajal põllule asja on, pole teada. „Kuivati remont käib ka, aga töökoormus on tänavu kindlasti väiksem,“ nentis Reinu-Einari juhatuse liige Einar Pärnpuu. Teravilja all on tal 1500 hektarit maad.
Reinu-Einari agronoomi Sandra Pärnpuu sõnul saab sealt heal juhul kätte ehk poole saagist, kui sedagi. Kui varasemad põuad on säästnud ühte või teist põldu, siis tänavu sellist lootust ei ole – vili on kõrbenud, hõre ja madal kõikjal. Nisu, mis peaks ulatuma vööni, küünib napilt põlveni. Sandra Pärnpuu sõrmitses viljapäid ja näitas juuni alguse kahju – öökülm oli pool pead ära võtnud. Oapõldu löönud pragudesse võis käelaba sisse pista, nii et põhja ei tunne. 
Ukraina sõda kergitas väetise hinna neljakordseks
[caption id="attachment_358717" align="alignnone" width="2000"]
Martna teraviljakasvataja Hardi Rehkalt on õnnega koos, sest ostis kevadise väetisevaru õigel ajal ära. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Läänemaa põllumeeste sõnul meenutab tänavune kevad 1990ndate algust ja rublaaja lõppu, sest hinnad kerkivad mühinal – kütuse hind on tõusnud kaks, väetise oma neli korda.
„Väetisega on nii, et hinnad on kosmosesse lennanud,” ütles Ohtla Põllu osaühingu üks omanikke Hardi Rehkalt Lääne Elule teisipäeval. Rehkalt on üks neid õnnelikke, kes soetas kevadise väetisevaru aegsasti – mullu sügisel, kui odav Vene väetis oli veel turul ja hinnaralli ei olnud hoogu sisse saanud.
Rehkalti töökoja õue peal kõhutas eile mitu kombainikõrgust kuhja – valgetesse ja taevassinistesse kirjatud kottidesse pakitud Vene ja Briti lämmastik- ning kompleksväetis ootas seal künni- ja külviaega. „Meil on mitte just aasta varu, aga kevadkülvi saab tehtud ja oraste peale jätkub ka,” ütles Rehkalt. „Mis edasi saab, ei oska öelda.” Rehkalt ei julge ennustada, kas lagi on käes, ja küsimus pole vaid väetises. Turg on labiilne ja kõik hinnad kerkivad. „Tõusevad kütus, väetis, vili,” märkis Rehkalt.
Martna teraviljakasvataja Hardi Rehkalt on õnnega koos, sest ostis kevadise väetisevaru õigel ajal ära. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Läänemaa põllumeeste sõnul meenutab tänavune kevad 1990ndate algust ja rublaaja lõppu, sest hinnad kerkivad mühinal – kütuse hind on tõusnud kaks, väetise oma neli korda.
„Väetisega on nii, et hinnad on kosmosesse lennanud,” ütles Ohtla Põllu osaühingu üks omanikke Hardi Rehkalt Lääne Elule teisipäeval. Rehkalt on üks neid õnnelikke, kes soetas kevadise väetisevaru aegsasti – mullu sügisel, kui odav Vene väetis oli veel turul ja hinnaralli ei olnud hoogu sisse saanud.
Rehkalti töökoja õue peal kõhutas eile mitu kombainikõrgust kuhja – valgetesse ja taevassinistesse kirjatud kottidesse pakitud Vene ja Briti lämmastik- ning kompleksväetis ootas seal künni- ja külviaega. „Meil on mitte just aasta varu, aga kevadkülvi saab tehtud ja oraste peale jätkub ka,” ütles Rehkalt. „Mis edasi saab, ei oska öelda.” Rehkalt ei julge ennustada, kas lagi on käes, ja küsimus pole vaid väetises. Turg on labiilne ja kõik hinnad kerkivad. „Tõusevad kütus, väetis, vili,” märkis Rehkalt. 
Põllumeestele oli tänavu hea vilja-aasta
[caption id="attachment_285618" align="alignnone" width="2000"]
Põllumeestel oli tänavu viljalõikusest rõõmu, sest saak oli mullusest suurem. Urmas Lauri[/caption]
Sel aastal on kõikjal Eestis koristatud rekordiline teraviljasaak – 1,56 miljonit tonni teravilja. Ka Läänemaa põllumehed saagikuse üle ei kurda, eriti head saaki andis talivili.
„Talivili oli, jah, rekordiline, suvivili oli tavaline,” ütles Kullamaa põllumees Einar Pärnpuu.
Möödunud aastaga võrreldes sai Pärnpuu tänavu põldudelt poole rohkem saaki. „Saame peaaegu eelmise aasta võlgadest lahti,” ütles ta.
Põllumeestel oli tänavu viljalõikusest rõõmu, sest saak oli mullusest suurem. Urmas Lauri[/caption]
Sel aastal on kõikjal Eestis koristatud rekordiline teraviljasaak – 1,56 miljonit tonni teravilja. Ka Läänemaa põllumehed saagikuse üle ei kurda, eriti head saaki andis talivili.
„Talivili oli, jah, rekordiline, suvivili oli tavaline,” ütles Kullamaa põllumees Einar Pärnpuu.
Möödunud aastaga võrreldes sai Pärnpuu tänavu põldudelt poole rohkem saaki. „Saame peaaegu eelmise aasta võlgadest lahti,” ütles ta. 
Lagled ja haned tekitavad talunikele tuhandeid eurosid kahju
[caption id="attachment_234621" align="alignnone" width="900"]
Noarootsi talunik Margus Kask peletab linde helkurvestidega. Foto Urmas Lauri[/caption]
Läänemaa põllumehed võitlevad lindude vastu laseri, ragulkade, paukpadrunite ja helkurvestidega.
Läänemaa suurima teraviljakasvataja Einar Pärnpuu päevad algavad kella kuue ajal, kui ta sõidab põldudele linde peletama. „Ise käin, poeg käib, töölised käivad. Igal hommikul ja õhtul teeme ringi peale,” ütles Pärnpuu. Linnamäe talunik Arne Tamm võitleb lindude vastu stardipüstoliga. Pärnpuu on kasutanud helkivaid CD-plaate, paukpadruneid ja hernetonte. Hirmutada saab põllu servast. Masinaga põllule sõita ei saa – maa ei kanna. Kõige tõhusamaks peab Pärnpuu spetsiaalset ragulkat, millega lindude sekka paugutajaid lasta. Tontidega harjuvad linnud lära ja lõpuks ka – kui keegi pihta ei saa – tühja paugutamisega.
Noarootsi talunik Margus Kask peletab linde helkurvestidega. Foto Urmas Lauri[/caption]
Läänemaa põllumehed võitlevad lindude vastu laseri, ragulkade, paukpadrunite ja helkurvestidega.
Läänemaa suurima teraviljakasvataja Einar Pärnpuu päevad algavad kella kuue ajal, kui ta sõidab põldudele linde peletama. „Ise käin, poeg käib, töölised käivad. Igal hommikul ja õhtul teeme ringi peale,” ütles Pärnpuu. Linnamäe talunik Arne Tamm võitleb lindude vastu stardipüstoliga. Pärnpuu on kasutanud helkivaid CD-plaate, paukpadruneid ja hernetonte. Hirmutada saab põllu servast. Masinaga põllule sõita ei saa – maa ei kanna. Kõige tõhusamaks peab Pärnpuu spetsiaalset ragulkat, millega lindude sekka paugutajaid lasta. Tontidega harjuvad linnud lära ja lõpuks ka – kui keegi pihta ei saa – tühja paugutamisega.