Silt: mardilaat
Galerii: Noarootsi mardilaata vürtsitas kahemehebänd Vares
caption id="attachment_315419" align="aligncenter" width="1500"]
Pühapäeval keskpäeval astus lavale kahemehebänd Vares. Foto: Piret Pärnapuu[/caption]
Noarootsi vastvalminud kõrtsis peeti mardilaata “Med hjärtat från Nuckö” ehk “Südamega Noarootsist” nii laupäeval kui ka pühapäeval. “Tahtsime, et kohalik käsitööline saaks pildile,” ütles Noarootsi laada üks korraldajaid Piret Pärnapuu.
Pühapäeval keskpäeval astus lavale kahemehebänd Vares. Foto: Piret Pärnapuu[/caption]
Noarootsi vastvalminud kõrtsis peeti mardilaata “Med hjärtat från Nuckö” ehk “Südamega Noarootsist” nii laupäeval kui ka pühapäeval. “Tahtsime, et kohalik käsitööline saaks pildile,” ütles Noarootsi laada üks korraldajaid Piret Pärnapuu. 
Haapsalu ja Noarootsi mardilaatadest saab osa terve Eesti
[caption id="attachment_315065" align="alignnone" width="2000"]
Laupäeval ja pühapäeval saab käsitööd uudistada ja osta Noarootsi kõrtsis, kus toimub üks paljudest mardilaatadest. Piret Pärnapuu[/caption]
Iga-aastane suur mardilaat Saku suurhallis jääb koroona tõttu ära ja hargneb üle Eesti laiali väikeste minilaatadena.
Haapsalu ja Noarootsi mardilaatadest laupäeval saavad osa terve Eesti käsitööhuvilised, sest laadamelu saab jälgida veebis. Minilaadad pealinna suure laada asemel oli korraldaja – Eesti rahvakunsti ja käsitöö liidu – otsus, sest Saku suurhallis laata korraldada oleks koroona ajal riskantne.
Laupäeval ja pühapäeval saab käsitööd uudistada ja osta Noarootsi kõrtsis, kus toimub üks paljudest mardilaatadest. Piret Pärnapuu[/caption]
Iga-aastane suur mardilaat Saku suurhallis jääb koroona tõttu ära ja hargneb üle Eesti laiali väikeste minilaatadena.
Haapsalu ja Noarootsi mardilaatadest laupäeval saavad osa terve Eesti käsitööhuvilised, sest laadamelu saab jälgida veebis. Minilaadad pealinna suure laada asemel oli korraldaja – Eesti rahvakunsti ja käsitöö liidu – otsus, sest Saku suurhallis laata korraldada oleks koroona ajal riskantne. 
Läänlased käisid Soomes mardilaadal
[caption id="attachment_288922" align="alignnone" width="2000"]
Jõulude eel läheb hästi kaubaks. Kalle Tõnisma[/caption]
Kes pealkirja loeb, mõtleb, et kirjutaja või ajaleht päris sassi läinud. Alles oli kadripäev, aga siin jutt mardilaadast.
Aga just nii ta on. Olin paar päeva üle lahe. Helsingis korraldab Tuglase selts mardilaata iga aasta novembri viimasel nädalavahetusel. Tänavune oli juba 37. kord, seega aastast 1983. Kokku saavad Soome ja Eesti kultuuriinimesed, käsitöötegijad ja hõimusuhete aktivistid. Laata korraldab Soome Tuglase selts tihedas koostöös Eesti inimestega.
Üritus on võimas. Kui alguses oldi Katajanokka sadama ühes suuremas hoones ja hiljem koolimajades, siis 2005. aastast peetakse laata endise merekaablitehase suures hoones, mis on juba 25 aastat Helsingi kultuurikeskuseks. Algul oli laat ühepäevane, nüüd on juba mitu aastat kahepäevane. Kuigi ürituse nimetus kisub mõtted ainult äri ja müügi peale, on laadal laiem pind ja kõla.
Samal ajal, kui suures-suures saalis käib tõesti kirev laadamelu – Eesti käsitöölised ja hõrgutiste valmistajad näitavad, tutvustavad ja müüvad oma toodangut –, käib teistes saalides hoopis teistsugune tegevus. Tavaliselt toimuvad seal Eestist pärit või eestlastest isetegevuslaste kontserdid ja huvitavad diskussioonid. Esinevad sõnameistrid või mõni Eesti pillimees või ansamblid. Kultuurikohvikus on külas käinud Eesti kultuuriminister, meie kirjanikud, mitmed kuulsad muusikud, kultuuritegelased, isegi president.
