Silt: kevad
9
Galerii: Haapsalu kirsid on õide puhkenud
[gallery ids="424571,424572,424573,424574,424575,424576,424577,424578,424579,424580,424581,424582,424583,424584,424585"]
Haapsalu Lossiplatsi serval, tulevase linnavalitsuse hoone krundil on õide puhkenud Sahhalini kirsipuud, mis oma roosade õitega meelitavad inimesi oma õisi pildistama.
Tulbid ja kirsid meelitavad inimesi
[caption id="attachment_396742" align="alignnone" width="2000"]
Krahviaias voolavad tulbijõed. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalu Lossiplatsi serval õide puhkenud kirsipuudest ja Krahviaias voogavatest tulbijõgedest on saanud kevadise Haapsalu uus turismiatraktsioon, mida armastatakse vaatamas ja pildistamas käia.
Krahviaias voolavad tulbijõed. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalu Lossiplatsi serval õide puhkenud kirsipuudest ja Krahviaias voogavatest tulbijõgedest on saanud kevadise Haapsalu uus turismiatraktsioon, mida armastatakse vaatamas ja pildistamas käia. 
Hilist kevadet tuleb otsida, nina maas
[caption id="attachment_360554" align="alignnone" width="2000"]
Bioloog Marje Loide võib jutustada terve loo iga võrse ja lehekese kohta, mis tema puisniidul nina mullast välja on ajanud. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Kitsi ja kuiv kevad Matsalus saja-aastasel Suur-Tammiku puisniidul kihab tärkavast elust, kuid nõuab teravat silma ning sunnib esimesi ärkajaid otsima, nina maas.
„Mis tund?! Poole tunniga saame hakkama,” ütleb bioloog Marje Loide telefonis. Lepime kokku, et läheme saja-aastasele puisniidule esimesi tärkajaid otsima, aga kevad 2022 on veel aprilli keskelgi kitsi ja laisk. Esimene pilk Suur-Tammiku puisniidule lootust ei anna. Lepp ja sarapuu on ära õitsenud. Kask laiutab kanavarbaid – kolmeharulised urvad on jäigad ja sirged kui pulgad. Kasel läheb veel aega.
Bioloog Marje Loide võib jutustada terve loo iga võrse ja lehekese kohta, mis tema puisniidul nina mullast välja on ajanud. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Kitsi ja kuiv kevad Matsalus saja-aastasel Suur-Tammiku puisniidul kihab tärkavast elust, kuid nõuab teravat silma ning sunnib esimesi ärkajaid otsima, nina maas.
„Mis tund?! Poole tunniga saame hakkama,” ütleb bioloog Marje Loide telefonis. Lepime kokku, et läheme saja-aastasele puisniidule esimesi tärkajaid otsima, aga kevad 2022 on veel aprilli keskelgi kitsi ja laisk. Esimene pilk Suur-Tammiku puisniidule lootust ei anna. Lepp ja sarapuu on ära õitsenud. Kask laiutab kanavarbaid – kolmeharulised urvad on jäigad ja sirged kui pulgad. Kasel läheb veel aega. 
Matsalus kevadet otsimas
[caption id="attachment_326132" align="alignnone" width="300"]
Matsalu haigrukoloonias käib pesapunumine. Foto: Katrin Pärnpuu[/caption]
Kevad on tänavu hiline, tõdes loodusgiid, õpetaja ja biloloog Marje Loide, kui selle nädala alguses Matsalus kevadet otsimas käisime.
Matsalu mõisatiigi ümber sättis sealne kolmekümnepealine haigrukoloonia end pesitsema. Üks haigur saabuski, noka vahel oksaraag, mille ta pesasse poetas. Pesade ümber askeldavad peamiselt isased. „Emased on ka kohal, aga nemad praegu veel tšillivad,” ütles Loide.
Matsalu haigrukoloonias käib pesapunumine. Foto: Katrin Pärnpuu[/caption]
Kevad on tänavu hiline, tõdes loodusgiid, õpetaja ja biloloog Marje Loide, kui selle nädala alguses Matsalus kevadet otsimas käisime.
Matsalu mõisatiigi ümber sättis sealne kolmekümnepealine haigrukoloonia end pesitsema. Üks haigur saabuski, noka vahel oksaraag, mille ta pesasse poetas. Pesade ümber askeldavad peamiselt isased. „Emased on ka kohal, aga nemad praegu veel tšillivad,” ütles Loide. 
