Silt: Lihula muuseum

[caption id="attachment_425624" align="alignnone" width="1920"] Arheoloog Mati Mandel Lihula mõisamäel ringkäiku tegemas. Andres Hion[/caption] Aastakümneid Lihulas väljakaevamisi korraldanud ja Lihulat Eesti Pompeiks nimetav arheoloog Mati Mandel viis ajaloohuvilised muuseumiööl Lihula mõisamäele ja linnusevaremetesse tunnipikkusele jalutuskäigule, et rääkida, mida maapõu peidab. Aegsasti enne seda, kui mõisa kell jalutuskäigu alguse pooltundi lõi, kogunes rahvast muuseumi ette. "Mati peale ikka tullakse kohale," ütles Lihula muuseumi varahoidja Maigi Magnus. Vastavatud kohvikus ootasid koogid. Mandel ise uuris mõisa ees seepiakarva fotot, mille jalutuskäigule tulnud abielupaar saanud vana mööbliga kaasa.

[caption id="attachment_398470" align="alignnone" width="2000"] Arheoloog Mati Mandel Lihulas muuseumiöö ringkäigul. Andres Hioni foto[/caption] Lihulas viis laupäeva õhtul muuseumiööle tulnud rahva Lihula mõisa mäele ja linnuse varemetesse jalutuskäigule sealset ajalugu põhjalikult uurinud arheoloog Mati Mandel. "Räägin sellest, mida enne nii väga ei ole räägitud," ütles Mandel enne jalutuskäiku. Uuema teooria järgi ristiusustati Lihula tükk maad varem, kui seni on arvatud. "Juba enne päris ristiusustamist," märkis Mandel.

[caption id="attachment_388264" align="alignnone" width="1321"] Martinez y Orts on lühtreid valmistanud 120 aastat. Foto: Ürjo Jõks[/caption] Lihula mõisa häärberi Mellini saal särab täies hiilguses, sest eelmisel nädalal riputati lakke Hispaania valgustitootjate lipulaeva Martinez y Ortsi stiilipuhas ja autentne kristall-lühter. „Väärtuslik miljöö sai väärilise valgustuse,” ütles lühtri paigaldanud Hektor Lighti juhataja ja omanik Ürjo Jõks. „Väga hästi on,” nentis Lihula muuseumi direktor Marika Valk. „Õnneks on lühter saali jaoks täpselt õige suurusega.” Jõksi sõnul polnud lühtri saali lakke saamisega midagi erilist ega ja keerulist, kuid aega läks sellega tõepoolest rohkem, kui esialgu plaaniti.

[gallery ids="370097,370098,370099,370100,370101,370103,370104,370105,370106,370107,370108,370109,370110,370111,370112,370113,370114,370115,370116,370118,370119,370120,370121,370122,370123,370124,370125,370126,370127,370128,370129,370130,370131,370133,370134,370135,370136"] Fotod: Urmas Lauri Lihula mõisa härrastemaja restaureerimise ja baltisaksa ekspositsiooni loomisega ollakse sealmaal, et kolmes saalis saab uut väljapanekut juba uudistada. Muuseum on lahti olnud alles paar nädalat. „Külastajad vaid ohkavad, et nii ilus on!” ütles muuseumi varahoidja Maigi Magnus Lääne Elule eile. Magnuse sõnul on huvilisi nii kaugemalt kui ka lähemalt. „Oleme täitsa siit lähedalt,” ütles ekspositsiooni uudistama tulnud Elo. „Ostsime Seira külla talu ning nüüd siin vaatame ja uurime,” selgitas ta. „See on väga huvitav koht. Väga meeldib.” Elo oli Valli talust leidnud kaks Lihula lilltikandiga tekki ning oli need hinnangu saamiseks Magnusele toonud. „Hobused on hästi ilusad,” osutas varahoidja vaiba kesksele kujundile. „Lilltikandi naistele meeldis nende stilisatsioon.” Baltisaksa kontrastid Kõik mõisa teise korruse ruumid on eri värvides. Muuseumi direktori Marika Valgu sõnul oli saalides eri värvide kasutamine omane varaklassitsismile – just sel ajal on mõisa peahoone ehitatud. „Kui kõik anfilaadi [hoones ühel sirgel paiknev uste rida] uksed on lahti, paistavad tubade erinevad värvid – hall, punane, sinine, kollane. „Kõige tagumine tuleb roheline,” kirjeldas Valk läänepoolseimat saali, kus restaureerimine veel käib. Mõisahoone suurim, tumesinine saal teisel korrusel kannab seintel eksponeeritud krahv Ludwig August Mellini Liivimaa atlase järgi Mellini saali nime.

