Silt: kersti lipu

[caption id="attachment_346571" align="alignnone" width="2000"] Kohalike valimiste plakat. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Oktoobris valitud kohalikud volikogud ei saa veel kokku tulla, sest vabariigi valimiskomisjon pole valimistulemusi välja kuulutanud. „Me ei taha viivitada, aga see ei sõltu meist,” ütles Vormsi valimiskomisjoni esimees Eidi Leht. „Vabariigi valimiskomisjon peab meile selle kohta teate saatma, kuid teadet pole veel tulnud.” Lääne-Nigula valimiskomisjoni esimehe Kersti Lipu sõnul seisab kõik praegu riigikohtu viimase lahendi taga. „Kõik ootavad,” ütles ta.

[caption id="attachment_345218" align="alignnone" width="2000"] Valimisreklaami võis sel aastal teha ka hääletamise põhipäeval. Foto: Urmas Lauri[/caption] Läänemaal möödusid valimised rahulikult, eilseks polnud valimiste korralduse kohta esitatud ühtegi kaebust. Eile loeti valimiskomisjonides hääled veel kord üle. „Kõik on läbi, kinnitatud, hääletamistulemus jäi samaks,” ütles Lääne-Nigula valimiskomisjoni esimees Kersti Lipu. „Arvud klappisid. Paari kehtetut sedelit arutasime, aga ka nende osas ei teinud muudatusi. Üks valimissedel oli tühi ning ühele oli kirjutatud: „Ei ole minu kandidaati”,” ütles Lipu. Jaoskonnakomisjonid – neid oli Lääne-Nigulas kokku kaheksa – tegid valimiskomisjoni esimehe sõnul töö korralikult. Kiiresti reageeriti ka sellele, kui laupäeva keskpäeval selgus, et osas jaoskondades ei õnnestu arvutit valimiste infosüsteemiga ühendada. „Väga eeskujulikult reageeriti. See on täiesti õpikunäide – kõik teadsid, et sellise juhtumi lahendus on kirjas valimiste käsiraamatu leheküljel 59,” lausus Lipu.

[caption id="attachment_344954" align="aligncenter" width="2000"] Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa (vasakul) ja volikogu esimees Neeme Suur (keskel) kasutasid vaheaega nõu pidamiseks. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Neljapäeval oma viimast istungit pidanud Lääne-Nigula vallavolikogul polnud palju puudu sellest, et sarnaselt Lääneranna vallaga jäänuks neil valla eelarvestrateegia kinnitamata. Volikogu istungil tekitas vaidlusi see, et varem kokku lepitud investeeringud nagu 400 000 eurot Oru kooli rekonstrueerimiseks, 400 000 eurot Risti lasteaia ehituseks ja 350 000 eurot Kullamaa kooli võimla ehituseks oli tõstetud kokkulepitust aasta hilisemaks ehk aastasse 2025. Samal ajal on strateegia järgi 2022. aastasse planeeritud 391 000 euro suurune investeering Taebla kooli vana maja võimla remondiks.

[caption id="attachment_344503" align="alignnone" width="2000"] Jaanus Ratas (vasakul) ja Marek Topper on Lääne-Nigula volikogus kõige sagedamini sõna võtnud. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula volikogus ei olnud nelja aasta jooksul ühtegi volinikku, kes istungitel kordagi suud lahti poleks teinud. 45 istungi jooksul võtsid volinikud protokollide põhjal kokku sõna 2306 korral, mida on viis korda rohkem kui Haapsalu volikogus, kus volinikud avasid suu 497 korral. Volinike esitatud küsimuste ja arvamuste arv ei ole täielik, sest mõnes Lääne-Nigula volikogu protokollis on lause: „toimus arutelu“, mistõttu ei ole teada, kas ja kui palju keegi arutelu jooksul sõna võttis.

[caption id="attachment_325944" align="alignnone" width="2000"] Enefit Greeni juhatuse esimees Aavo Kärmas. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Ristile hiigeltuuleparki kavandav Enefit Green saatis Lääne-Nigula vallavalitsusele teabenõude, et neile esitataks tuulepargi vastaste pöördumine koos allkirjalehtedega. „Oleme seda ka varem küsinud, aga ei ole saanud,” ütles Enefit Greeni juhatuse esimees Aavo Kärmas Lääne Elule. „Tahaksime teada, kui palju vastaseid on, mis piirkondadest nad on.” Küsimusele, kas Enefit Greenil on kavas hakata vastaseid ümber veenma, vastas Kärmas: „Pigem tahaks aru saada, kust see vastasseis tuli ja kui suur see oli.”

[caption id="attachment_248195" align="alignnone" width="900"] Kaire Viiluste sõnul suhtuvad vanemad inimesed sissekirjutusse tõsisemalt, sest varem sai „passirežiimi rikkumise” eest trahvi. Foto Arvo Tarmula[/caption] Kui elukoht rahvastikuregistris ei ole täpne – puudu on küla või tänava nimi ja maja- või korterinumber – jääb inimene alates uuest aastast avalikest teenustest ilma. Järgmise aasta alguses jõustub rahvastikuregistri seaduse muudatus - rahvastikuregistris jäävad tühjaks nende inimeste elukoha andmed, kes pärast kolimist pole oma aadressi uuendanud ja eelmise korteri või maja uus omanik on palunud nad välja registreerida. Siis jääb elukoht kirja linna või valla täpsusega.  Uue seaduse järgi tähendab see, et inimest riigi jaoks justkui ei eksisteeriks ja ta jääb ilma toetustest, teenustest ja valimisõigusest nii kohalikel kui ka riigikogu valimistel.