Silt: Lääne-Nigula
7
Lääne-Nigula eelarve lõi volikogu kahte lehte
Fotod: kuvatõmmised istungi videoülekandest
Lääne-Nigula volikogu võttis neljapäeval vastu valla 14,8 miljoni suuruse eelarve. Selle poolt oli 14 võimuliitlast, vastu üheksa volinikku vastasrinnast.
Kuigi opositsioonilisse valimisliitu Tegusalt Tulevikku kuuluv Neeme Suur tegi nagu ka eelarve esimesel lugemisel ettepaneku menetleda eelarvet kolmel lugemisel, ei leidnud see võimuliidu toetust ning tänavune vallaeelarve pandi lõpphääletusele juba teisel lugemisel.
Eelarve vastuvõtmise poolt andsid 14 häält võimuliitu kuuluvad saadikud Reformierakonnast, EKREst ja valimisliidust Tugevad Kogukonnad, vastu olid viis Keskerakonna ja neli valimisliidu Tegusalt Tulevikku saadikut.
“Meie oleme päris kenasti hakkama saanud,” ütles vallavanem Aivar Riisalu eelarvet tutvustades.
Lääne-Nigula eelarve – raha nagu on ja pole ka
[caption id="attachment_383699" align="alignnone" width="2000"]
Lääne-Nigula vallavanema Aivar Riisalu sõnul on valla juhtimise mudel liiga kallis. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula vallavolikogu loeb neljapäeval esimest korda järgmise aasta 14,2 miljoni euro suurust vallaeelarvet.
„Tegemist on seadusele vastava eelarvega, me ei näita eelarvet miinusmärgilisena ehk puudujäägis,” ütles vallavanem Aivar Riisalu. „Aga selge on, et seoses õpetajate palgatõusuga tekkis vallal täiendav kulu miljon eurot, millel tänases omavalitsuse rahastusmudelis otsest üks-ühele katet ei ole. See raha tuleb leida efektiivsuse või ümberkorralduste arvelt,” ütles vallavanem.
Lääne-Nigula vallavanema Aivar Riisalu sõnul on valla juhtimise mudel liiga kallis. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula vallavolikogu loeb neljapäeval esimest korda järgmise aasta 14,2 miljoni euro suurust vallaeelarvet.
„Tegemist on seadusele vastava eelarvega, me ei näita eelarvet miinusmärgilisena ehk puudujäägis,” ütles vallavanem Aivar Riisalu. „Aga selge on, et seoses õpetajate palgatõusuga tekkis vallal täiendav kulu miljon eurot, millel tänases omavalitsuse rahastusmudelis otsest üks-ühele katet ei ole. See raha tuleb leida efektiivsuse või ümberkorralduste arvelt,” ütles vallavanem. 
Lääne-Nigula lapib koroonaraha eest teid
[caption id="attachment_325995" align="alignnone" width="2000"]
Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa tahab koroonaraha panna teedesse. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula vallavalitsus tahab 189 000 eurot riigilt saadavat täiendavat toetust ehk nn koroonaraha investeerida teedesse.
„Vallavalitsuse ettepanek on panna see raha teedevõrgu korrastamise peale,” kinnitas Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa.
Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa tahab koroonaraha panna teedesse. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula vallavalitsus tahab 189 000 eurot riigilt saadavat täiendavat toetust ehk nn koroonaraha investeerida teedesse.
„Vallavalitsuse ettepanek on panna see raha teedevõrgu korrastamise peale,” kinnitas Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa. Volikogu kinnitas Janno Randmaa üksmeelselt vallavanema ametisse
[caption id="attachment_325994" align="aligncenter" width="2000"]
Martna osavallavanem Janno Randmaa sai vallavamema valimisel kõigi 24 volikogu istungil osalenu hääle. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula volikogu tänase istungi esimeseks päevakorrapunktiks oli vallavanema valimine.
Hääletame VOLIS-keskkonnas, seega valimiskomisjoni ei moodustata, hääletustulemuse teeb kindlaks elektrooniline süsteem, selgitas volikogu esimees Neeme Suur.
