Silt: lääne elu juhtkiri

Laupäeval möödub juba kaks aastat sellest, kui Eesti vabariigi aastapäeva tähistamisele langes sõja vari. See vari ei langenud ainult vabariigi aastapäeva pidustustele, vaid ka meie igapäevaelule, ja varjutab meie elu siiani. Kaks aastat on ühelt poolt lühike, teisalt aga pikk aeg. Piisavalt pikk selleks, et sõjafooniga harjuda ja muutuda sõjauudiste suhtes immuunseks.

Omniva kaubamärgi all tegutsev riigiettevõte Eesti Post plaanib tänavu vähendada Eestis postkontorite arvu kuni kümme protsenti, lisaks asendada osa postipunkte pakiautomaadiga. Üheks selliseks paigaks võib saada Linnamäe, kuid seal tekkis postiettevõttel ootamatu tõrge – Oru osavald pole Omniva enneolematu rahasooviga nõus. Omnival on praegu Eestis 57 postkontorit ja 59 postipunkti, lisaks 350 pakiautomaati, millele lisandub tänavu veel paarkümmend.

Mootorsõidukimaksu eelnõu pentsikuks kujunenud arutelu riigikogus ajas kopsu üle maksa ka idee poolest eelnõu vastu olnud koolilastel, kes istungi ajal riigikogu külastama sattusid. Viigi kooli lapsed olid tunnistajaks, kui opositsioon aeglustas eelnõu arutamist protseduuriliste küsimuste ja automaksuvastaste vaikuseminutitega. Nad nägid, kuidas rahandusminister Mart Võrklaeva ettekande ajal blokeeris Kalle Grünthal riigikogu kõnetooli ning saalis hakkas kostma undav heli, mida EKRE fraktsioon tekitas saali kaasa toodud kõlariga. Tekkinud olukorra pidi istungi juhataja lahendama vaheaja võtmisega. „Ebaviisakas, piinlik, nii ei kõlba,“ oli laste lühikokkuvõte nähtust. Nad tõdesid, et toimuv oli küll naljakas, aga nende naerus oli ka kibedusenoot. Põhikoolilapsed riigikogu istungeid ei jälgi ja paljudel neist ei ole veel ka oma kindlaid eelistusi erakondade hulgas, nad on eelarvamusvabad. Aga mis kõige olulisem – veel ei ole kuhugi kadunud vahetu siirus. Kui nii noor inimene ütleb, et käitumine on ebaviisakas, siis nii on.

Väikeste gümnaasiumiastmete sulgemisest on juttu olnud enam kui kümme aastat, vähemalt ajast, mil üle Eesti hoogsalt riigigümnaasiume rajama hakati. Esimese riigigümnaasiumide rajamise tuules otsustati 2010. aastal Haapsallu rajada riigikool, mis ühendas kolm aastat hiljem kaks toona Haapsalus tegutsenud gümnaasiumi, 2015. aastal lõpetati Taebla koolis vastuvõtt 10. klassi ja viimased gümnasistid lõpetasid kooli 2017. aastal. Vastutasuks gümnaasiumi sulgemise eest sai Taebla uue koolimaja. Kuigi toona oli koolide ümberkorraldamise juures palju kisa, ei mäleta praegu neid muudatusi enam keegi.

Töötus on üks ühiskonna olulisemaid valupunkte ja seda eriti keerulistel aegadel nagu praegu. Läänemaa töötuse määr on tõusnud 7,7 protsendini. Õnneks pole see näitaja mullusega võrreldes siiski veel märkimisväärselt suurenenud. Ka majandusteadlased on kinnitanud, et tööturg on viimastel aastatel meid mõjutanud erinevatele kriisidele väga hästi vastu pidanud. Samas pole töötuse määr pelgalt statistiline number, vaid see mõjutab otseselt inimeste elusid, nende enesetunnet ning majanduslikku olukorda.

Arenguseire keskuse raport avab õpetajate puuduse tagamaad. Raporti järgi on Eestis 2300 õpetajat, kes koolmeistrina ei tööta.

Igal aastal on jaanuari lõpus või veebruari alguses üks päev, mis toob kaasa tavapärasest rohkem elevust. See on päev, kui Eesti president teeb teatavaks teenetemärkide saajad. Tänavu sai selle tunnustuse osaliseks 151 inimest, neist neli läänlast ja veel õige mitu Läänemaalt pärit või Läänemaaga seotud inimest. Presidendi auraha saajate avalikuks tegemise päev on lisaks teenetemärkide saajatele rõõmupäev ka ajakirjanikele, sest tore on inimesi üllatada sõnumiga teenetemärgi saamisest ning kogeda sellega kaasnevat üllatust ja rõõmu.

Selleks, et minna edasi, tuleks aeg-ajalt vaadata tagasi. Just seda tehakse praegu Lääne-Nigulas, kus pannakse kokku kihelkonna ajalooraamatut. Valmis peaks see saama aasta lõpuks. Tegelikult on koostamisel ajalooraamatu esimene osa muinasajast teise maailmasõjani. Kunagi tuleb sellele järg. Lääne-Nigula ajalooraamat ei hõlma tervet praegust Lääne-Nigula valda, vaid 13. sajandil moodustatud kirikukihelkonda, kuigi suur osa praeguse valla territooriumist kattub kihelkonna omaga. Vallad on oma olemuselt nooremad kui kihelkonnad, aga valdade piirid on liitmiste-lahutamiste tulemusena ajaloos korduvalt muutunud.

Üks tont on käimas ringi mööda Eestimaad – koolireformitont. Kui tontlik see tegelikkuses on, sõltub juba omavalitsusest, kus kooliuuendust läbi viiakse. Lääneranna vald alustas koolireformiga juba aasta tagasi, kuid sellest tekkinud pahameeletorm pole siiani vaibunud ega vaibu niipea. Lääne-Nigulas on koolireformist räägitud peaaegu aasta. Selle aja jooksul on valla haridusosakonnas valminud valla haridusvõrgu analüüs ja sellele tuginedes kavatsetaksegi edasi liikuda.

Vähem kui nädalaga on Haapsalu libedatel tänavatel ja treppidel kukkunud ja viga saanud üle 30 inimese. Linlased otsivad alandlikult kitsast talverada: kus on sillutis jupiti välja sulanud, kus lömitab teepervel päästev rohututt, kus leidub lund, kus sumbates vähemalt pikali ei kuku, kus on jää konarlikum astuda, kus leidub killustikku, mida igikeltsa meenutav korp pole veel endasse neelanud.