Silt: Läänemaa muuseum
Koolilapsed tõid tähendusega raamatud näitusele
[gallery ids="444793,444794,444795,444796,444797,444798,444799,444800,444801,444802,444803,444804,444805,444807,444808,444809,444810,444811,444813,444814,444815,444816"]
Haapsalu ja Läänemaa muuseumite detsembris tehtud üleskutsele jagada oma pere mõne tähendusega raamatu lugu, reageeris 140 koolilast neljast Läänemaa koolist – seda on rohkem kui varasemate muuseumi konkursside puhul.
Raamatute valik, mida Haapsalu põhikooli, Läänemaa ühisgümnaasiumi ning Palivere ja Risti kooli õpilased on konkursile esitanud on väga eriilmeline – on sõna- ja juturaamatuid, õpikuid, koka- ja ajalooraamatuid, samuti piibleid ja lauluraamatuid.
Pooled konkursile esitatud raamatud koos lugudega nende tähendusest perekonnale on reedest Haapsalu raekojas vaatamiseks väljas. Reedel olid raekotta näituse avamisele kutsutud konkursil osalenud noored ja kuulutati välja ka konkursi võitjad.
Vanim konkursile esitatud raamat on aastast 1620 ja selleks on Titus Macciu
Muuseumi ajalookonverents on aasta teadusüritus
[caption id="attachment_442735" align="alignnone" width="1920"]
Läänemaa muuseumi 30. ajalookonverents. Kaire Reiljan[/caption]
Eile jagati Tartus muuseumide aastaauhindu muuseumirotte, millest üks tuli ka Haapsallu – aasta teadusürituse tiitli sai Läänemaa muuseumi 30. ajalookonverents.
Kuigi aasta teadusürituseks nimetati mullusuvine konverents, tõsteti esile just konverentside järjepidevust. „See on eeskujuks ka teistele, et teha konverentsi igal aastal,” ütles hindamiskomisjoni üks liige ja ajalookonverentside sage esineja Kalev Jaago.
Jaago sõnul on ajalookonverents läbi tulnud ka keerulistest aegadest. Üritus on ära jäänud vaid ühel korral koroonapandeemia tõttu.
Aasta teadusürituse tiitlile kandideeris Läänemaa muuseumi ajalookonverents koos Eesti meremuuseumi ja Tallinna linnamuuseumiga. „Suured asjad müüvad küll paremini, aga hajuvad sisuliselt laiali. Kaalukeeleks saigi võibolla see, et praegu on nagu endasse vaatamise aeg. See konverents on endale tehtud ja kohalikus elu
Läänemaa muuseumi 30. ajalookonverents. Kaire Reiljan[/caption]
Eile jagati Tartus muuseumide aastaauhindu muuseumirotte, millest üks tuli ka Haapsallu – aasta teadusürituse tiitli sai Läänemaa muuseumi 30. ajalookonverents.
Kuigi aasta teadusürituseks nimetati mullusuvine konverents, tõsteti esile just konverentside järjepidevust. „See on eeskujuks ka teistele, et teha konverentsi igal aastal,” ütles hindamiskomisjoni üks liige ja ajalookonverentside sage esineja Kalev Jaago.
Jaago sõnul on ajalookonverents läbi tulnud ka keerulistest aegadest. Üritus on ära jäänud vaid ühel korral koroonapandeemia tõttu.
Aasta teadusürituse tiitlile kandideeris Läänemaa muuseumi ajalookonverents koos Eesti meremuuseumi ja Tallinna linnamuuseumiga. „Suured asjad müüvad küll paremini, aga hajuvad sisuliselt laiali. Kaalukeeleks saigi võibolla see, et praegu on nagu endasse vaatamise aeg. See konverents on endale tehtud ja kohalikus elu
Läänemaa püüab kaht muuseumirotti
[caption id="attachment_439762" align="alignnone" width="1920"] Ajaloolane Martin Malve rääkis tänavusel ajalookonverentsil Saastna kabeli juurest leitud luudest. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Haapsalu ja Läänemaa muuseumid on tänavu nomineeritud kahele aastaauhinnale ehk muuseumirotile.
Iloni Imedemaal korraldatavad regulaarsed haridusprogrammid Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse (HNRK) patsientidele on nomineeritud muuseumihariduse edendaja ja Läänemaa muuseumi 30. ajalookonverents teadusürituse tiitlile.