[gallery ids="357599,357600,357601,357602,357603,357604,357605,357606,357607,357608,357609,357610"] Fotod: Urmas Lauri Skone Grupi restauraatorid teevad suve alguseks korda Lihula mõisahoone kõige suurema ja pidulikuma saali. Lisaks suurele saalile restaureeritakse praegu ka kaht väiksemat ruumi, kuhu juba selleks hooajaks pannakse üles baltisaksa kultuuri tutvustav väljapanek. „Järgmiseks aastaks on terve teine korrus muuseumi tarvis renoveeritud,” ütles Lihula muuseumi direktor Marika Valk. Eelmise nädala kolmapäeval puhastasid kaks restauraatorit tellingul turnides saali keskel asuva lühtrikonksu ümbrust ettevaatlikult krohvist. „Ei midagi,” nentis üks neist. „Seal tulid lilled välja, siin pole seni midagi,” lausus teine, viidates saali otstes krohvi alt välja tulnud vappidele. Reedel pildistati saali lage infrapunakaameraga. „Siis hakkab paistma, mis sealt krohvipinna alt välja tuleb,” ütles Valk Lääne Elule eelmisel neljapäeval. „Meie tahaks näha, et maalingut oleks palju, aga tundub, et mingitel põhjustel neid pole. Laes on krohvi alt seni välja tulnud vaid kaks vapikujulist maalingut saali otstes.” Valk meenutas, et kui paar aastat tagasi restaureeriti mõisahoone üht kaugemat saali, tuli sealt päevavalgele hulgaliselt maalinguid, kuigi esialgu paistnud laenurgas neid vaid üks. „Arvasime, et ega seal rohkem midagi säilinud pole, aga tegelikult tuli välja, et terve ruumi lagi oli maalinguga kaetud. See oli täielik üllatus. Selle tõttu tekkis väike lootus, et äkki siiski leiame nüüd suurest saalist ka,” lausus Valk. Mõisahoone restaureerimisprotsessi kureerib kunstiakadeemia professor, restauraator Hilkka Hiiop. Ta meenutas, et vapid leiti 2014. aastal, mil suures saalis oli kunstitudengite töötuba. „Nüüd avasime need korralikult lõpuni,” ütles Hiiop Lääne Elule. „Aga kui mõelda teistpidi, et enamikul juhtudel pole midagi säilinud, siis need toredad vapid on väga suur asi,” arutles Hiiop. „Nad on väga hästi maalitud, ilmselt õlivärviga. Tundub, et alusjoonis on tehtud vaba käega ja need lillekompositsioonid on nagu ikka meister teinud.”

[caption id="attachment_328342" align="alignnone" width="2000"] Lihula muuseumi direktor Marika Valk loodab, et mõne aasta pärast saavad huvilised Lihula mõisas tutvuda baltisaksa kultuuriga. Foto: Andra Kirna[/caption] Lihula muuseumil on õnnestunud toetustena saada üle 770 000 euro, mille abil tehakse mõisa baltisaksa ekspositsioon ja mõisa viinaaita restaureerimiskeskus. Lihula muuseumi direktor Marika Valk ütles, et viiest muuseumi esitatud rahataotlusest ei saanud rahastust ainult üks – muinsuskaitseamet ei andnud raha Lihula mõisa fassaadi korrastamiseks. Küll aga toetas muinsuskaitseamet 100 000 euroga mõisa peamaja katusekarniisi ja korstnate korrastamist ning üle 150 000 euroga mõisa peahoonesse baltisaksa kultuuriloo ekspositsiooni loomist. Ekspositsiooniruumide remondiks sai muuseum veidi raha Leaderi meetmest. Omaosaluseks vajaliku 221 000 eurot on lubanud Lääneranna vald. Esimesena algab remont mõisa väikeses näitusesaalis. „See saab valmis tõenäoliselt juba mai lõpuks, nii et hooaeg õnnestub tavapärasel ajal avada,” lubas Valk. „Saal saab uue parkettpõranda ja sobiva klassitsistliku ukse,” lisas ta. Järgmise tööna võetakse ette peahoone karniisid, katus ja korstnad. „Hange on üleval ja kui tegija leiame, lähevad need töösse,” ütles Valk. Tema sõnul on osa katust ja üks korsten juba mullu korda tehtud, ülejäänud tehakse tänavu. Oktoobris peaks algama mõisa suure saali remont.