Silt: KEELETARK

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] 30. märtsil möödub 219 aastat Haapsalust pärit keeleteadlase Ferdinand Johann Wiedemanni sünnist. Wiedemanni sõnaraamat mõjub aga uskumatult nüüdisaegsena – selles on isegi rock.

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="696"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Põrpiv iseloom, põrpiv vastasseis, põder mõjus põrpivalt, põrpivalt põhjatu, pealkiri ei ole põrpiv, õigus vastugi põrpida, maakeeles väljendades oleks ta põrpija – need on vaid mõned näited põrpima kasutusest meedias.

[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Haapsalus oli hiljuti võimalus jälgida taeva vehklemist ehk virmalisi. Saareste „Eesti keele mõistelises sõnaraamatus“ on kirjas, et „Ni pea päike lahkund, on Jummala sädeluse järele wirmalised walgust teggemas“. Virmalisi on murretes nimetatud näiteks vilvaristeks ja virvelasteks. Virmalistest rääkides öeldakse veel, et taevas tapleb, taevas on lõkkel, virulased vihtlevad. Virmalisi on peetud taeva all vihtlevateks murueide tütardeks. Virmalisi võivat tekitada ka nõiad. Lisaks on arvatud, et virmalised on taevas võitlevad hukkunud sõjameeste hinged.

[caption id="attachment_363420" align="aligncenter" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Etteütluste peamiseks eesmärgiks on õigekirja omandamine. Milline aga peaks üks etteütlus olema? Arvamusi on erinevaid. On ette heidetud, et etteütlusi tehakse liiga palju.

[caption id="attachment_420816" align="alignnone" width="500"] Friedebert Tuglas. Foto: Underi ja Tuglase kirjanduskeskus[/caption] 2. märtsil 138 aastat tagasi sündis Friedebert Tuglas, sünninimega Friedebert Mihkelson (Michelson). Huvitav on, et varjunimest sai kirjaniku kodanikunimi. Tuglas on kirjutanud keele- ja kirjandusteadlasele Eduard Roosile: „Valisin oma teades niisuguse silpide kombinatsiooni, mis eesti keeli küll midagi ei tähenda, kuid siiski peaks eestipäraselt kõlama.“ Roosi andmetel kaalus Tuglas algselt nime Niglas, kuid sellele langes sõna nigel negatiivne vari. U nimes aga „kõlas sügavalt“.

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Tänavune presidendi vabariigi aastapäeva vastuvõtt on juba enne toimumist leidnud palju kõlapinda. Vahel on vastuvõttu meedias kutsutud ka pitspalliks. Sõna pitspall tähendab tantsupidu (varasemat külapidu), ühtlasi peenikest pidu. Kuna pitspalli kasutatakse sageli, tekib küsimus, kas õige on pitsball või pitspall. Tekstides esineb mõlemat varianti, näiteks „Pitsball meie õunaaedades on alanud“, „Ma ei mõtle siin jopesid külmetavatele kunstnikele ega pitspalli Estonias“.

[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Eesti keeles on palju hüüdsõnu, näiteks oi, ahaa, tohoh. Hüüdsõnade perre võiks lisanduda ka ohõõ. Ohõõ on Johannes Aaviku välming ja tähendab „Oh häda!“.

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="696"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Vastlapäev on tänavu 13. veebruaril. Vastlad tuleb etümoloogiasõnaraamatu järgi alamsaksakeelsest sõnast vastelavent – vastlaõhtu (paastuõhtu).

[caption id="attachment_384048" align="aligncenter" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Suulas on Põhja-Eesti murdesõna ja tähendab sõnaosavat; mitte suu peale kukkunut; lisaks keelepeksjat. „Eesti murrete sõnaraamatus“ on „Suulas inimene ei pea suud“ (Ambla). Suulas esineb „Uute ja teiste vähemtuntud sõnade sõnastikus“, selles on sünonüümina ka suilas.

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] 30. jaanuaril on eesti kirjanduse päev ja sel puhul saab Haapsalu raamatukogus külastada luulepanka. Siinkohal on paslik olla luulelainel ja peatuda Johannes Aaviku loodud kalambuuril „nii mõnigi eesti luuletus on luuletus“.