Silt: lähisuhtevägivald
14
Politsei: ükski inimene ei pea elama kellegi teise surve all
[caption id="attachment_384106" align="aligncenter" width="2000"]
Piirkonnavanem Indrek Tohtri sõnul tuleb vägivallast politseile teada anda. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalu politseijaoskonna piirkonnavanema Indrek Tohtri sõnul tuleb lähisuhtevägivallast rääkida, sest igale inimesele peab olema tagatud normaalne elu.
Lähisuhtevägivald on Tohtri sõnul olnud politsei teravdatud tähelepanu all 2000. aastate algusest. „See ei ole meie jaoks väga vana teema. Nõukogudeaegse igandina 1990. aastatel politsei sellele suurt tähelepanu ei pööranud,” tunnistas Tohter. Tema sõnul tuli siis selliste juhtumite puhul pöörduda tsiviilkohtusse. Muutus tuli 2004. aastal, kui kehtima hakkas karistusseadustik. „Nüüd on jõutud sinnani, et selle teema tähtsust teavad isegi lapsed lasteaias,” ütles Tohter.
Perevägivallast rääkimist peab Tohter oluliseks, sest ükski inimene ei peaks kellegi teise surve või pinge all elama. „Inimesed peavad olema oma otsustes ja tegudes sõltumatud,” ütles ta.
Läänemaal oli sel aastal novembri keskpaigaks politseile teada antud 145 perevägivalla juhtumist, üle Eesti registreeriti kümne kuuga teateid 12 455. Ligi kolmandikul juhtudest on osalised olnud ka lapsed – nad viibisid kas samas toas, nägid kõike pealt või kannatasid ka ise. Selliste juhtumite nägemine avaldab lapsele suurt mõju – ta omandab kas eluks vale mustri või saab psühholoogilise trauma.
Kõige sagedamini, enam kui pooltel juhtudel tarvitab mees vägivalda oma naise vastu, kuid Tohtri sõnul liigitub lähisuhtevägivalla alla igasugune lähedaste inimeste vaheline vägivald. Ka see, kui 50aastane joodikust poeg nõuab pensionipäeval raha oma 75aastaselt emalt või isalt.
„Alati polegi asi löömises, vaid võib olla ka vaimne vägivald või materiaalne sõltuvussuhe,” ütles Tohter.
Piirkonnavanem Indrek Tohtri sõnul tuleb vägivallast politseile teada anda. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalu politseijaoskonna piirkonnavanema Indrek Tohtri sõnul tuleb lähisuhtevägivallast rääkida, sest igale inimesele peab olema tagatud normaalne elu.
Lähisuhtevägivald on Tohtri sõnul olnud politsei teravdatud tähelepanu all 2000. aastate algusest. „See ei ole meie jaoks väga vana teema. Nõukogudeaegse igandina 1990. aastatel politsei sellele suurt tähelepanu ei pööranud,” tunnistas Tohter. Tema sõnul tuli siis selliste juhtumite puhul pöörduda tsiviilkohtusse. Muutus tuli 2004. aastal, kui kehtima hakkas karistusseadustik. „Nüüd on jõutud sinnani, et selle teema tähtsust teavad isegi lapsed lasteaias,” ütles Tohter.
Perevägivallast rääkimist peab Tohter oluliseks, sest ükski inimene ei peaks kellegi teise surve või pinge all elama. „Inimesed peavad olema oma otsustes ja tegudes sõltumatud,” ütles ta.
Läänemaal oli sel aastal novembri keskpaigaks politseile teada antud 145 perevägivalla juhtumist, üle Eesti registreeriti kümne kuuga teateid 12 455. Ligi kolmandikul juhtudest on osalised olnud ka lapsed – nad viibisid kas samas toas, nägid kõike pealt või kannatasid ka ise. Selliste juhtumite nägemine avaldab lapsele suurt mõju – ta omandab kas eluks vale mustri või saab psühholoogilise trauma.
