Silt: liiklusohutus
Tarmo Vanamõisa: Eesti liikluse suurim probleem on inimene
[caption id="attachment_450733" align="alignnone" width="428"]
Tarmo Vanamõisa. Foto: erakogu[/caption]
Eesti liiklusolude keskmes ei ole mitte libedus, katkised teed ega puudulik taristu. Tõeline probleem on inimese enda suhtumine – üksteisega arvestamise krooniline puudujääk, ükskõiksus kaasliiklejate suhtes ja sügavale kinnistunud mõtteviis, et "mina" olen alati tähtsam kui "meie".
Liiklemine ei ole pelgalt tehniline tegevus või reeglite järgimine. See on sotsiaalne käitumine, milles peegeldub ühiskonna üldine hoiak. Paraku kipub meie liikluskultuuris domineerima suhtumine, kus teised liiklejad on pigem tüütus või takistus –
Tarmo Vanamõisa. Foto: erakogu[/caption]
Eesti liiklusolude keskmes ei ole mitte libedus, katkised teed ega puudulik taristu. Tõeline probleem on inimese enda suhtumine – üksteisega arvestamise krooniline puudujääk, ükskõiksus kaasliiklejate suhtes ja sügavale kinnistunud mõtteviis, et "mina" olen alati tähtsam kui "meie".
Liiklemine ei ole pelgalt tehniline tegevus või reeglite järgimine. See on sotsiaalne käitumine, milles peegeldub ühiskonna üldine hoiak. Paraku kipub meie liikluskultuuris domineerima suhtumine, kus teised liiklejad on pigem tüütus või takistus –
Teet Järv: liiklusohutus algab iga liikleja tervest mõistusest
[caption id="attachment_450663" align="alignnone" width="497"]
Teet Järv. Foto: erakogu[/caption]
Viimastel aastatel järjest süngemaks muutunud liiklusstatistika, traagilised uudised ja sotsiaalmeedia kommentaarid viitavad murettekitavale tendentsile, kus aina sagedamini otsitakse õnnetuste põhjust taristus, märgistuses või teistes liiklejates, samas kui enda käitumine roolis, jalgrattasadulas või kõndides jääb kriitika alt välja.
Selle aasta esimese viie kuu jooksul juhtus transpordiameti andmeil 477 liiklusõnnetust, milles sai viga 535 ja surma 12 inimest. Seda on 126 liiklusõnnetuse, 149 vigastatu ja kahe hukkunu võrra vähem kui mullu
Teet Järv. Foto: erakogu[/caption]
Viimastel aastatel järjest süngemaks muutunud liiklusstatistika, traagilised uudised ja sotsiaalmeedia kommentaarid viitavad murettekitavale tendentsile, kus aina sagedamini otsitakse õnnetuste põhjust taristus, märgistuses või teistes liiklejates, samas kui enda käitumine roolis, jalgrattasadulas või kõndides jääb kriitika alt välja.
Selle aasta esimese viie kuu jooksul juhtus transpordiameti andmeil 477 liiklusõnnetust, milles sai viga 535 ja surma 12 inimest. Seda on 126 liiklusõnnetuse, 149 vigastatu ja kahe hukkunu võrra vähem kui mullu
42
Võntküla saab kergliiklustee asemel kiiruskaamera
[caption id="attachment_391670" align="alignnone" width="2000"]
Võntküla elaniku Kaia Lepiku sõnul on kergliiklustee mitte mugavuse, vaid ohutuse küsimus. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Võntküla inimesed soovivad kergliiklusteed, transpordiamet lubas aga selle asemel panna bussipeatuse lähedale kiiruskaamera.
Võntküla külaselts on 2013. aastast küsinud transpordiametilt kergliiklusteed kolm korda, kuid pole seda saanud. Tänavu veebruari alguses palus külaselts transpordiametilt alternatiivina piirkiiruse alandamist, kuid amet pole nõus ka seda tegema. Ameti hinnangul on tegemist põhimaanteega, mis on ehitatud 90kilomeetrist tunnikiirust arvestades. „Kui rajatud teekeskkond sõidukiiruse piirangut ei toeta, pole seda ainult liiklusmärkidega langetada mõistlik,” vastas amet pöördumisele.
