Silt: mare urbas

[caption id="attachment_423093" align="alignnone" width="1920"] Põrumaa talu perenaine Mare Urbas ütles, et kuigi veetrass toob talle koju puhta joogivee, on tema allikas ikka turbane. Foto Urmas Lauri[/caption] Turbatootja Kekkilä ehitas Salajõe ja Vedra elanikele joogiveesüsteemi, sest muidu poleks ta kaevandusluba saanud. Veebruari keskel andsid Niibi rabas turbatootmisega tegelev Kekkilä ning Merko Ehitus Eesti Salajõel ja Vedras ehitatud veevärgi üle MTÜ Salajõe Veeühingule, kes hakkab veevärki haldama. Sajandi alguses juhiti Niibi turbaraba uute tootmisalade kuivendamisel suur hulk rabavett ilma igasuguse puhastamiseta otse Salajõkke ja sealt edasi karstilehtrisse, kust see jõudis põhjavette ning küla kaevudesse. „Paljude talude inimesed on viimastel aastatel ostnud joogivett kauplustest, samuti polnud pruunika veega võimalik ka pesu pesta,” meenutas veeühingu juhatuse liige Aivar Allikmaa.

[caption id="attachment_386826" align="alignnone" width="2000"] Tiberna auk keeb keset talve mulinal. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kui tavaliselt tungib Salajõgi maapinnale kevaditi, mõnel aastal paariks nädalaks ka talve alguses, siis tänavu on jõgi juba jõululaupäevast alates läbi küla pahisenud. Jõgi väljub maa alt suurvee aegu 600 meetrit viimastest neeldumislehtritest edelas Tiberna august, millest algavat ajutist jõelõiku kutsutakse ka Tiberna jõeks.

[caption id="attachment_353942" align="alignnone" width="2000"] Põrumaa on Salajõe külas üks taludest, mis on turbakaevandamisega solgitud veega hädas. Foto: Urmas Lauri[/caption] Turbatootja Kekkilä ei või Niibi raba põhjapoolses osas enne kaevandama hakata, kui nad pole Salajõe kandi veevarustussüsteemi välja ehitanud. Kekkilä sai keskkonnaametilt Niibi raba põhjapoolse osa kaevandamisloa kätte, kuid enne, kui turbatootja pole Salajõe kandi veevarustussüsteemi vastavalt Lääne-Nigula valla ja Salajõe külaseltsi poolt kokku lepitud tingimustele välja ehitanud, nad seal tegutseda ei tohi. „Ma pean102astaseks elama!” kuulutas Salajõe küla elanik Mare Urbas 13. jaanuaril peetud Oru kandi külade ümarlaual. Selgituseks lisas aastaid turbatootjaga lahingut löönud Urbas, et siis lõpeb Kekkiläle Niibi rabasse 30 aastaks välja antud kaevandusluba ja alles siis võib loota, et Salajõe kandis muutub kaevuvesi puhtamaks.

[caption id="attachment_320988" align="alignnone" width="2000"] Salajõel asuva Juhani talu peremees Vahur Hargats ootab uut kaevu pikisilmi. Kuni seda pole, tuleb joogivett tuua poest. Urmas Lauri[/caption] Paarkümmend aastat turbakaevanduse vastu võidelnud Salajõe külaselts lepib uue kaevandusega Niibi rabas, sest saab Kekkilä kulul puhta joogivee. Turbakaevandaja Kekkilä, Salajõe külaselts ja Lääne-Nigula vallavalitsus allkirjastavad lepingu tõenäoliselt tuleval nädalal. Kokkuleppe järgi saab puhta joogivee 20 majapidamist Salajõe ja Vedra külas. Selleks tuleb turbakaevandajal puurida viis-kuus 150 meetri sügavust kaevu ja rajada veevärk, mis ühendab kaevud üheks süsteemiks – puurkaevud, torustik, pumbajaamad, pumbad ja vajadusel ka veepuhastussüsteem.