Kuu aega tagasi vallavanema ametist lahkunud, praeguseks oma volikogu liikmelisuse taastanud Mikk Lõhmus tegi ettepaneku vallavanemaks valida Martna osavallavanema Janno Randmaa. Rohkem kandidaate ei esitatud.
Randmaa ütles, et on endale aru andnud, et tegemist on lühikese tööotsaga, aga see ei tähenda, et võiks lasta vabajooksuga. Ka selles volikogus võetud otsuseid tuleb hakata täitma, nentis Randmaa.
“Tuleb tagada vallavalitsuse süsteemis töine õhkkond, nagu see on ka siiani olnud. Eesmärk on stabiilne edasiminek ja teatepulk auväärselt üle anda,” lausus Randmaa. “See on suure valla eripära, et üldistes ajades oleks tagatud ühte jalga käimine, see paks tagama efektiivsuse ka tulevikus.”
Volikoguliikmeil oli vallavanema kandidaadile ka küsimusi.
Martna osavallavanem Janno Randmaa sai vallavamema valimisel kõigi 24 volikogu istungil osalenu hääle. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula volikogu tänase istungi esimeseks päevakorrapunktiks oli vallavanema valimine.
Hääletame VOLIS-keskkonnas, seega valimiskomisjoni ei moodustata, hääletustulemuse teeb kindlaks elektrooniline süsteem, selgitas volikogu esimees Neeme Suur.
Kuu aega tagasi vallavanema ametist lahkunud, praeguseks oma volikogu liikmelisuse taastanud Mikk Lõhmus tegi ettepaneku vallavanemaks valida Martna osavallavanema Janno Randmaa. Rohkem kandidaate ei esitatud.
Randmaa ütles, et on endale aru andnud, et tegemist on lühikese tööotsaga, aga see ei tähenda, et võiks lasta vabajooksuga. Ka selles volikogus võetud otsuseid tuleb hakata täitma, nentis Randmaa.
“Tuleb tagada vallavalitsuse süsteemis töine õhkkond, nagu see on ka siiani olnud. Eesmärk on stabiilne edasiminek ja teatepulk auväärselt üle anda,” lausus Randmaa. “See on suure valla eripära, et üldistes ajades oleks tagatud ühte jalga käimine, see paks tagama efektiivsuse ka tulevikus.”
Volikoguliikmeil oli vallavanema kandidaadile ka küsimusi. 
Haapsalut pärsib kvalifitseeritud tööjõu vähesus
content/uploads/2020/12/Haapssalu-Väike-viik-urmas-lauri-1.jpeg">
Haapsalu näeb omavalitsused pingeritta seadnud veebilehel üldiselt hea välja, kuid esile tulevad ka kuurortlinna kitsaskohad. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Haapsalu on Eesti omavalitsuste hulgas pingerea tipus kahes valdkonnas - valitsemises nimng kultuuris, spordis ja vabaaja veetmises, selgub veebilehelt minuomavalitsus.ee.
“Lääne maakond paikneb teenustasemetelt kuuendal kohal maakondade arvestuses. Kui aga välja arvata väikesaared Kihnu, Ruhnu ja Vormsi, oleksime esimesed!” ütles veebilehe minuomavalitsus.ee andmehaldur Piret Zahkna. Läänemaa omavalitsustest pakuvad parimaid teenuseid Haapsalu linn, kes asetseb esikümnes ning Lääne-Nigula vald lõpetab teise kümne, Vormsi on aga nimekirja lõpus.
Minuomavalitsus.ee veebileht pakub võimalust tutuvuda, kui hästi omavalitsus avaliku raha eest teenuseid osutab ja kui läbipaistev on olnud tema senine tegevus. Veebilehelt kuvatakse andmeid nii omavalitsuse kaupa kui jka valdkonniti. “Kogu info on kättesaadav ja võrreldav,” nentis Zahkna.
Veebileht kuvab 16 omavalitsuse poolt pakutavat teenust.
