Silt: leo mander
22
Tarbimisbuumi lõpp sunnib tootjaid koomale tõmbama
[caption id="attachment_410080" align="alignnone" width="1920"]
Trafonova OÜ tegevjuht Andrei Plotnikov on kindel, et ei pea ühtegi töötajat koondama. Foto Urmas Lauri[/caption]
Inflatsioon ja nõudluse vähenemine pani augusti tööturul idufirmade kõrval sundseisu ka Haapsalus tegutseva 140 töötajaga Navix OÜ.
„Oleme andnud töötukassale sisse kollektiivse koondamise teate,” ütles Navix OÜ tegevjuht Leo Mander Lääne Elule.
Trafonova OÜ tegevjuht Andrei Plotnikov on kindel, et ei pea ühtegi töötajat koondama. Foto Urmas Lauri[/caption]
Inflatsioon ja nõudluse vähenemine pani augusti tööturul idufirmade kõrval sundseisu ka Haapsalus tegutseva 140 töötajaga Navix OÜ.
„Oleme andnud töötukassale sisse kollektiivse koondamise teate,” ütles Navix OÜ tegevjuht Leo Mander Lääne Elule.
Tõusnud elektrihind pani asutuse annetusi küsima
[caption id="attachment_347856" align="alignnone" width="2000"]
Et sel aastal lumekahurid töötada saaksid, küsib Palivere tervisespordikeskus annetusi. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Elektrihinnad on laes – seda näevad nii eraisikud oma igakuiseid arveid vaadates kui ka ettevõtted ja omavalitsused.
Tõusnud elektri- ja kütusehind on pannud Palivere turismi- ja spordikeskuse annetusi küsima, et talvel saaks kunstlund toota. Keskuse juhi Mati Kallemetsa sõnul kulus möödunud aastal turbiinide töös hoidmiseks 260 euro eest elektrit. „Nüüd arvesta viiendik juurde,” rääkis Kallemets.
Et sel aastal lumekahurid töötada saaksid, küsib Palivere tervisespordikeskus annetusi. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Elektrihinnad on laes – seda näevad nii eraisikud oma igakuiseid arveid vaadates kui ka ettevõtted ja omavalitsused.
Tõusnud elektri- ja kütusehind on pannud Palivere turismi- ja spordikeskuse annetusi küsima, et talvel saaks kunstlund toota. Keskuse juhi Mati Kallemetsa sõnul kulus möödunud aastal turbiinide töös hoidmiseks 260 euro eest elektrit. „Nüüd arvesta viiendik juurde,” rääkis Kallemets. 
Tööstusettevõtted hakkasid taas tööjõudu palkama
[caption id="attachment_313910" align="alignnone" width="2000"]
Taebla plasttoodete vabrik Cipax vajab praegu rohkem töökäsi kui veel mõni kuu tagasi, sest koroonast hoolimata on tellimusi juurde tulnud. Arvo Tarmula[/caption]
Augustis kosus Euroopa majandus juba nii palju, et positiivne mõju peegeldus ka tellimustes Läänemaa tööstusettevõtetele, kes vajasid nende täitmiseks uut tööjõudu.
Taebla plastitööstuse Cipax Eesti AS juht Kaido Sasse sõnul serveeris september meeldiva üllatuse – tellimused hakkasid taastuma ja ettevõtte käive kasvama, mis omakorda tingis vajaduse uute töökäte järele.
Varasuvel koondas ettevõte 15 inimest, sest tööd jäi poole vähemaks. „Me ei ole praegu töötajate arvuga veel vanas graafikus tagasi, aga vaikselt palkame juurde,” ütles Sasse.
Taebla plasttoodete vabrik Cipax vajab praegu rohkem töökäsi kui veel mõni kuu tagasi, sest koroonast hoolimata on tellimusi juurde tulnud. Arvo Tarmula[/caption]
Augustis kosus Euroopa majandus juba nii palju, et positiivne mõju peegeldus ka tellimustes Läänemaa tööstusettevõtetele, kes vajasid nende täitmiseks uut tööjõudu.
Taebla plastitööstuse Cipax Eesti AS juht Kaido Sasse sõnul serveeris september meeldiva üllatuse – tellimused hakkasid taastuma ja ettevõtte käive kasvama, mis omakorda tingis vajaduse uute töökäte järele.
Varasuvel koondas ettevõte 15 inimest, sest tööd jäi poole vähemaks. „Me ei ole praegu töötajate arvuga veel vanas graafikus tagasi, aga vaikselt palkame juurde,” ütles Sasse. 
Läänemaal oli Eesti suurim palgalangus
[caption id="attachment_308282" align="alignnone" width="2000"]
Sweconi ASi Haapsalu töökoja juhataja Vahur Korpe (paremal) ja mehaanik Veiko Kalju sõnul oli kevadel küll natuke rahulikum periood, kuid k’ed rüpes pole neil olnud mahti istuda. Arvo Tarmula[/caption]
Statistikaameti teatel langesid palgad II kvartalis Lääne maakonnas 9,6 protsenti, mis on Eestis kõige suurem langus maakondade võrdluses.
Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk selle aasta teises kvartalis 1433 eurot ehk vaid protsendi võrra suurem kui eelmisel aastal samal ajal. Amet ise kommenteerib, et nii tagasihoidlik aastakasv oli viimati kümme aastat tagasi.
Koroonakriisi tõttu kehtestatud eriolukord on tavapärase keskmise palga tabelis kohati valusaid korrektiive teinud. Kui näiteks Hiiu ja Võru maakonnas kasvas keskmine palk 5,6 protsenti, siis Läänemaal oli 9,6 protsendi suurune langus. Aasta tagasi teises kvartalis oli Läänemaa keskmise palga suurus 1264 eurot, sel aastal 1143 eurot.
Statistikaameti analüütiku Karina Valma sõnul ei kajastu palgastatistikas metoodika tõttu kõik ettevõtted ja nii on mõne valdkonna kohal maakondlikus väljavõttes tühi koht. Nõnda ei ütles statistika midagi näiteks majutuse ja toitlustusega tegelevate ettevõtete kohta. Statistikaameti andmetel tuleb kõige suurem palgalangus valdkonnast, mis kannab pealkirja hulgi- ja jaekaubandus ning mootorsõidukite ja mootorrataste remont – langus 36,6 protsenti.
Sweconi ASi Haapsalu töökoja juhataja Vahur Korpe (paremal) ja mehaanik Veiko Kalju sõnul oli kevadel küll natuke rahulikum periood, kuid k’ed rüpes pole neil olnud mahti istuda. Arvo Tarmula[/caption]
Statistikaameti teatel langesid palgad II kvartalis Lääne maakonnas 9,6 protsenti, mis on Eestis kõige suurem langus maakondade võrdluses.
Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk selle aasta teises kvartalis 1433 eurot ehk vaid protsendi võrra suurem kui eelmisel aastal samal ajal. Amet ise kommenteerib, et nii tagasihoidlik aastakasv oli viimati kümme aastat tagasi.
Koroonakriisi tõttu kehtestatud eriolukord on tavapärase keskmise palga tabelis kohati valusaid korrektiive teinud. Kui näiteks Hiiu ja Võru maakonnas kasvas keskmine palk 5,6 protsenti, siis Läänemaal oli 9,6 protsendi suurune langus. Aasta tagasi teises kvartalis oli Läänemaa keskmise palga suurus 1264 eurot, sel aastal 1143 eurot.
Statistikaameti analüütiku Karina Valma sõnul ei kajastu palgastatistikas metoodika tõttu kõik ettevõtted ja nii on mõne valdkonna kohal maakondlikus väljavõttes tühi koht. Nõnda ei ütles statistika midagi näiteks majutuse ja toitlustusega tegelevate ettevõtete kohta. Statistikaameti andmetel tuleb kõige suurem palgalangus valdkonnast, mis kannab pealkirja hulgi- ja jaekaubandus ning mootorsõidukite ja mootorrataste remont – langus 36,6 protsenti. 
Ettevõtted plaanivad Läänemaal koondada 83 töötajat
[caption id="attachment_300500" align="alignnone" width="1024"]
Navix OÜ koondab 5. juunist 25 töötajat. Arvo Tarmula[/caption]
Läänemaal on kollektiivsest koondamisest teada andnud viis ettevõtet, kes kokku plaanivad koondada 83 töötajat.
Enim kohti plaanib Läänemaal koondada möödunud aasta parimaks tööandjaks tituleeritud Navix OÜ. Ettevõte koondab 5. juunist 32 ametikohta ja 25 töötajat. Algselt oli mootorpaatidele juhtmestikke ja juhtimispaneelide osi tootval ettevõttel plaanis koondada 30 töötajat, kuid ettevõtte juht Leo Mander selgitas, et osa töötajaid liigub ühelt ametikohalt teisele. Koondamist põhjendas Mander sügiseks ennustava tootmislanguse ja ebakindlusega toetusmehhanismides. „Ei hakka toetustega venitama. Koondamine on halbadest valikutest parim,” ütles Mander.
Navix OÜ koondab 5. juunist 25 töötajat. Arvo Tarmula[/caption]
Läänemaal on kollektiivsest koondamisest teada andnud viis ettevõtet, kes kokku plaanivad koondada 83 töötajat.
Enim kohti plaanib Läänemaal koondada möödunud aasta parimaks tööandjaks tituleeritud Navix OÜ. Ettevõte koondab 5. juunist 32 ametikohta ja 25 töötajat. Algselt oli mootorpaatidele juhtmestikke ja juhtimispaneelide osi tootval ettevõttel plaanis koondada 30 töötajat, kuid ettevõtte juht Leo Mander selgitas, et osa töötajaid liigub ühelt ametikohalt teisele. Koondamist põhjendas Mander sügiseks ennustava tootmislanguse ja ebakindlusega toetusmehhanismides. „Ei hakka toetustega venitama. Koondamine on halbadest valikutest parim,” ütles Mander.