Avakülg Tags Mare urbas

Silt: mare urbas

Keskkonnaamet vaatab Tagalahe umbekasvamist tegevusetult pealt

Kuigi Tagalahte on uuritud üle 20 aasta, pole keskkonnaametil plaani, mida Eesti kõige kehvemas seisus oleva rannikuveekoguga ette võtta. Tagalaht on eutrofeerunud – lämmastikku ja fosforit täis – ning laht kasvab kinni. Üks uuring järgneb teisele, sest Eestil Euroopa Liidu liikmena on kohustus oma veekogude, sh Haapsalu lahe seisundi kohta aru anda. Uuringutele ja aruteludele ei ole tegusid järgnenud.

Selts seadis turbakaevandajale uued tingimused

[caption id="attachment_293381" align="alignnone" width="2000"] Salajõe külaseltsi juhatuse liige Mare Urbas näitab kollakaspruuni kaevuvett. Urmas Lauri[/caption] Kui Kekkilä Salajõe külaseltsi tingimused täidab, lubab Lääne-Nigula vald Niibi rabas turbakaevandust laiendada. Külaseltsi nõudel peab Kekkilä rajama Salajõele viis-kuus 100-160 meetri sügavust kaevu, mis läheksid maksma umbkaudu 15 000 eurot, ja veetorustiku majapidamistesse. Kaevandama ei tohi turbatootja aga hakata enne, kui kaevud on valmis ja on selge, et sealt tuleb puhast vett.  Kekkilä taotletud 30 aasta asemel lubaks selts kaevandada kümme aastat. Seejärel tuleks hinnata, kuidas on kaevandamine Salajõel mõjunud.

Lääne-Nigula vallal oli õigus keelduda kaevandusloa andmisest

[caption id="attachment_285748" align="alignnone" width="2000"] Salajõe küle elanik Mare Urbas mäletab hästi, kui allikavesi oli veel selge. Nüüd need aga ummistuvad ja on setet täis. Urmas Lauri[/caption] Riigikohus otsustas, et Lääne-Nigula volikogul oli õigus keelduda turbatootja Kekkiläle uue kaevandusloa andmisest. „Tegu ei olnud meelevaldse või pahatahtliku keeldumisega,” põhjendas otsust riigikohtunik Ivo Pilving. „Olukorras, kus mängus on puhas joogivesi, on vallal suur otsustusõigus, sest tema vastutab selle eest.” Lääne-Nigula vald ja Kekkilä vaidlevad juba aastaid selle üle, kas turbakaevandus on süüdi selles, et Salajõe kaevudes on vesi nii hukas, et seda ei saa tarvitada söögiks, joogiks ega pesemiseks. Elanike sõnul veetase alaneb, allikad ummistuvad ning on sodi ja setet täis. Kaevandusvesi jõuab Salajõe kaudu otse Haapsalu Tagalahte. Kuigi ükski senine uuring ei näita, et Salajõe vee oleks hukka ajanud ainult turbakaevandus, tuleb riigikohtuniku sõnul kõigepealt veeprobleem lahendada ja alles pärast seda mõelda, kas anda uus kaevandusluba või mitte. „See on selge, et kaevuvesi on kehv. Turbakaevanduse osa selles ei pruugi olla suur,  aga kuna asjad on niigi halvad, ei tohi olukorda veelgi halvendada,” ütles Pilving.

Salajõe külaselts otsib õiguskantslerilt abi

[caption id="attachment_246280" align="alignnone" width="900"] Salajõe külaseltsi esimees Mare Urbas. Foto arhiiv[/caption] Salajõe külaseltsi esimees Mare Urbas pöördub õiguskantsleri poole, et pärida aru riigikohtu istungil kõlanud väidete paikapidavuse kohta. 19. juunil arutas riigikohus turbatootja Kekkilä kaebust Lääne-Nigula vallavolikogu otsuse peale, millega viimane keeldus kaevandusloa andmisest Niibi rabas. Istungil ütles keskkonnaameti jurist Signe Lehtme, et Salajõe külade kaevuveele ei kehti joogivee normid. „Jurist väitis, et normid kehtivad ainult ühisveevärgi joogiveele,” ütles Urbas.

Kuivaks jäänud Salajões hukkusid vähid

Pikalt kestnud põua tõttu kuivas osa Salajõest ja vähemalt osa jões elanud vähke sai hukka. „Salajõgi oli keskjooksul, üleval pool karstilehtreid ja Vedra külas asuva silla juures vähemalt nädal aega täiesti kuiv,” ütles Salajõe külaseltsi liige Mare Urbas, kes on elanud sealkandis 70 aastat ja sellist jõe kuivamist ei mäleta. „Minust vanemadki inimesed ei mäleta,” lisas ta. Ülesvoolu oli jõevesi küll veidi sügavam, kuid seisev. Alamjooksul voolas siiski jõkke veidi vett madalamal asuvatest allikatest.