Silt: lääne elu juhtkiri

Surnuaiapüha lähenedes otsustas Lääne Elu teha tiiru mööda maakonna kalmistuid. Ühepäevaseks reisiks on kalmistuid kaugelt liiga palju, nii jõudsid ajakirjanikud käia vaid pea pooltes maakonna surn

Eelmisel aastal peatas Eesti rahvusringhääling Läänemaa korrespondendipunkti töö, koondades Läänemaa ja Hiiumaa uudiseid televaatajaile vahendanud korrespondendi. Kitsalt vaadates on ERRi kaotus Lääne El

Läänlaste keskmine vanus tõuseb. Poole kümnendiga on keskmine vanus tõusnud aasta võrra ja jõudnud 45 aastani. Vananemise trend on sama kõigis Eesti maapiirkondades ja linnades. Ainsad erandid on

On suurepärane uudis, et Vormsi saab peatselt spordihoone. Ainus kahju asja juures on, et saarlased hoonet nõnda kaua ootama pidid, nii et vahepeal sellest enam unistadagi ei julgenud. Ja kui vormsilased uut hoonet praegu sisuga – treeningute, võistluste ja huviringidega – täita ei mõista, pole sellest samuti suurt lugu. Sisu tekib, kui võimalus avaneb. Kui Eestis hakati kaks kümnendit tagasi maanteede äärde kergliiklusteid rajama, oli palju skeptikuid, kes ütlesid, et milleks – keegi ju nagunii ei jookse ega rulluisuta. Nii kui teed tekkisid, ilmusid neile ka jooksjad, rulluisutajad, jalgratturid ja niisama jalutajad. Hea näide on ka Island, kus sajandi alguses rajati igasse väikesesse külla mõni sportimisvõimalus: katusealune bassein, võimla või kunstmuruga vähendatud mõõtmetega jalgpall

Eile prooviti üle Eesti häiresüsteemi, mis peaks ohuolukorra märguande viima pea iga elanikuni. Katsetamisel selgus mitu viga või probleemi või kitsaskohta – asjaosalised kasutavad eri sõnu –, nii et süsteem pole veel sugugi selline, nagu ta olema peaks. Mitu viga oli seoses sireenidega: mõnes kohas ei käivitunud need üldse ja mõnes kohas käivitusid viivitusega. 22 suuremas Eesti linnas asuvaist sireenidest töötas õigeaegselt vaid kaks kolmandikku. Neist, mis töötasid, polnud mõnda korralikult kuulda – nagu näiteks Haapsalu veetorni otsas asuvat. Sõnumid, mis kõigile telefonidele saadeti, jõudsid mõne seadmeni kohe, aga teisteni mõne- kuni mõnekümneminutilise viivitusega. On selge, et telefonioperaatorite võrgud pole valmis saatma ühel ja samal sekundil pooltteist miljonit sõnumit. Reaalse

Tänases Lääne Elus kirjutab tee-ehitajate koostööorganisatsiooni juht Tarmo Trei, kuidas teede remont on krooniliselt alarahastatud ning kuidas see teeb nende olukorra aasta-aastalt hullemaks. Loomulikult on tee-ehitajatel omad huvid mängus: mida rohkem teede ehitamist, seda rohkem on neil tööd ja leiba ning vastupidi. See aga ei tähenda, et Treil poleks õigus. Riigil ei jagu raha riikliku tähtsusega teede remondiks, kohalikel omavalitsustel kohalike teede remondiks. Kogu aeg on eelarves prioriteetsemaid asju, millega tegeleda, näiteks haridus ja sotsiaalhoolekanne, ning tee-ehituseni jõudes on rahakott juba tühi. See, et igal aastal jäävad mõned teed ja tänavad remontimata, tähendab, et aina rohkem tuleks neid remontida tulevikus. Remondivõlg muudkui kasvab. Tee-ehitajad pakuvad lahenduseks PPPd ehk aval

Muudatused Lääne-Nigula valla juhtimises, mida vallavalitsus ja volikogu on aasta algusest peale hoolega arutanud ja läbi viinud, on nüüdseks lõpusirgel. Need muudatused pidid tooma lihtsama valitsemisstruktuuri ja kulude kokkuhoiu. Lääne Elu on seda protsessi korduvalt oma veergudel kajastanud. Kardetavasti on ajaleht sellest kirjutanud isegi sedavõrd palju, et osa lugejaid on teemast tüdinud. Aga tahtsime tõepoolest vallael

Sel suvel lähevadki Haapsalus korraga remonti kõik kolm jahisadamate, kuursaali, Hestia, rannarootsi muuseumi ja teiste mereäärsete kohtadeni viivat marsruuti. Ühel ja samal ajal kaevatakse uue torustiku panekuks üles Lahe tänav, uue asfaldi panekuks Metsa tänav ning kivikillustiku rihtimiseks Posti tänav. Olukord, mille sündim

Tänavu lõi Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival uue publikurekordi 5800 kinokülastusega. Ilmselt oleks nii suur arv täis tulnud varemgi, juba eelmise rekordaasta 2019 järel – kui mitte koroonapandeemia poleks vahele seganud. Suur kinokülastajate arv näitab, et linnaelanikud on festivali omaks võtnud. Kui algaastatel oli see pigem üritus üksikuile fännidele, kes pealegi polnud

Järgmisel aastal peaks seni suursaarte vahel regulaarselt sõitvale neljale parvlaevale lisanduma viies. Vähemalt nii oli algne plaan. Märtsis lõpetas riigilaevastik aga hankemenetluse, sest valitsuse ette nähtud 40 miljonist eurost ei tulevat välja. Kas uus laev tuleb siis kuidagi kärbitumal kujul ja õigeks ajaks või kogutakse veel raha ja tellitakse uus laev veidi hiljemaks, seda veel ei tea. Aga vähemalt on riigil plaan hankida vanakese Regula asemele suurem ja ilmakindlam laev. See alus on hädavajalik varu: piisab Piretil, Tõllul, Tiiul v