Silt: KEELETARK

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Aprillis üritasid Saaremaa logofiilid Aavikute majamuuseumi eestvedamisel kodustada sõna šokeerima. Miks just šokeerima? Kindlasti põhjusel, et meie keel oleks nüansirikkam.

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Kui eelmisel nädalal oli fookuses võlu, siis seekord soolapuhuja. Nõia kohta on kasutusel olnud palju omanäolisi sõnu: ask, trullaja, tükimees,  hambamees, krossimees, vaksimees, mait, varp, rõugutaja, manatark, tuuslar, tuuletark, põrguline, lumbuja, sõnuja, lausuja, arbuja, kunksmoor, kunstnik, tilpaja, puhuja.

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Lähenemas on volbripäev, mida on nimetatud ka nõidade päevaks. Nõia kohta on murdekeeles öeldud näiteks võlu. Võlu on levinud peamiselt Lääne-Eesti saartel, samuti Võru- ja Setumaal.

[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Sõnad, mis pole käibele tulnud, võivad vahel sõnasalves oma aega oodata. Üheks sääraseks on ekkima. „Ekib kyll, aga sadama ei hakka“ ja „Mis sa muidu ekid“ – laused Johannes Aaviku „Uute sõnade sõnastikust” (1919). Ekkima tähendab midagi teha tahtma, aga ometi kõhklema.

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Aprill on naljakuu ja sel puhul sõnast nalila. Nalila on loonud Karl August Hermann.

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] 30. märtsil möödub 219 aastat Haapsalust pärit keeleteadlase Ferdinand Johann Wiedemanni sünnist. Wiedemanni sõnaraamat mõjub aga uskumatult nüüdisaegsena – selles on isegi rock.

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="696"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Põrpiv iseloom, põrpiv vastasseis, põder mõjus põrpivalt, põrpivalt põhjatu, pealkiri ei ole põrpiv, õigus vastugi põrpida, maakeeles väljendades oleks ta põrpija – need on vaid mõned näited põrpima kasutusest meedias.

[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Haapsalus oli hiljuti võimalus jälgida taeva vehklemist ehk virmalisi. Saareste „Eesti keele mõistelises sõnaraamatus“ on kirjas, et „Ni pea päike lahkund, on Jummala sädeluse järele wirmalised walgust teggemas“. Virmalisi on murretes nimetatud näiteks vilvaristeks ja virvelasteks. Virmalistest rääkides öeldakse veel, et taevas tapleb, taevas on lõkkel, virulased vihtlevad. Virmalisi on peetud taeva all vihtlevateks murueide tütardeks. Virmalisi võivat tekitada ka nõiad. Lisaks on arvatud, et virmalised on taevas võitlevad hukkunud sõjameeste hinged.

[caption id="attachment_363420" align="aligncenter" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Etteütluste peamiseks eesmärgiks on õigekirja omandamine. Milline aga peaks üks etteütlus olema? Arvamusi on erinevaid. On ette heidetud, et etteütlusi tehakse liiga palju.

[caption id="attachment_420816" align="alignnone" width="500"] Friedebert Tuglas. Foto: Underi ja Tuglase kirjanduskeskus[/caption] 2. märtsil 138 aastat tagasi sündis Friedebert Tuglas, sünninimega Friedebert Mihkelson (Michelson). Huvitav on, et varjunimest sai kirjaniku kodanikunimi. Tuglas on kirjutanud keele- ja kirjandusteadlasele Eduard Roosile: „Valisin oma teades niisuguse silpide kombinatsiooni, mis eesti keeli küll midagi ei tähenda, kuid siiski peaks eestipäraselt kõlama.“ Roosi andmetel kaalus Tuglas algselt nime Niglas, kuid sellele langes sõna nigel negatiivne vari. U nimes aga „kõlas sügavalt“.