[caption id="attachment_310434" align="alignnone" width="2000"] Kekkilä turbatootmisettevõte loodab Niibi turbatehase külje all rabas avada uue 130 ha suuruse kaevanduse, milleks on luba taotlenud üle kümne aasta. Urmaas Lauri[/caption] Eile kohtusid Kekkilä esindajad Lääne-Nigula vallajuhtidega, et leppida kokku viimased tingimused kaevandusloa saamiseks. Kui kohalikul omavalitsusel enam vastuväiteid pole, annab keskkonnaamet välja kaevandusloa, mida Kekkilä on Tui rabas 130 ha peale taotlenud üle kümne aasta. Nüüd on luba käeulatuses. Kekkilä Eesti juhatuse liige Raoul Johanson ütles eile Lääne Elule, et loodab kahe aasta pärast uues kohas turvast koorima hakata.

Kuigi Tagalahte on uuritud üle 20 aasta, pole keskkonnaametil plaani, mida Eesti kõige kehvemas seisus oleva rannikuveekoguga ette võtta. Tagalaht on eutrofeerunud – lämmastikku ja fosforit täis – ning laht kasvab kinni. Üks uuring järgneb teisele, sest Eestil Euroopa Liidu liikmena on kohustus oma veekogude, sh Haapsalu lahe seisundi kohta aru anda. Uuringutele ja aruteludele ei ole tegusid järgnenud.

[caption id="attachment_293381" align="alignnone" width="2000"] Salajõe külaseltsi juhatuse liige Mare Urbas näitab kollakaspruuni kaevuvett. Urmas Lauri[/caption] Kui Kekkilä Salajõe külaseltsi tingimused täidab, lubab Lääne-Nigula vald Niibi rabas turbakaevandust laiendada. Külaseltsi nõudel peab Kekkilä rajama Salajõele viis-kuus 100-160 meetri sügavust kaevu, mis läheksid maksma umbkaudu 15 000 eurot, ja veetorustiku majapidamistesse. Kaevandama ei tohi turbatootja aga hakata enne, kui kaevud on valmis ja on selge, et sealt tuleb puhast vett.  Kekkilä taotletud 30 aasta asemel lubaks selts kaevandada kümme aastat. Seejärel tuleks hinnata, kuidas on kaevandamine Salajõel mõjunud.

[caption id="attachment_285748" align="alignnone" width="2000"] Salajõe küle elanik Mare Urbas mäletab hästi, kui allikavesi oli veel selge. Nüüd need aga ummistuvad ja on setet täis. Urmas Lauri[/caption] Riigikohus otsustas, et Lääne-Nigula volikogul oli õigus keelduda turbatootja Kekkiläle uue kaevandusloa andmisest. „Tegu ei olnud meelevaldse või pahatahtliku keeldumisega,” põhjendas otsust riigikohtunik Ivo Pilving. „Olukorras, kus mängus on puhas joogivesi, on vallal suur otsustusõigus, sest tema vastutab selle eest.” Lääne-Nigula vald ja Kekkilä vaidlevad juba aastaid selle üle, kas turbakaevandus on süüdi selles, et Salajõe kaevudes on vesi nii hukas, et seda ei saa tarvitada söögiks, joogiks ega pesemiseks. Elanike sõnul veetase alaneb, allikad ummistuvad ning on sodi ja setet täis. Kaevandusvesi jõuab Salajõe kaudu otse Haapsalu Tagalahte. Kuigi ükski senine uuring ei näita, et Salajõe vee oleks hukka ajanud ainult turbakaevandus, tuleb riigikohtuniku sõnul kõigepealt veeprobleem lahendada ja alles pärast seda mõelda, kas anda uus kaevandusluba või mitte. „See on selge, et kaevuvesi on kehv. Turbakaevanduse osa selles ei pruugi olla suur,  aga kuna asjad on niigi halvad, ei tohi olukorda veelgi halvendada,” ütles Pilving.

[caption id="attachment_246280" align="alignnone" width="900"] Salajõe külaseltsi esimees Mare Urbas. Foto arhiiv[/caption] Salajõe külaseltsi esimees Mare Urbas pöördub õiguskantsleri poole, et pärida aru riigikohtu istungil kõlanud väidete paikapidavuse kohta. 19. juunil arutas riigikohus turbatootja Kekkilä kaebust Lääne-Nigula vallavolikogu otsuse peale, millega viimane keeldus kaevandusloa andmisest Niibi rabas. Istungil ütles keskkonnaameti jurist Signe Lehtme, et Salajõe külade kaevuveele ei kehti joogivee normid. „Jurist väitis, et normid kehtivad ainult ühisveevärgi joogiveele,” ütles Urbas.