Silt: Läänemaa Ühisgümnaasium

[gallery ids="423641,423642,423643,423644,423645,423646,423633,423647,423648,423649,423650,423634,423652,423635,423653,423654,423655,423656,423657,423636,423637,423658,423638,423639,423659,423640,423660"] Tallinna koolide teatritrupi KOKK lavastus kirjanik Elin Toona lapsepõlvest paguluses tõi kolmapäeval Läänemaa ühisgümnaasiumi saali rahvast puupüsti täis. Ei oska arvata, mis tundeid tekitas 86aastase Elin Toona lapsepõlvelugu Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilastes, aga saal oli hiirvaikne ja elas kaasa. Ehk osalt ka põhjusel, et laval olid eakaaslased: teatritrupp KOKK ehk Tallinna 32. keskkooli ja Tallinna saksa gümnaasiumi õpilased. Kindlasti aga põhjusel, et see, mis maha mängiti, oli päris lugu, mitte fiktsioon või millegi ainetel. Lavastuse peategelane istus esimeses reas ja pöördus ka pärast etendust publiku ning näitlejate poole. Tegelikult pole paremat paika kui ühisgümnaasium, kus sõja jalust pagenud väikese Elini lugu mängida. Saal mängib kaasa. Sellesama kooli oli lõpetanud Elin Toona ema Liki Toona. Sinnasamasse pidi minema ka väike Elin, koolikottki oli ostetud, aga läks teisiti. Sõda mõistis ta pagulusse ja pillutas nagu lehte tuules. Küllap on sellessesamasse saali sisse astunud ka Elin Toona vanaisa koolinõunik Ernst Enno ise, kelle ruuduline tekk stseen-stseenilt lavale ilmus: küll lapsele ümber pandud, küll vanaema õlul, küll kompsuks seotud. Enno vaim lehvis luuletustena, aga avaldus ka muus. Kui Haapsalus tuli kannatada kütmata tuba, sest koolinõunik ostis puude asemel raamatuid, siis Saksamaal polnud raamatuid ega puid, aga oli lootus, et kodus õitsvad valged ristikheinad ja kord muudab Yorki päike me tusameele talve hiilgusrikkaks suveks. Shakespeare kõlas laval ikka ja jälle, alguses ema Liki, siis juba Elini enda suust. Enno luule ja kohalolu mõjus lavastuses endelisena, justkui oleks ta teadnud, ette aimanud. Vaatab ju luuletaja kujugi Haapsalus merele, nagu tunneks ta sõja jalust põgenenute igatsust tõotatud maa järele. Saksamaale, kus on vabadus. Inglismaale, kus kõneldakse Shakespeare’i keelt. Tagasi koju, kus õitsvad valged ristikheinad. Aga ei lähe nii. Saksamaal pole põgenikud muud kui verdammte Ausländer (neetud välismaalased – saksa k). Inglismaal sajab musta lund ja ema valetab, et väikest Elinit pole olemas. Lõpuks Haapsallu tagasi jõudnud, pole enam kodugi. Muinasmaast on alles vaid meri ja Tšaikovski pink, mis lapsena paistis kodumaja aknast. Loone Otsa ja Eva Kalbuse „Elin Toona lapsepõlvelugu paguluses“ kannab sama motiiv, mis juunis Uuemõisa lossis esietenduvat lavastust „Üks helevalge tuvi“ – teekond tõotatud maale, mida polegi olemas. Kujund on Toonalt ja mõlemad lavastused põhinevad tema mälestustel. „Ühe helevalge tuvi“ kohta ei tea, aga Elin Toona lapsepõlveloo keskmes on laps, kes ei väsi tõotatud maad uskumast siiski, kui on juba vana.

[gallery ids="423040,423041,423042,423044,423045,423046,423047,423048,423049,423050,423051,423052,423053,423055,423056,423058,423059,423060,423061,423063"]   Läänemaa ühisgümnaasiumi ja Haapsalu kunstikooli õpilased defineerisid õnne ja ootavad kõiki Haapsalu linnagaleriisse kunstipeitust mängima. Kui heita pilk kunstisaali külalisraamatusse, nähtub, et esimesed otsijad on õnne leidnud. Lihtne see pole, sest labürindiks muutunud linnagaleriis võib kaotsi minna. Mõni eksponaat võib kahe silma vahele jääda, otsijale jäävad pihku vaid karvad ja õnn ise lipsab sõrmede vahelt minema, nagu poleks teda olnudki. Vähemalt erkkollane plakat kirjaga „õnn“ ei jää kuidagi märkamata. See särab Haapsalu linnagalerii ukse peal ja meelitab virvatulukesena sisse astuma. Lihtne, aga tõhus. Kes siis ei tahaks õnne leida?!