Haapsalu näeb omavalitsused pingeritta seadnud veebilehel üldiselt hea välja, kuid esile tulevad ka kuurortlinna kitsaskohad. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Haapsalu on Eesti omavalitsuste hulgas pingerea tipus kahes valdkonnas - valitsemises nimng kultuuris, spordis ja vabaaja veetmises, selgub veebilehelt minuomavalitsus.ee.
“Lääne maakond paikneb teenustasemetelt kuuendal kohal maakondade arvestuses. Kui aga välja arvata väikesaared Kihnu, Ruhnu ja Vormsi, oleksime esimesed!” ütles veebilehe minuomavalitsus.ee andmehaldur Piret Zahkna. Läänemaa omavalitsustest pakuvad parimaid teenuseid Haapsalu linn, kes asetseb esikümnes ning Lääne-Nigula vald lõpetab teise kümne, Vormsi on aga nimekirja lõpus.
Minuomavalitsus.ee veebileht pakub võimalust tutuvuda, kui hästi omavalitsus avaliku raha eest teenuseid osutab ja kui läbipaistev on olnud tema senine tegevus. Veebilehelt kuvatakse andmeid nii omavalitsuse kaupa kui jka valdkonniti. “Kogu info on kättesaadav ja võrreldav,” nentis Zahkna.
Veebileht kuvab 16 omavalitsuse poolt pakutavat teenust. 
Lääne-Nigula jagab investeeringuraha külade vahel võrdselt
[caption id="attachment_300246" align="alignnone" width="2000"]
Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus näitab, et tulevaste teenindusbokside asukoht on kleeplindiga juba maha märgitud. Arvo Tarmula[/caption]
Lääne-Nigula vald tahab riigilt investeeringutoetuseks saadava 480 000 eurot jagada nii, et iga valla osa saab 60 000 eurot.
Neljapäeval kinnitas Lääne-Nigula vallavolikogu riigi jagatava investeeringutoetuse jaotuse, mille järgi igasse valla kaheksast piirkonnast investeeritakse 60 000 eurot.
„Arutasime nii ja naa, teine variant oleks olnud jagada elanike arvu järgi,” ütles Lääne-Nigula vallavanem Lõhmus. Tema sõnul on enamik valla piirkondi üsna sarnase rahvaarvuga, ainult Nõva oleks saanud teistest natuke vähem ja suurima elanike arvuga Taebla natuke rohkem.
Seda, et riigi investeerimistoetus suunata paari suurema projekti elluviimiseks, Lõhmus ei pooldanud. Tema sõnul kaasneks suure projekti elluviimisega nii palju eeltööd, et vajalikke lepinguid ei jõutaks sel aastal sõlmida. Riigi investeeringutoetuse tingimus on aga, et raha võib ära kasutada sel ja järgmisel aastal, kuid lepinguid tuleb sõlmida selle aasta sees.
Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus näitab, et tulevaste teenindusbokside asukoht on kleeplindiga juba maha märgitud. Arvo Tarmula[/caption]
Lääne-Nigula vald tahab riigilt investeeringutoetuseks saadava 480 000 eurot jagada nii, et iga valla osa saab 60 000 eurot.
Neljapäeval kinnitas Lääne-Nigula vallavolikogu riigi jagatava investeeringutoetuse jaotuse, mille järgi igasse valla kaheksast piirkonnast investeeritakse 60 000 eurot.
„Arutasime nii ja naa, teine variant oleks olnud jagada elanike arvu järgi,” ütles Lääne-Nigula vallavanem Lõhmus. Tema sõnul on enamik valla piirkondi üsna sarnase rahvaarvuga, ainult Nõva oleks saanud teistest natuke vähem ja suurima elanike arvuga Taebla natuke rohkem.
Seda, et riigi investeerimistoetus suunata paari suurema projekti elluviimiseks, Lõhmus ei pooldanud. Tema sõnul kaasneks suure projekti elluviimisega nii palju eeltööd, et vajalikke lepinguid ei jõutaks sel aastal sõlmida. Riigi investeeringutoetuse tingimus on aga, et raha võib ära kasutada sel ja järgmisel aastal, kuid lepinguid tuleb sõlmida selle aasta sees.