Silt: Konnaküla

[caption id="attachment_431620" align="alignnone" width="800"] Vaade Haava tänavale 1950. aastatel. Foto Haapsalu ja Läänemaa muuseumid[/caption] Need konnad on ühed imelised loomad – nõnda kõlavad lauluread. Meie pärimuslood, uskumused, rahvameditsiin on neist imelistest loomadest läbi põimunud. Näiteks kui konn ronib kännu või kivi otsa, pidavat hakkama peagi vihma sadama. Konn näitavat vee puhtust: kui kaevus elavad konnad, võib kindel olla, et joogivesi on puhas. On arvatud, et kui konn tuppa tuleb, toob see kaasa laimujutte. Konnale peale astumisest tekib konnasilm. Mitte ainult siil ei andnud Kalevipojale väärt nõu, seda tegi ka kärnkonn. Konn on läänemeresoome tüvi. Lõuna-Eestis öeldake kunn (halas kunn ehk roheline konn). Konnade järgi on nii mõnigi paik endale nime saanud, olgu selleks siis Konnasoo või Kunnõjärv.

[caption id="attachment_428133" align="alignnone" width="1920"] Looduskaitsjad Kaja Lotman (vasakult) ja Ilona Lepik tulid Konnakülla Aita Möldri kutsel. Foto: Andra Kirna[/caption] Haapsalu Konnaküla seltsingu eestvedaja Aita Mölder kutsus Tagalahe äärde looduskaitsjad, et uurida, kuidas konnad tagasi saada. Konnakülas elav Mölder on mures, sest tema sõnul ei ole konnade järgi nime saanud asumis viimastel aastatel enam konni näha. „Konnakülas peavad konnad olema,“ on ta kindel. Sestap kutsus Mölder eelmisel nädalal Konnakülla keskkonnaameti loodushoiutööde büroo spetsialisti Ilona Lepiku ja looduskasutuse nõuniku Kaja Lotmani, et uurida, kuidas konnad tagasi saada. Haapsalu linn otsib praegu hankega projekteerijat Tagalahe projekti järgmisele etapile. Seekord on projektijuht Gerda Algre sõnul kavas luua kergliiklustee ja puhkeala Uuemõisa ja promenaadi vahele, kus mullu kaevati sademevee kogumise tiike.

[caption id="attachment_414544" align="alignnone" width="907"] Vaba tänaval elavat Kalju Passi pahandavad linna planeeritud krundid alale, kuhu Konnaküla selts soovis kogukonnaplatsi. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu Vee tänava parkla taha on linnavalitsus üldplaneeringuga plaaninud kolm elamukrunti, naaber on selle vastu. Aastaid on Vaba ja Vee tänava ja Hommiku kalda vahel asuvat ala korras hoidnud Konnaküla selts, kellel oli plaanis alale rajada kogukonnale mõeldud plats. Nüüd aga lubab üldplaneering platsi äärde rajada kolm elumaja. Selts esitas üldplaneeringule oma vastulause kahepäevase hilinemisega, sest plaanitavate kruntide aadress on Vee tänav, kuid kavandatud krundid asuvad Vaba tänava ääres. „Pettuse peale tegid ära,” ütles plaanitavate kruntide naaber Kalju Pass.

[gallery ids="383220,383222,383226,383234,383224,383228,383230,383232,383236,383202,383204,383206,383210,383212,383208,383216,383214,383218"] Fotod Kaire Reiljan Kopli ja Konnaküla on esimesed Haapsalu linnaosad, millel on ka piirkonda tutvustav stend. Kolmapäeva pärastlõuna lumesajus kogunes Kopli tänava algusesse paarkümmend inimest, avada Kopli ja Konnaküla asumi infostend. Stendi valmistanud Tiit Kaljuste on sinna kogunud info, mis tutvustab linnajao ajalugu, maju ja tänavaid ning vanu vaateid. Kopli ja Konnaküla infostend sündis kohalike elanike algatusena, mille teoks tegemist toetas Haapsalu linnavalitsus 900 euroga. Haapsalu endine linnaarhitekt Anu Joost ütles, et tegelikult võiksid sellised infostendid olla ka teistel Haapsalu linnaosadel, sest ega inimesed enam tea, kuidas ühte või teist kanti nimetatud on.

[caption id="attachment_382705" align="alignnone" width="2000"] Konnaküla stend. Foto: Tiit Kaljuste[/caption] Kopli ja Konnaküla asum Haapsalus saab tuleval kolmapäeval infostendi, mis tutvustab linnajao ajalugu, maju ja tänavaid ning vanu vaateid. Muu hulgas saab teada, et 1970. aastatel tegutses seal Konnaküla salaselts, mille liikmetel oli isegi pass. Punase katusega puitalus on juba paigas Vaba ja Kopli tänava nurgal.