Olles ise olnud nüüd juba seitse korda sellel üritusel, on mul jäänud mulje, et mardilaat on Tuglase seltsi Eesti–Soome ühisprojekt, aga soomlased on nagu ainult külastajate osas. Kuidas asi tegelikult on, uurisin selle laada käsitööosa organiseerijalt-korraldajalt, Soome Tuglase seltsi arhivaarilt Heikki Rausmaalt. Rausmaa ütles, et nii see ongi.
Jõulude eel läheb hästi kaubaks. Kalle Tõnisma[/caption]
Kes pealkirja loeb, mõtleb, et kirjutaja või ajaleht päris sassi läinud. Alles oli kadripäev, aga siin jutt mardilaadast.
Aga just nii ta on. Olin paar päeva üle lahe. Helsingis korraldab Tuglase selts mardilaata iga aasta novembri viimasel nädalavahetusel. Tänavune oli juba 37. kord, seega aastast 1983. Kokku saavad Soome ja Eesti kultuuriinimesed, käsitöötegijad ja hõimusuhete aktivistid. Laata korraldab Soome Tuglase selts tihedas koostöös Eesti inimestega.
Üritus on võimas. Kui alguses oldi Katajanokka sadama ühes suuremas hoones ja hiljem koolimajades, siis 2005. aastast peetakse laata endise merekaablitehase suures hoones, mis on juba 25 aastat Helsingi kultuurikeskuseks. Algul oli laat ühepäevane, nüüd on juba mitu aastat kahepäevane. Kuigi ürituse nimetus kisub mõtted ainult äri ja müügi peale, on laadal laiem pind ja kõla.
Samal ajal, kui suures-suures saalis käib tõesti kirev laadamelu – Eesti käsitöölised ja hõrgutiste valmistajad näitavad, tutvustavad ja müüvad oma toodangut –, käib teistes saalides hoopis teistsugune tegevus. Tavaliselt toimuvad seal Eestist pärit või eestlastest isetegevuslaste kontserdid ja huvitavad diskussioonid. Esinevad sõnameistrid või mõni Eesti pillimees või ansamblid. Kultuurikohvikus on külas käinud Eesti kultuuriminister, meie kirjanikud, mitmed kuulsad muusikud, kultuuritegelased, isegi president.
Olles ise olnud nüüd juba seitse korda sellel üritusel, on mul jäänud mulje, et mardilaat on Tuglase seltsi Eesti–Soome ühisprojekt, aga soomlased on nagu ainult külastajate osas. Kuidas asi tegelikult on, uurisin selle laada käsitööosa organiseerijalt-korraldajalt, Soome Tuglase seltsi arhivaarilt Heikki Rausmaalt. Rausmaa ütles, et nii see ongi. 
Järgmine mardilaat on pühendatud Haapsalu pitsile
[caption id="attachment_287995" align="alignnone" width="1024"]
Linda Elgase Haapsalu rättide demonstratsioon mardilaadal Tallinnas. Foto: erakogu[/caption]
Läinud nädalalõpul Tallinnas Saku suurhallis peetud mardilaadal hõigati välja, et järgmisel mardilaadal on tähelepanu keskpunktis Haapsalu pits.
Haapsalu käsitööseltsi eestvedaja Mirje Sims ütles, et peaesineja staatus tähendab seda, et siinsed käsitöölised on oma pitsiliste sallide ja rättidega laadal suuremalt väljas. Ta lisas, et peakülaliseks olemine tähendab ka seda, et haapsallased saavad anda suurema panuse laada programmi: „See on hea võimalus ka Haapsalut tutvustada.”
Eesti rahvakunsti ja käsitöö liidu juhatuse esimees Liina Veskimägi-Iliste rääkis, et järgmise mardilaada kujunduses kasutatakse võimalikult palju pitsi. Laadaprogrammis saab olema pitsiteemalisi töötube ja ettevõtmisi ning tutvustatakse pitsimeistreid.
Linda Elgase Haapsalu rättide demonstratsioon mardilaadal Tallinnas. Foto: erakogu[/caption]
Läinud nädalalõpul Tallinnas Saku suurhallis peetud mardilaadal hõigati välja, et järgmisel mardilaadal on tähelepanu keskpunktis Haapsalu pits.
Haapsalu käsitööseltsi eestvedaja Mirje Sims ütles, et peaesineja staatus tähendab seda, et siinsed käsitöölised on oma pitsiliste sallide ja rättidega laadal suuremalt väljas. Ta lisas, et peakülaliseks olemine tähendab ka seda, et haapsallased saavad anda suurema panuse laada programmi: „See on hea võimalus ka Haapsalut tutvustada.”
Eesti rahvakunsti ja käsitöö liidu juhatuse esimees Liina Veskimägi-Iliste rääkis, et järgmise mardilaada kujunduses kasutatakse võimalikult palju pitsi. Laadaprogrammis saab olema pitsiteemalisi töötube ja ettevõtmisi ning tutvustatakse pitsimeistreid.