Kõige sagedamini, enam kui pooltel juhtudel tarvitab mees vägivalda oma naise vastu, kuid Tohtri sõnul liigitub lähisuhtevägivalla alla igasugune lähedaste inimeste vaheline vägivald. Ka see, kui 50aastane joodikust poeg nõuab pensionipäeval raha oma 75aastaselt emalt või isalt.
„Alati polegi asi löömises, vaid võib olla ka vaimne vägivald või materiaalne sõltuvussuhe,” ütles Tohter.
Psühhoterapeut: vägivallakogemus on nagu jäämägi
[caption id="attachment_348296" align="alignnone" width="1707"]
Psühhoterapeut Mirjam Püvi aitab lähisuhtevägivalla all kannatanud Läänemaa naisi. Foto: erakogu[/caption]
Läänemaal ja mujalgi Eesti lähisuhtevägivallast pääsenud naiste abistamisega tegelev psühhoterapeut Mirjam Püvi sõnul on klassikaline lähisuhtevägivald see, kui ühel partneril on võim teise üle.
Psühhoterapeut Mirjam Püvi aitab lähisuhtevägivalla all kannatanud Läänemaa naisi. Foto: erakogu[/caption]
Läänemaal ja mujalgi Eesti lähisuhtevägivallast pääsenud naiste abistamisega tegelev psühhoterapeut Mirjam Püvi sõnul on klassikaline lähisuhtevägivald see, kui ühel partneril on võim teise üle. 
Haapsalu kultuurimajas arutati lähisuhtevägivalla üle
[caption id="attachment_267240" align="alignnone" width="6000"]
Kristiina Luht rääkis Haapsalus vägivallast. Arvo Tarmula[/caption]
Esmaspäeval arutasid Haapsalu kultuurimajas lähisuhtevägivallaga kokku puutuvad ametkonnad, kuidas nad saaksid teha koostööd, et kaitsta kannatajat.
Kristiina Luht rääkis Haapsalus vägivallast. Arvo Tarmula[/caption]
Esmaspäeval arutasid Haapsalu kultuurimajas lähisuhtevägivallaga kokku puutuvad ametkonnad, kuidas nad saaksid teha koostööd, et kaitsta kannatajat. 
Ohvrid jätavad valuraha nõudmata
[caption id="attachment_225057" align="aligncenter" width="900"]
Lähisuhtevägivallast väga palju ei räägita, sest ohvrid häbenevad ja süüdistavad end juhtunus. Caro/ Felipe Rodriguez/Scanpix[/caption]
Isikuvastaste kuritegude puhul mittevaralise kahju ehk teisisõnu valuraha väljamõistmine kohtualuselt on Haapsalu kohtumajas harv praktika, sest kannatanud ei esita hagi.
Novembri keskpaigas mõistis Haapsalu kohus 1800 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise välja 20aastaselt Christopherilt, kes oli oma elukaaslase kallal korduvalt vägivalda tarvitanud. Otsus sündis kokkuleppemenetlusega, mis tähendas, et süüdistatav nõustus kahjunõudega juba enne kohtu ette astumist.
Lähisuhtevägivallast väga palju ei räägita, sest ohvrid häbenevad ja süüdistavad end juhtunus. Caro/ Felipe Rodriguez/Scanpix[/caption]
Isikuvastaste kuritegude puhul mittevaralise kahju ehk teisisõnu valuraha väljamõistmine kohtualuselt on Haapsalu kohtumajas harv praktika, sest kannatanud ei esita hagi.
Novembri keskpaigas mõistis Haapsalu kohus 1800 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise välja 20aastaselt Christopherilt, kes oli oma elukaaslase kallal korduvalt vägivalda tarvitanud. Otsus sündis kokkuleppemenetlusega, mis tähendas, et süüdistatav nõustus kahjunõudega juba enne kohtu ette astumist.