Silt: lauri kool
11
Läänemaa töötukassas kaob üks ametikoht
[caption id="attachment_419643" align="alignnone" width="1920"]
Töötukassa Läänemaa osakonna juhataja Evelin Kullison. Foto: Elen Freivald[/caption]
Töötukassa plaan koondada üle Eesti 74 töökohta viib Läänemaalt ühe ametikoha.
Osana riiklikust kärpeplaanist koondab töötukassa umbes kaheksa protsenti kõigist töötajatest. „Esmase koondamisteate alusel koondatakse 74 ametikohta,“ kinnitas töötukassa kommunikatsiooninõunik Lauri Kool. „Prognooside kohaselt püsib registreer
Töötukassa Läänemaa osakonna juhataja Evelin Kullison. Foto: Elen Freivald[/caption]
Töötukassa plaan koondada üle Eesti 74 töökohta viib Läänemaalt ühe ametikoha.
Osana riiklikust kärpeplaanist koondab töötukassa umbes kaheksa protsenti kõigist töötajatest. „Esmase koondamisteate alusel koondatakse 74 ametikohta,“ kinnitas töötukassa kommunikatsiooninõunik Lauri Kool. „Prognooside kohaselt püsib registreer
Töötuid on Läänemaal veel vähe
[caption id="attachment_230200" align="alignnone" width="1070"]
Kontor. Foto: Pixabay[/caption]
Ehkki Läänemaal pole töötuid palju, võib lähikuudel töötus kasvada.
Eilse seisuga oli Läänemaal 640 registreeritud töötut, neist 13 olid sel sügisel oma endiselt töökohalt koondatud. Viimase viie aasta võrdluses on 7. oktoobril olnud töötuid vähem vaid 2021. aastal. „Selle näitaja poolest võiks öelda, et olukord on parem kui varem,” ütles töötukassa kommunikatsiooninõunik Lauri Kool. „Aasta dünaamika on olnud tavapärane: töötuse tipp jäi märtsi, pärast seda langes, viimased kuud on olnud stabiilsed.”
Kontor. Foto: Pixabay[/caption]
Ehkki Läänemaal pole töötuid palju, võib lähikuudel töötus kasvada.
Eilse seisuga oli Läänemaal 640 registreeritud töötut, neist 13 olid sel sügisel oma endiselt töökohalt koondatud. Viimase viie aasta võrdluses on 7. oktoobril olnud töötuid vähem vaid 2021. aastal. „Selle näitaja poolest võiks öelda, et olukord on parem kui varem,” ütles töötukassa kommunikatsiooninõunik Lauri Kool. „Aasta dünaamika on olnud tavapärane: töötuse tipp jäi märtsi, pärast seda langes, viimased kuud on olnud stabiilsed.” 
Läänemaal oli Eesti suurim palgalangus
[caption id="attachment_308282" align="alignnone" width="2000"]
Sweconi ASi Haapsalu töökoja juhataja Vahur Korpe (paremal) ja mehaanik Veiko Kalju sõnul oli kevadel küll natuke rahulikum periood, kuid k’ed rüpes pole neil olnud mahti istuda. Arvo Tarmula[/caption]
Statistikaameti teatel langesid palgad II kvartalis Lääne maakonnas 9,6 protsenti, mis on Eestis kõige suurem langus maakondade võrdluses.
Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk selle aasta teises kvartalis 1433 eurot ehk vaid protsendi võrra suurem kui eelmisel aastal samal ajal. Amet ise kommenteerib, et nii tagasihoidlik aastakasv oli viimati kümme aastat tagasi.
Koroonakriisi tõttu kehtestatud eriolukord on tavapärase keskmise palga tabelis kohati valusaid korrektiive teinud. Kui näiteks Hiiu ja Võru maakonnas kasvas keskmine palk 5,6 protsenti, siis Läänemaal oli 9,6 protsendi suurune langus. Aasta tagasi teises kvartalis oli Läänemaa keskmise palga suurus 1264 eurot, sel aastal 1143 eurot.
Statistikaameti analüütiku Karina Valma sõnul ei kajastu palgastatistikas metoodika tõttu kõik ettevõtted ja nii on mõne valdkonna kohal maakondlikus väljavõttes tühi koht. Nõnda ei ütles statistika midagi näiteks majutuse ja toitlustusega tegelevate ettevõtete kohta. Statistikaameti andmetel tuleb kõige suurem palgalangus valdkonnast, mis kannab pealkirja hulgi- ja jaekaubandus ning mootorsõidukite ja mootorrataste remont – langus 36,6 protsenti.
Sweconi ASi Haapsalu töökoja juhataja Vahur Korpe (paremal) ja mehaanik Veiko Kalju sõnul oli kevadel küll natuke rahulikum periood, kuid k’ed rüpes pole neil olnud mahti istuda. Arvo Tarmula[/caption]
Statistikaameti teatel langesid palgad II kvartalis Lääne maakonnas 9,6 protsenti, mis on Eestis kõige suurem langus maakondade võrdluses.
Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk selle aasta teises kvartalis 1433 eurot ehk vaid protsendi võrra suurem kui eelmisel aastal samal ajal. Amet ise kommenteerib, et nii tagasihoidlik aastakasv oli viimati kümme aastat tagasi.
Koroonakriisi tõttu kehtestatud eriolukord on tavapärase keskmise palga tabelis kohati valusaid korrektiive teinud. Kui näiteks Hiiu ja Võru maakonnas kasvas keskmine palk 5,6 protsenti, siis Läänemaal oli 9,6 protsendi suurune langus. Aasta tagasi teises kvartalis oli Läänemaa keskmise palga suurus 1264 eurot, sel aastal 1143 eurot.
Statistikaameti analüütiku Karina Valma sõnul ei kajastu palgastatistikas metoodika tõttu kõik ettevõtted ja nii on mõne valdkonna kohal maakondlikus väljavõttes tühi koht. Nõnda ei ütles statistika midagi näiteks majutuse ja toitlustusega tegelevate ettevõtete kohta. Statistikaameti andmetel tuleb kõige suurem palgalangus valdkonnast, mis kannab pealkirja hulgi- ja jaekaubandus ning mootorsõidukite ja mootorrataste remont – langus 36,6 protsenti. 