Silt: kunstinäitus
Kunstiklubi avas sügisvärvilise näituse
[gallery ids="437045,437046,437047,437048,437049,437050,437051,437052,437053,437054,437055,437056,437057,437058,437059,437060,437061,437062,437063,437064,437065,437066,437067,437068,437069,437070,437071,437072,437073"]
Haapsalu kunstiklubi sügisnäitus on nimele omaselt värviline, tuues vaataja ette siinsete harrastuskunstnike viimase aja loomingu.
Teisipäevaõhtusel sügisnäituse avamisel oli Haapsalu kunstikooli majagalerii puupüsti inimesi täis. Pole ka imestada, sest näitusel on väljas paarikümne kunstiklubi liikme tööd – 15 maalija ja kuue keraamiku.
Et kunstikooli majagalerii pole kummist, sai iga klubiliige välja panna üks-kaks, üksikutel juhtudel kolm tööd. Kunstiklubi eestvedaja Aide Leit-Lepmetsa sõnul meeldib ka talle endale käia vaatamas just kõikvõimalike ühenduste näitusi, kus näha mitme kunstniku tööd. „Muidu on ikka nii, et kunstnik kas meeldib või ei meeldi, aga grupinäituste puhul nagu siin ei usu ma, et ükskõik, kes
Valutu sisselõige Haapsalu linnagaleriis
[gallery ids="436027,436032,436028,436029,436030,436031,436033,436034,436035,436038,436037,436036"]
Brenda Purtsaku isikunäitusel Haapsalu linnagaleriis kerkib mälupõhjast „Õrn ja rõve” – Matti Moguči 35 aasta taguse luulekogu pealkiri.
Ja seda üldse mitte värsside (sisu) pärast. Ega see meeles olnudki. Kunstisaalis ringi vaadates kahtlustasin sõnapaaril „õrn ja rõve” küll kirjanduslikku tausta, aga ega ma päris kindel olnud.
Käest ära läinud triibud Haapsalu linnagaleriis
[caption id="attachment_434650" align="alignnone" width="1920"]
Katrin Piile näitus „Eimiski ja muu taoline” Haapsalu linnagaleriis teeb tuju heaks ja ajab näo naerule. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Katrin Piile väljapanek „Eimiski ja muu taoline“ Haapsalu linnagaleriis koosneb kolmest osast: triibud, triibud ja veel kord triibud.
Et triipe ei maksa alahinnata, annab märku juba see, et Piile on need kokku lugenud. Näitusesaali keskel klaasist postamentide otsas troonivad krabisevad kolmemõõtmelised objektid võivad ju tunduda ühetaolised, aga ei ole seda mitte. Igaühel on oma iseloom, sisemine ilm ja maailmavaade: ei vähem ega rohkem kui täpselt saja kahe, saja kahekümne kahe ja saja seitsmeteistkümne triibuga.
Katrin Piile näitus „Eimiski ja muu taoline” Haapsalu linnagaleriis teeb tuju heaks ja ajab näo naerule. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Katrin Piile väljapanek „Eimiski ja muu taoline“ Haapsalu linnagaleriis koosneb kolmest osast: triibud, triibud ja veel kord triibud.
Et triipe ei maksa alahinnata, annab märku juba see, et Piile on need kokku lugenud. Näitusesaali keskel klaasist postamentide otsas troonivad krabisevad kolmemõõtmelised objektid võivad ju tunduda ühetaolised, aga ei ole seda mitte. Igaühel on oma iseloom, sisemine ilm ja maailmavaade: ei vähem ega rohkem kui täpselt saja kahe, saja kahekümne kahe ja saja seitsmeteistkümne triibuga. 
Sabaga väljapanek Haapsalu kunstikooli keldris
[gallery ids="432434,432435,432436,432437,432438,432439,432440,432441,432442"]
Larissa Ulmi näituselt „Müstika” Haapsalu kunstikooli keldrisaalis tasub igal juhul läbi astuda, sest mingi tavaline väljapanek see ei ole.
Hoiatab ju autor ka näituse tutvustuses, et maali või keraamikaga pole sel pistmist. Ei oskagi öelda, mida ootasin, aga kunstikooli järsust kivitrepist keldrisse laskunud ja sattunud silmitsi tüübiga, kes püüdis nii suure kala, läks nägu naerule. Järgmisel hetkel hakkas vasakult poolt orvast kostma itsitamist. Sellist, mis võtab natuke kõhedaks, aga mitte väga, sest kunstisaal on ikkagi turvaline paik.
Galerii: kooliõed avasid Haapsalus ühisnäituse
[gallery ids="424640,424641,424642,424643,424644,424645,424646,424647,424648,424649,424650,424651,424652,424653"]
Kooliõed Tallinna kergetööstustehnikumi päevilt Kaja Kasemaa ja Liivi Poola avasid Haapsalu kunstikooli hoovigaleriis ühisnäituse.