Iloni Imedemaa juhataja Maarja Kõutsi sõnul on koostöö HNRKga kestnud 2021. aastast. Kõutsi sõnul tekkis mõte, et HNRKs ravil olevad lapsed võiksid Iloni Imedemaad külastada,
Ajaloolane Martin Malve rääkis tänavusel ajalookonverentsil Saastna kabeli juurest leitud luudest. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Haapsalu ja Läänemaa muuseumid on tänavu nomineeritud kahele aastaauhinnale ehk muuseumirotile.
Iloni Imedemaal korraldatavad regulaarsed haridusprogrammid Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse (HNRK) patsientidele on nomineeritud muuseumihariduse edendaja ja Läänemaa muuseumi 30. ajalookonverents teadusürituse tiitlile.
Iloni Imedemaa juhataja Maarja Kõutsi sõnul on koostöö HNRKga kestnud 2021. aastast. Kõutsi sõnul tekkis mõte, et HNRKs ravil olevad lapsed võiksid Iloni Imedemaad külastada,
Haapsalu muuseumi topised jõudsid loodusmuuseumi
[caption id="attachment_439202" align="aligncenter" width="1920"] Kivikakk (koguja ja preparee-
rija Jaan Vaga). Foto: Herkko Labi[/caption] Haapsalu ja Läänemaa muuseumide kogust jõudis 207 zooloogilist eksemplari septembris Eesti loodusmuuseumi. Haapsalust rändas loodusmuuseumi topiseid, skelette, linnumune ja märgpreparaate, näiteks purgis vedelikus olev vaskuss. Tallinna ei jõudnud terve Läänemaa muuseumide looduskogu – kümme museaali
Kivikakk (koguja ja preparee-rija Jaan Vaga). Foto: Herkko Labi[/caption] Haapsalu ja Läänemaa muuseumide kogust jõudis 207 zooloogilist eksemplari septembris Eesti loodusmuuseumi. Haapsalust rändas loodusmuuseumi topiseid, skelette, linnumune ja märgpreparaate, näiteks purgis vedelikus olev vaskuss. Tallinna ei jõudnud terve Läänemaa muuseumide looduskogu – kümme museaali
3
Kärbe vähendab muuseumide toetust
[caption id="attachment_264741" align="alignnone" width="900"]
Haapsalu raekoda. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Riigipoolse toetuse neljaprotsendiline kärbe puudutab ka Läänemaal tegutsevaid muuseume, kes peavad kasinamalt hakkama saama.
SA Haapsalu ja Läänemaa muuseumid koondab uuest aastast kolm töökohta. „Koondame tehnilise poole pealt, mitte sisutöötajaid,” ütles Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juht Anton Pärn. Ta lisas, et tehniline pool tähendab piletimüüjaid ja remondimeest. „Osale saame võibolla pakkuda
Haapsalu raekoda. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Riigipoolse toetuse neljaprotsendiline kärbe puudutab ka Läänemaal tegutsevaid muuseume, kes peavad kasinamalt hakkama saama.
SA Haapsalu ja Läänemaa muuseumid koondab uuest aastast kolm töökohta. „Koondame tehnilise poole pealt, mitte sisutöötajaid,” ütles Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juht Anton Pärn. Ta lisas, et tehniline pool tähendab piletimüüjaid ja remondimeest. „Osale saame võibolla pakkuda 
Muuseumi uus turundusspetsialist on Egon Erkmann
[caption id="attachment_263687" align="alignnone" width="907"]
Egon Erkmann. Foto: arhiiv[/caption]
Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa muuseumid turundus- ja kommunikatsioonispetsialistina alustas maist tööd Egon Erkmann.
Läänemaa muuseumide juhi Anton Pärna sõnul valiti Erkmann umbes 15 kandidaadi hulgast välja seetõttu, et ta tunneb muuseumide tööd ja on teinud nendega koostööd juba aastakümneid.
Egon Erkmann. Foto: arhiiv[/caption]
Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa muuseumid turundus- ja kommunikatsioonispetsialistina alustas maist tööd Egon Erkmann.
Läänemaa muuseumide juhi Anton Pärna sõnul valiti Erkmann umbes 15 kandidaadi hulgast välja seetõttu, et ta tunneb muuseumide tööd ja on teinud nendega koostööd juba aastakümneid. 
