Silt: lääne elu juhtkiri

Samal ajal, kui tervisekassa ja ravimiamet ning maksumaksja raha eest üle terve Eesti üles pandud reklaamtulbad ärgitavad gripiviiruse vastu vaktsineerima, pole riik suutnud luua toimivat süsteemi, mis oleks soodne, lihtne ja mugav. Koroonaviiruse vastu vaktsineerimise suutis riik korraldada ja tänini saab igaüks kaitsesüsti tasuta kätte. Gripi puhul aga on vastutus lükatud eraettevõtjaist peretohtritele ja apteekidele.

Hooldereform, mille kehtestamise eel oli juttu, et inimene saaks eluõhtul oma pensioni eest hooldekodus elada, ei kukkunud välja päris nii, nagu algul lubati. Nüüd on selgumas, et see käriseb üsna mitmest otsast edasi. Esimene mure on selles, et summad, millega riik kohalikke omavalitsusi hoolduskulude katmisega toetab, määrati keset inflatsiooni ja hinnarallit. Hinnad aga, oh üllatust, kasvasid edasi.

[caption id="attachment_404139" align="alignnone" width="768"] Lääne Elu- 34 aastat täppi pannud.[/caption] Lääne-Nigula vallavolikogu neljapäevane otsus vähendada neli korda Palivere Pikajalamäe teenindushoone omafinantseeringut tuli turismi- ja tervisekeskuse eestvedajale Mati Kallemetsale nagu välk selgest taevast. Nagu mees ise ütles, tõmmati tal vaip alt ära.

Lasteaedade ühendamise ja ühtse toitlustamise alla viimise vankrit on Haapsalus veetud juba üheksa aastat. See on läinud üle kivide ja kändude, kuid nüüd on eesmärgiks võetud sellega tulevaks sügiseks ühele poole saada. Kui plaan üheksa aastat tagasi esimest korda päevakorrale kerkis, oli kõigil küsimusi rohkem kui vastuseid ning plaan lükatigi esialgu linnavalitsuses sahtlisse. Nüüd, üheksa aastat hiljem, on kogu Eestist ja ka Läänemaalt üle käinud lasteaedade ühendamise buum ja erinevaid kogemuslugusid on näidetena võtta.

Ajal, mil omavalitsused on hädas oma eelarvetega ja kraabivad sealt maha kõik, mis vähegi võimalik, ajab pisike Vormsi vald vapralt oma asja edasi. Praegusel juhul ei käi jutt Vormsi hundijahist, mis oma erakordsusega on laia kõlapinna leidnud, vaid kaasavast eelarvest. Kaasav eelarve kui selline tekkis Eesti omavalitsustes mõned aastad tagasi. Esimene, kes selle Läänemaal sisse seadis, oli Haapsalu linn.

[caption id="attachment_404139" align="aligncenter" width="768"] Lääne Elu- 34 aastat täppi pannud. [/caption] Lääneranna vallavalitsus nihutas Metsküla kooli lapsi nagu malenuppe. Vanemate teadmata tõsteti 17 last Lihula kooli nimekirja. Tegu on pretsedenditu. Õiguslikku hinnangut ei kiirusta sellele andma isegi mitte haridus- ja teadusministeerium, sest pole täpselt teada, kes mida mis järjekorras tegi või missuguse korralduse andis. Üht-teist aga on siiski selge. Ministeeriumi hinnangul on kohalikul omavalitsusel kui niisugusel küll õigus lapsele elukohajärgne kool määrata, aga tal pole õigust last kooli vastu võtta. Seda saab teha vaid koolijuht oma käskkirjaga. Seda Lihula kooli direktor Rasmus Lippur vallavalitsuse korraldusel ka tegi. Ministeeriumi hinnangul on taoline käskkiri kehtetu ega kohusta lapsevanemaid millekski.

2012. aastal streikis Eestis üle 17 000 õpetaja. Põhjused olid järgmised: madal palk, liiga suur töökoormus, mis ei ole korrelatsioonis töötasuga, ja õpetajaameti kehv maine. Peale selle kohustus olla kes iganes: sotsiaaltöötaja, kasvataja, korravalvur, klienditeenindaja. Ainuüksi see viimane suundumus jättis koolid ilma hulgast suurepärastest õpetajatest, kellele see ei olnud vastuvõetav. Homme hommikul streigivad Eestis taas tuhanded õpetajad täpselt samadel põhjustel. Kümme aastat on läinud ja midagi pole muutunud. Olukord on täpselt sama. Lubatud kaheksa protsendi asemel pakub valitsus alla kahe protsendi palgatõusu: 30 eurot kuus miinus maksud.

Kui veel mõned aastad tagasi, ajal, mil valmis Riisipere-Turba raudteelõik ja alustati Turba-Ellamaa-Risti suuna projekteerimist, räägiti Haapsalu raudteest kui võimalikust eduloost, siis praeguseks on see unistus üha kaugemale vajumas. Lääne maakonna eri arengukavades on raudtee taastamine paarkümmend aastat sees olnud. See on olnud maakonna üks tulipunktidest. Kas raudteed on vaja või ei, on Läänemaa jaoks olnud sama oluline küsimus, nagu Eesti riigi jaoks oli saada NATO või Euroopa Liidu liikmeks. Võtmeküsimus oli suuresti see, kuidas regionaalne Läänemaa mure teha riigi tasemel tegevuseks.

[caption id="attachment_404139" align="alignnone" width="768"] Lääne Elu- 34 aastat täppi pannud. [/caption] Neli aastat on sihtasutus Läänemaa tunnustanud maakonna parimaid ettevõtteid, andes välja aasta teo, toote või teenuse ja parima toidu tiitleid. Parimad valiti välja rahvahääletusel

Vormsi saarel ootamatult tekkinud hundiprobleemi lahendamiseks kutsus kohalik jahiselts kibekiiresti rahva kokku, et hundid ära küttida. Ajujahiga oli nii tuline kiire, et ei mallatud ära oodata isegi keskkonnaameti lubasid, rääkimata sellest, et aru pidada, kas oleks ehk veel mõni võimalus huntidest vabaneda. Läänemaa jahindusnõukogu küsis pisikesele Vormsile seitset hundiluba. Nähtud on kuut hallivatimeest, aga lube küsitakse varuga, et saar kindlasti huntidest täiesti puhtaks saaks.