Silt: kunstinäitus
Haapsalu gümnasistid mõtisklesid mõttetuse üle
[gallery ids="466487,466488,466489,466490,466491,466492,466493,466494,466495,466496,466497,466498,466499,466500,466501,466502,466503,466504,466505"]
Meie ümber leidub palju mõttetuid asju. Mõttetuid tooteid ja süsteeme. Ka kunst võib olla täiesti mõttetu. Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilaste oma ei ole seda mitte. Või nagu nad ise tõdevad: see näitus pole pakkumas silmailu, vaid kutsub ümbritsevat märkama ja ümber hindama.
„Mõttetute asjade” jaoks tasub varuda aega, iga töö ees seisatada ja mitte alla anda, kui ka kohe aru ei saa. Mõni töö avaneb kohe, teine võtab aega, aga elamus on garanteeritud. Noorte kunstike pilk on terane ja mõte lõikab nagu kreissaag. Gümnasistid pole kokku hoidnud ideede ega materjali pealt. Ära on kasutatud kõik võimalused, alates traditsioonilisest pliiatsist-paberist ja lõpetades vanade vinüülplaatide, peeglitele maalitud kurjade võõrasemade, leh
Eesti Majad üle laia ilma
[gallery ids="465981,465980,465982,465979,465983,465984"]
Lasteraamatukogus saab Eesti vabariigi sünnipäevakuul uudistada illustraator Kadri Roosi pilte, millel ta kujutab Eesti Maju, suvekodusid ja -laagreid igast maailma nurgast. Haapsalus on nende piltide esimene „avalik esinemine”.
Pakkudes näitust esmalt meie linna lasteraamatukogule, mõlkusid kunstnikul meeles traagilised aastad 1944–1945 ja pagemine võõrsile. Teiste hulgas lahkus siit ka Ilon Pääbo, hilisem tuntud illustraator Ilon Wikland. Seetõttu tundus Kadri Roosile sümboolne, et haapsallased on esimesed, kes näevad, milliseid vahvaid paiku on rajanud Eestist lahkunud kaasmaalased üle terve ilma.
Idee, täpsemalt
Muhu inglid Haapsalu linnagaleriis
[gallery ids="461684,461685,461686,461687,461688,461689,461690,461691,461692,461693,461694,461695,461696,461697,461698,461699,461700,461701,461702,461703,461704"]
Urmas Viigi „Personaalmütoloogiale” Haapsalu linnagaleriis tasub varuda aega, sest vaadata on seal kõvasti ja süvenemine ei tee paha.
Mõni ühe mulje väljapanek see pole. Graafik ja illustraator Viik on linnagalerii triiki täis tassinud, kõik pinnad ära kasutanud ja kohatise mustvalge laiutamisest hoolimata mõjub see kõik nagu üks tore värviline plahvatus.
Aga jah, nagu öeldud, ühe mulje väljapanek see pole. On illustratsiooni ja koomiksit ja muud. Pigem on muljeid nii palju, et tuleb vaadata tükiti, jupiti, eraldi. Või isegi mitte muljed – täpsem oleks, et lood. „Personaalmütoloogia” on müüte ja lugusid pilgeni täis. Nagu autor ise on öelnud: kui juba lugu on, siis pole müü
Kunstiklubilased panid luule piltidesse
[gallery ids="460768,460766,460759,460765,460769,460756,460757,460758,460760,460761,460762,460763,460764,460767,460770,460771,460772,460773,460774,460775,460776,460777,460778,460779,460780,460782,460783,460784"]
Teisipäeval Haapsalu kunstikooli galeriis avatud näitus „Luulepildid läbi aastaringi” teeb kummarduse Haapsalus elanud luuletajale Ernst Ennole.
Äsja avatud näitus on Haapsalu kunstiklubi juubeliaasta kolmas ja viimane. Kui novembri alguses Haapsalu linnagaleriis klubi aastanäituse avamisel ilutses tordil arv 65, siis nüüd oli selle asemel 150 – esimesel puhul tähistas see kunstiklubi vanust, teisel aga seda, et luuletaja Ernst Enno sünnist möödus tänavu 150 aastast. Nende kahe tähtpäeva puhul kunst ja luule kohtusidki.
21 kunstniku seas, kes Enno luulet illustreerisid, on nii kunstiklubi liikmeid kui ka Aide Leit-Lepmetsa käe all juba vii
Galerii: Ursula Aavasalu avas oma juubelinäituse “Keldrielukad”
[gallery ids="459881,459878,459890,459875,459867,459891,459892,459877,459886,459869,459893,459862,459863,459864,459882,459865,459871,459866,459884,459887,459872,459873,459870,459889,459874,459876,459883,459885,459888,459879,459880"]
Haapsalu kunstikooli keldrigaleriisse on end sisse seadnud uued asukad ehk keldrielukad.
Kunstnik Ursula Aavasalu avas seal laupäeva pärastlõunal oma juubelinäituse "Keldrielukad". Digigraafika ja keraamika põimuvad hämaraks maailmaks, mis sobib sügisesse ja hingedeaega nagu väike allilma galerii – ühe suure sünnipäeva tähistamiseks.