Rõivanäitus kandideerib Muuseumirotile
[caption id="attachment_415444" align="alignleft" width="1920"] Haapsalu ja Läänemaa muuseumite teadur Kadri Laur rahvarõivanäitust üles seadmas. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Haapsalu ja Läänemaa muuseumid kandideerivad Haapsalu raekojas üleval olevate moenäitusega Eesti muuseumite auhinnale Muuseumirott.
Rõivanäitused „Pulmas, talgutel ja kõrtsis“ ja „Rahvuslik moelava“ ning koolinoorte veebikonkurss „Kodukapi mood“ Haapsalu raekojas on Muuseumiroti kandidaadid kogukonna sõbra kategoorias.
Haapsalu ja Läänemaa muuseumite teadur Kadri Laur rahvarõivanäitust üles seadmas. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Haapsalu ja Läänemaa muuseumid kandideerivad Haapsalu raekojas üleval olevate moenäitusega Eesti muuseumite auhinnale Muuseumirott.
Rõivanäitused „Pulmas, talgutel ja kõrtsis“ ja „Rahvuslik moelava“ ning koolinoorte veebikonkurss „Kodukapi mood“ Haapsalu raekojas on Muuseumiroti kandidaadid kogukonna sõbra kategoorias. 
Rahvarõivad – talutarest presidendi vastuvõtule
[caption id="attachment_400575" align="alignnone" width="2000"]
Kolme rõivateemalise näituse korraga avamine tõi muuseumi puupüsti uudistajaid täis. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kõik kolm reedel Haapsalu raekojas avatud näitust viivad külastaja rõivamaailma – näha saab nii rahvariideid kui ka nendest inspireeritud moeloomingut, mida kantud presidendi vastuvõtul.
Raekoja ühes tiivas näha olev näitus „Pulmas, talgutel ja kõrtsis” on eriline selle poolest, et suurem osa välja pandud rahvariietest pole mitte suurte muuseumide kogudest, vaid just inimeste kodudest. „Need pole lihtsalt anonüümsed riided, vaid kui on teada, on ka talude ja inimeste nimed juures,” ütles näituse koostanud raekoja kuraator-teaduri Kadri Laur. Lisaks kodudele on näitusele jõudnud esemeid ka Läänemaa väikemuuseumidest nagu Rõude, Hanila ja Lyckholmi.
Kolme rõivateemalise näituse korraga avamine tõi muuseumi puupüsti uudistajaid täis. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kõik kolm reedel Haapsalu raekojas avatud näitust viivad külastaja rõivamaailma – näha saab nii rahvariideid kui ka nendest inspireeritud moeloomingut, mida kantud presidendi vastuvõtul.
Raekoja ühes tiivas näha olev näitus „Pulmas, talgutel ja kõrtsis” on eriline selle poolest, et suurem osa välja pandud rahvariietest pole mitte suurte muuseumide kogudest, vaid just inimeste kodudest. „Need pole lihtsalt anonüümsed riided, vaid kui on teada, on ka talude ja inimeste nimed juures,” ütles näituse koostanud raekoja kuraator-teaduri Kadri Laur. Lisaks kodudele on näitusele jõudnud esemeid ka Läänemaa väikemuuseumidest nagu Rõude, Hanila ja Lyckholmi. 
Haapsalu raekojas algas rõivasuvi
[gallery ids="399756,399836,399834,399832,399830,399828,399826,399824,399822,399820,399818,399816,399814,399812,399810,399808,399806,399804,399802,399800,399798,399796,399794,399792,399790,399788,399786,399784,399782,399780,399778,399776,399774,399772,399770,399768,399766,399764,399762,399760,399758"]
Fotod Malle-Liisa Raigla
Reedel avati Haapsalu raekojas korraga kolm näitust, mis kõik viivad külastaja rõivamaailma.
Kõige vanemaid, 19. ja 20. sajandil Läänemaal kantud rahvarõivaid, näeb raekoja ühes tiivas näitusel „Pulmas, talgutel ja kõrtsis”. Raekoja teises tiivas on Eesti Rahva Muuseumist (ERM) Haapsallu jõudnud näitusel „Rahvuslik moelava" aga näha kuidas rahvarõivamustritest on igapäeva- ja peokleitide loomisel inspiratsiooni ammutatud. Kolmas näitus on aga Haapsalu põhikooli ja Läänemaa ühisgümnaasiumi kodukapileidudest.