Silt: maavara

Maavara kaevandamisõiguselt teenitav tulu on Lääne-Nigula ja Lääneranna vallas tänavu suurem kui mullu. Selle põhjus on tõenäoliselt Rail Balticu ja Tallinna-Pärnu maantee ehituse tõttu kasvanud ehitusmaterjali vajadus. Maavara kaevandamisõiguse tasu puhul sõltub omavalitsusele laekuv summa maavara liigist. Vee erikasutusõiguse tasu saab kohalik omavalitsus (KOV) sellelt, kui tema territooriumil tarbitakse põhjavett, võetakse vett mõnest veekogust või pumbatakse välja karjäärist. Põhjavee puhul mängib rolli seegi, millisest kihist seda võetakse. Näiteks kaevandatud tehnoloogilise dolokivi ühe kuupmeetri eest saab kohalik omavalitsus kehtiva seaduse järgi 0,94 eurot, ehituskruusa eest aga 2,02 eurot. Tuhande kuupmeetri vee kohta läheb kvaternaari põhjaveekihist võetud vee puhul omavalitsusele 31,51 eurot, aga karjäärist väljapumbatava sama koguse vee eest 3,82 eurot. Suurte trasside ehitus Lääneranna valla 2026. aasta eelarves oli maavara

Tänavu suvel otsustas kohus, et Lääne-Nigula vald ei saa jätta kooskõlastamata geoloogiliste uuringute lubade väljastamist. Ehk et kooskõlastus kohaliku omavalitsusega selles, milliseid maavarasid ja kus tohib uurida, on tegelikult kohustuslik – omavalitsus peab selle andma, tahab ta või mitte. Otsuses on oma loogika. Omavalitsus ei tohiks takistada majandusarengut mingil suvalisel otsitud põhjusel. Küll aga pole Lääne-Nigula valla antud „ei” sugugi otsitud põhjusel ega kaalutlemata. Vald ei soovi, et kopp löödaks maasse kogukonnametsas, Palivere tervisespordikeskuse vahetus naabruses. Alles vaidlesid kohalikud riigimetsa majandamise keskusega selle üle, kui palju seal võiks metsa raiuda. Nüüd ähvardab uus oht. Hea küll, uurimine pole kaugelt seesama mis kaevandamine. Ja kaevandamisloa väljastamisel jääb Lääne-Nigula „ei” loodetavasti jõusse ja päästab kogukonnametsa, mis ehk pole

[caption id="attachment_313490" align="alignnone" width="1920"] Vaade Kaopalu karjäärile. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kliimaministeeriumi koostatud ehitusmaavarade varustuskindluse ülevaate järgi on Läänemaal varustuskindlus vähemalt 14 aastaks tagatud. Varustuskindlus näitab, mitmeks aastaks jagub praegu kaevanduslubadega kaevandada antud varu, arvestades maakonna keskmist vajadust selle varu järele. Ehitusliiva, ehituskruusa ja täitematerjali puhul on varustuskindlus piisav, kui see on tagatud vähemalt kümneks aastaks, lubja- ja dolokivi puhul vähemalt 15 aastaks. Dolokivi ja kõrge kvaliteediga lu