Silt: Lihula sammas
8
ERR: PPA ei taha Lihula monumendi koopiat hiidlastele anda
[caption id="attachment_246724" align="alignnone" width="900"]
Hiiumaa militaarmuuseum tahab Lihula monumendi koopiat endale
[caption id="attachment_105732" align="alignnone" width="1024"]![]()
Politsei võib Lihula monumendi koopia hävitada
[caption id="attachment_247627" align="alignnone" width="900"]
Kui Lihula samba omanikku ei leita, läheb kivi hävitamisele
[caption id="attachment_247627" align="alignnone" width="900"]
ERR: PPA leiab, et Lihula sammas võib tekitada inimestes valesid järeldusi
[caption id="attachment_105732" align="alignnone" width="1024"]![]()
Läänemets: Lihula monumendi koopialt natsisümboleid ei leitud
[caption id="attachment_246724" align="aligncenter" width="900"]
Lihula ausammas aastal 2004. Arvo Tarmula[/caption]
Siseminister Lauri Läänemets tunnistas esmaspäeval riigikogu liikmete küsimustele vastates, et politsei poolt hoiule võetud Lihula monumendi koopialt natsisümboleid ei t
Lihula ausammas aastal 2004. Arvo Tarmula[/caption]
Siseminister Lauri Läänemets tunnistas esmaspäeval riigikogu liikmete küsimustele vastates, et politsei poolt hoiule võetud Lihula monumendi koopialt natsisümboleid ei t
Rait Maruste: Lihula samba saaga
[caption id="attachment_347041" align="alignnone" width="1920"]
Endine riigikohtunik Rait Maruste. Foto: Urmas Lauri[/caption]
On iseenesest kahetsusväärne, et sisus õige asi – vastupanuliikumise väärtustamine – on viinud kodaniku initsiatiivi ja avaliku võimu vastasseisuni.
Vigu on teinud mõlemad pooled. Neid saanuks vältida, kui ajaloos aset leidnut oleks tõsiasju arvestavalt ja asjakohaselt tõlgendatud ning alles siis mälestusmärgiks vormistatud. Ja võimud saanuks oma reageeringutes olla argumenteeritumad ja veenvamad.
Asja mõistmiseks ei saa mööda 1939–1944 Eestis aset leidnust. Tollased sündmused tuleb panna konteksti ja ajateljele ning lähtuvalt sellest neid ka hinnata ja märgistada.
Endine riigikohtunik Rait Maruste. Foto: Urmas Lauri[/caption]
On iseenesest kahetsusväärne, et sisus õige asi – vastupanuliikumise väärtustamine – on viinud kodaniku initsiatiivi ja avaliku võimu vastasseisuni.
Vigu on teinud mõlemad pooled. Neid saanuks vältida, kui ajaloos aset leidnut oleks tõsiasju arvestavalt ja asjakohaselt tõlgendatud ning alles siis mälestusmärgiks vormistatud. Ja võimud saanuks oma reageeringutes olla argumenteeritumad ja veenvamad.
Asja mõistmiseks ei saa mööda 1939–1944 Eestis aset leidnust. Tollased sündmused tuleb panna konteksti ja ajateljele ning lähtuvalt sellest neid ka hinnata ja märgistada. 