Keldrielukad on sündinud Aavasalu loetud raamatutest, muinasjuttudest, uudistest, nähtud filmide
Marko Mäetamme teekond tundmatusse
[gallery ids="456551,456552,456553,456554,456555,456556,456557,456558,456559,456560,456561,456566,456565,456564,456563,456562,456567,456568,456569,456570,456571,456572,456573,456574,456575,456576"]
Laupäeval Haapsalu linngaleriis avatud kunstnik Marko Mäetamme näitus "Teekond tundmatusse 2: sealpool seitsme päikese merd" viib külastaja rändama peeglitagusesse maailma - ühelt poolt muinasjutulisse, teisalt aga hirmutavasse.
Esmapilgul värviküllased ja rõõmsameelsed maalid pole lähemal süvenemisel sugugi nii rõõmsad. Sealt vaatavad vastu pealuud, kurjad koerad, vikatimehed ja ebareaalsed olendid.
"Nii on see ka elus, ühiskond on seda täis," ütles Mäetamm. "Esmapilgul on pinnavärvid ok ja kõik funktsioneerib, aga kui lähemalt hakata vaatama, on igasugu
Hiiumaa kunstnik avas Haapsalus juubelinäituse
[gallery ids="452533,452534,452535,452536,452537,452538,452539,452540,452541,452542,452543,452544,452545,452546"]
Hiiumaa kunstnik Märt Rannast pani oma sünnilinnas Haapsalus välja valiku skulptuure, installatsioone, õli- ja akrüülmaale ning graafikat ja autoritehnikas töid.
1955. aastal Haapsalus skulptor Robert Rannasti pojana sündinud kunstnik teeb väljapanekuga kunstikooli keldrisaalis oma sõnul kummarduse Haapsalu linnale ja tähistab oma 70. sünnipäeva.
Kes Rannasti loominguga pole kursis, seda üllatab autor kohe: kitsast trepist laskunut tervitavad piltide asemel hoopis lõbusad värviliste klaassilmadega mereelukad trepimademest paremal.
2024. aastal valminud õlimaal „Mare” tekitab kontrasti müüriorva peidetud Reigi kiriku vaatega (1996). Selsamal aastal avas kunstnik Haapsalu linnagaleriis välja oma esimese isikunäituse koos isaga.
Veel varas
Ülo Telgmaa avas juubelinäituse
[gallery ids="451994,452006,452005,452004,452003,452002,452001,452000,451999,451998,451997,451996,451995,451993,451992,451991,451990,451989,451988,451987,451986,451985,451984,451983"]
Haapsallasest harrastuskunstnik ja kunagine poksija ning treener, Haapsalu kunstiklubi liige Ülo Telgmaa tähistab väljapanekuga Haapsalu kunstikooli galeriis oma 80. sünnipäeva.
„Üht-teist on kogetud ja ei tihkaks välja öeldagi, et 80. Uskumatu! Elame veel,” ütles Telgmaa kolmapäeval näituse avamisel. Haapsalu kunstikooli galeriisse on meremaalijana tuntud kunstnik välja pannud mõniteist akvarelli ja õlimaali: suvised rannavaated, aga ka talvemaastikud ja üks mullu valminud natüürmort. „Midagi uut ja rabavat ei ole,” märkis Telgmaa.
Telgmaa on meisterliku akvarellisti ja maalijana jäädvustanud tuttavaid Läänemaa vaateid (Vormsi, Puise, Pullapää, Haapsalu, O
Soomlasest kunstnik näitab oma loomingut Haapsalus
[gallery ids="452011,452010,452013,452014,452015,452016,452017,452018,452019,452020,452021,452022,452023,452024,452025,452026,452028,452031,452029,452030"]
Soomlasest kunstnik Matti Tapio Vainio pani Haapsalu kunstikooli hoovigaleriisse välja valiku õlimaale ja joonistusi, mis uurivad inimest.
Kolmapäeva pärastlõunaks oli Vainio näituse juba peaaegu üles saanud. „Paar tööd võibolla jätan välja. Rütm on leitud,” ütles ta heas eesti keeles ja ronis treppredeli pealt alla.
Espoos sündinud ja praeguseks üle kümne aasta Eestis elanud Vainio nimetab end kodustatud soomlaseks. Turu kunstiakadeemia ja Aalto ülikooli lõpetanud kunstnik on osalenud näitustel Eestis, Soomes, Rootsis, Saksamaal, Inglismaal ja Venemaal. Haapsalu väljapaneku leppis ta kokku juba mullu kunstikooli kunagise direktori Marika Aedviiruga. Valik Vainio loomingut jääb Haapsallu 13. juulini.
„Stiil ja tehnika vahelduvad, aga sõnum on üks,” märkis Vainio. Oma loomingus keskendub
Südamete murdumise maja Haapsalu linnagaleriis
[gallery ids="444413,444414,444415,444416,444417,444418"]
Noored Pärnu kunstnikud Tumena ja Marion Saarik süüvivad Haapsalu linnagaleriis iseendasse ning uurivad naisekeha.
Alateadvuse ängistavatest soppidest õhkagi teadmata keerutab üleannetu märtsituul Haapsalu tänavail liiva. Esimene leebe päev sel aastal, aga kunstisaalis ladistab lohutut vihma. Kaks noort naist valutavad südant. Naisõiguslus see pole. Pole ka kliimaärevus. Mure, et planeet läheb katki.
Aastal 2025 valutavad kaks noort privilegeeritud naist südant nagu Anton Tšehhovi kolm õde Bernard Shaw „Südam