Võntküla elaniku Kaia Lepiku sõnul pole kergtee soovimine mugavus-, vaid ohutuse küsimus. „Ma ei kurda selle üle, et autod poriga pritsivad, vaid kaalul on inimeste elud,” ütles Lepik.
Võntküla elaniku Kaia Lepiku sõnul on kergliiklustee mitte mugavuse, vaid ohutuse küsimus. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Võntküla inimesed soovivad kergliiklusteed, transpordiamet lubas aga selle asemel panna bussipeatuse lähedale kiiruskaamera.
Võntküla külaselts on 2013. aastast küsinud transpordiametilt kergliiklusteed kolm korda, kuid pole seda saanud. Tänavu veebruari alguses palus külaselts transpordiametilt alternatiivina piirkiiruse alandamist, kuid amet pole nõus ka seda tegema. Ameti hinnangul on tegemist põhimaanteega, mis on ehitatud 90kilomeetrist tunnikiirust arvestades. „Kui rajatud teekeskkond sõidukiiruse piirangut ei toeta, pole seda ainult liiklusmärkidega langetada mõistlik,” vastas amet pöördumisele.
Võntküla elaniku Kaia Lepiku sõnul pole kergtee soovimine mugavus-, vaid ohutuse küsimus. „Ma ei kurda selle üle, et autod poriga pritsivad, vaid kaalul on inimeste elud,” ütles Lepik. 
Noortekeskused korraldasid Taeblas ohutu liiklemise päeva
[caption id="attachment_307825" align="aligncenter" width="2000"]
Politseinikud Küllike Vask (vasakult) ja Sigrid Siht rääkisid Taebla kandi noortele jalgrattaga liiklemisest ja paljust muustki, mis lapsi huvitas. Fotod: Urmas Lauri[/caption]
Taebla ja Nigula noortekeskus korraldasid Lääne-Nigula vallamaja kõrval ühiselt ohutu liiklemise päeva ning samas avati ka noortekeskuse uus maastikumäng.
Kui esialgu oli liiklusest rääkima kutsutud politseinikke kuulamas kümmekond noort, siis päeva edenedes huviliste hulk muudkui kasvas. “Paljud olid koolis,” ütles Nigula noortekeskuse tegevusjuht Kairi Korpe. “Suvetöö on paljudel, kevadel ei saanud seda ju [koroonakarantiini tõttu] teha.”
Haapsalu linna piirkonnapolitseinik, vaneminspektor Sigrid Siht ja noorsoopolitseinik, üleminspektor Küllike Vask selgitasid lastele, milline näeb välja liiklusnõuetele vastav jalgratas ning miks on vaja kiivrit kanda. Ja mitte ainult kanda vaid seda ka õigesti pähe panna.
.....
Fotod: Urmas Lauri
[gallery ids="307816,307817,307818,307819,307820,307821,307822,307823,307824,307826,307827,307828,307829,307830,307831,307832,307833,307834"]
Politseinikud Küllike Vask (vasakult) ja Sigrid Siht rääkisid Taebla kandi noortele jalgrattaga liiklemisest ja paljust muustki, mis lapsi huvitas. Fotod: Urmas Lauri[/caption]
Taebla ja Nigula noortekeskus korraldasid Lääne-Nigula vallamaja kõrval ühiselt ohutu liiklemise päeva ning samas avati ka noortekeskuse uus maastikumäng.
Kui esialgu oli liiklusest rääkima kutsutud politseinikke kuulamas kümmekond noort, siis päeva edenedes huviliste hulk muudkui kasvas. “Paljud olid koolis,” ütles Nigula noortekeskuse tegevusjuht Kairi Korpe. “Suvetöö on paljudel, kevadel ei saanud seda ju [koroonakarantiini tõttu] teha.”
Haapsalu linna piirkonnapolitseinik, vaneminspektor Sigrid Siht ja noorsoopolitseinik, üleminspektor Küllike Vask selgitasid lastele, milline näeb välja liiklusnõuetele vastav jalgratas ning miks on vaja kiivrit kanda. Ja mitte ainult kanda vaid seda ka õigesti pähe panna.
.....
Fotod: Urmas Lauri
[gallery ids="307816,307817,307818,307819,307820,307821,307822,307823,307824,307826,307827,307828,307829,307830,307831,307832,307833,307834"] 