Kasemaad ja Poolat seovad ühised õpingud Tallinna kergetööstustehnikumis, ühine õpetaja maalikunstnik Olev Subbi ning armastus mere, lillede ja laste vastu.
Galerii: kunstipeitus Haapsalu linnagaleriis
[gallery ids="423040,423041,423042,423044,423045,423046,423047,423048,423049,423050,423051,423052,423053,423055,423056,423058,423059,423060,423061,423063"]
Läänemaa ühisgümnaasiumi ja Haapsalu kunstikooli õpilased defineerisid õnne ja ootavad kõiki Haapsalu linnagaleriisse kunstipeitust mängima.
Kui heita pilk kunstisaali külalisraamatusse, nähtub, et esimesed otsijad on õnne leidnud. Lihtne see pole, sest labürindiks muutunud linnagaleriis võib kaotsi minna. Mõni eksponaat võib kahe silma vahele jääda, otsijale jäävad pihku vaid karvad ja õnn ise lipsab sõrmede vahelt minema, nagu poleks teda olnudki.
Vähemalt erkkollane plakat kirjaga „õnn“ ei jää kuidagi märkamata. See särab Haapsalu linnagalerii ukse peal ja meelitab virvatulukesena sisse astuma. Lihtne, aga tõhus. Kes siis ei tahaks õnne leida?!
Galerii: Ivar Sakk vaatab näitusega linnagaleriis ajas 30 aastat tagasi
[gallery ids="421316,421319,421320,421322,421321,421323,421324,421326,421325,421327,421328,421329,421330,421310,421311,421332,421312,421317,421313,421314,421333,421318,421315,421331,421334"]
Sellest nädalast Haapsalu linnagaleriis avatud Ivar Saki näitus „Posteretro” viib külastaja ligi 30 aasta tagusesse maailma, sest üksikute eranditega on välja pandu just 1990. aastatel valminud plakatilooming.
Laupäeval oli graafiline disainer ja Eesti kunstiakadeemia disainiõppejõud Sakk ise Haapsalus oma plakatinäitust avamas.
Uus näitus: hällilaulu tööristakast Haapsalu linnagaleriis
[caption id="attachment_410450" align="alignnone" width="1920"]
Madlen Hirtentreu. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Madlen Hirtentreu näitus „Hällilaulu tööriistakast“ Haapsalu linnagaleriis paneb küsima, millest neid hällilaule siis õigupoolest tehakse.
„Hällilaulu tööriistakast“ iseenesest on tore pealkiri. Tahaks kohe näha, mis seal siis on. Kõigi nende krüptiliste väljapanekukokkuvõtete seas – sest mis see pealkiri muud on kui kokkuvõte – mõjub „Hällilaulu tööriistakast“ kuidagi arusaadava ja praktilisena. Tekib õigustatud ootus, et astud sisse, sorid natuke, leiad, mis vaja, ja teed hällilaulu nagu niuhti valmis. Teed võibolla teise ja kolmanda ka.
Madlen Hirtentreu. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Madlen Hirtentreu näitus „Hällilaulu tööriistakast“ Haapsalu linnagaleriis paneb küsima, millest neid hällilaule siis õigupoolest tehakse.
„Hällilaulu tööriistakast“ iseenesest on tore pealkiri. Tahaks kohe näha, mis seal siis on. Kõigi nende krüptiliste väljapanekukokkuvõtete seas – sest mis see pealkiri muud on kui kokkuvõte – mõjub „Hällilaulu tööriistakast“ kuidagi arusaadava ja praktilisena. Tekib õigustatud ootus, et astud sisse, sorid natuke, leiad, mis vaja, ja teed hällilaulu nagu niuhti valmis. Teed võibolla teise ja kolmanda ka. 
Galerii: Madlen Hirtentreu laulab hällilaulu neile, kes on läinud
[gallery ids="410333,410334,410335,410336,410337,410338,410339,410340,410341,410342,410343,410344,410345,410346,410347,410348,410349,410350"]
Fotod Kaire Reiljan
Kunstnik Madlen Hirtentreu laupäeval Haapsalu linnagaleriis avatud isiknäitus „Hällilaulu tööristakast” viib vaataja hällilaulude maailma.
„Hällilaul on hellituslaul neile, keda enam ei ole, või hellituslaul nõrgematele," ütles kunstnik näituse avamisel. Tema sõnul põhineb näitus sellel, et leida õrnu sõnu neil, kes on meie seast läinud või ka neile, kes on veel tulemas. „Hällilaul on õrn laul,” ütles Hirtetreu.