[caption id="attachment_422175" align="alignnone" width="1920"] Wiedemanni spordihoone ees võeti puud maha. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Wiedemanni spordihoone eest võeti neljapäeval maha üks vanemaid siiani kasvanud lennupuid. „Kas teadvustati selle puu tähtsust,” esitas Läänemaa ühisgümnaasiumi ajalooõpetaja Kalle Lõuna küsimuse. Tema sõnul on lennupuud neid istutanud inimestele emotsionaalselt olulised.

[gallery ids="422134,422135,422137,422136,422138,422139,422140,422141,422142,422143,422144,422145,422146,422147,422148,422149,422150,422151,422152,422153,422154,422155,422156,422157,422158,422159,422160"]   Läänemaa ühisgümnaasium pidas reedel inseneride päeva, kus õpilased said kuulata inseneriaalaseid loenguid, osaleda töötubades ja minimessil.

[caption id="attachment_419994" align="alignnone" width="1920"] Läänemaa ühisgümnaasiumi aktusel kõneles abiturient Markus Rafael Kalda, kelle kõne sai kooli kõnevõistlusel kolmanda koha. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Oleme siin, et jagada ilusaid mõtteid isamaa kohta. Paratamatult ei ole olemas utoopiat, iga kauni asjaga kaasneb alati probleeme ja hingevalusid. Eesti puhul on jällegi hulgaliselt rohkem kiita kui kurta, see on põhjuseks, miks me saame oma kodumaad unikaalseks nimetada; miks me saame seda esile tuua ja miks me saame uhkusega Eesti sünnipäeva tähistada.

[gallery ids="419616,419617,419618,419619,419620,419621,419622,419623,419624"]   Läänemaa ühisgümnaasiumi (LÜG) kõnevõistlusel kuulutas žürii võitjaks 11 M klassi õpilase Angela Mellese kõne „Hindame üksteist, hindame Eestit!” mida kuuleb ka vabariigi aastapäeva kontsert-palvusel Haapsalu toomkirikus. LÜGil on juba aastaid traditsioon selgitada Eesti vabariigi aastapäeva eel välja kooli parimad kõnepidajad. Kui mullu osales kõnevõistlusel rekordarv õpilasi, suisa 20, siis tänavu oli kõnesid vähem – kaheksa.

[caption id="attachment_395689" align="alignnone" width="1920"] Läänemaa ühisgümnaasium on riigieksamite tabelis Läänemaa koolidest kõrgeimal kohal. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Postimehe avaldatud riigieksamite edetabeli järgi käivad Läänemaa tublimad õppurid Läänemaa ühisgümnaasiumis. Üle-eestilises pingereas on Läänemaa koolidest kõrgeimal, 19. kohal Läänemaa ühisgümnaasium, mullu oli kool pingereas 15. Ühisgümnaasiumile järgneb pingereas 50. kohal olev Noarootsi gümnaasium (mullu 45. koht).

[caption id="attachment_412988" align="alignnone" width="1920"] Kulalislaenutajad Merilin Tuulik, Marta Kirjutus ja Laura-Angela Ratas-raamatukogus. Andra Kirna[/caption] Reedel, külalislaenutajate päeval „Vaata, kes laenutab?!“ ulatasid Haapsalu raamatukogus lugejatele raamatuid Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilased. Lõuna paiku olid laenutusleti taga LÜGi kümnenda klassi õpilased Merilin Tuulik, Marta Kirjutus ja Laura Angela Ratas. „Meie eesti keele õpetaja rääkis sellest võimalusest ja küsis, kas tahaksime. See tundus huvitav olema ja nii me siin oleme,“ lausus Kirjutus.

[caption id="attachment_405857" align="alignnone" width="645"] Läänemaa ühisgümnaasiumi uus direktor Gina Metssalu on seni töötanud Haapsalu kolledžis. Foto: Elen Freivald[/caption] Läänemaa ühisgümnaasiumi direktoriks valitud Gina Metssalu alustab tööd 1. augustist. Metssalu sõnul on tal suur au ja rõõm saada osaks tugevate traditsioonidega ning ühtehoidvast kooliperest. „Uue juhina soovin panustada kooli arengusse, kasutades ära oma varasemaid kogemusi koosloomest ja võrgustikutööst,” lausus Metssalu.