Silt: KEELETARK
Monika Undo: puudel õitsevad leevikesed
[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="2000"]
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Paul-Eerik Rummol on luuleread „Puudel õitsevad leevikesed / aknaklaasidel jää“. Üks unarsõnadest, mis rikastab 3. novembril Tammsaare pargis avatud näitust „Taaskasutame keelt“, on toompapp ehk leevike.
Leevikesel on palju rahvapäraseid nimetusi.
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Paul-Eerik Rummol on luuleread „Puudel õitsevad leevikesed / aknaklaasidel jää“. Üks unarsõnadest, mis rikastab 3. novembril Tammsaare pargis avatud näitust „Taaskasutame keelt“, on toompapp ehk leevike.
Leevikesel on palju rahvapäraseid nimetusi. Monika Undo: mida tähendab ööbaeinela?
[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="696"]
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Eelmisel nädalal läksime üle talveajale. Sellest tulenevalt üks ajaga seotud sõna, nimelt ööpäev. Kuidas saaks ööpäeva kohta veel öelda?
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Eelmisel nädalal läksime üle talveajale. Sellest tulenevalt üks ajaga seotud sõna, nimelt ööpäev. Kuidas saaks ööpäeva kohta veel öelda? Keeletark: hingedepäeva eel sõnast hing
[caption id="attachment_363419" align="aligncenter" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
2. novembril on hingedepäev. Sõna hing on ürgne soome-ugri sõna nagu ka ilm, jää, kask, isa, lind, maa jt (need sõnad on vähemalt 5000 aastat vanad).
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
2. novembril on hingedepäev. Sõna hing on ürgne soome-ugri sõna nagu ka ilm, jää, kask, isa, lind, maa jt (need sõnad on vähemalt 5000 aastat vanad). Monika Undo: ärniti nõiku
[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Ants Roosnaallik, kes 1970ndatel aktiivselt keeleküsimustes Sirbis ja Vasaras kaasa rääkis ja järjepidevalt põnevaid uudissõnu pakkus, tõi toona esile, et kritiseerima kõrval võiks kasutada murdesõna ärnima.
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Ants Roosnaallik, kes 1970ndatel aktiivselt keeleküsimustes Sirbis ja Vasaras kaasa rääkis ja järjepidevalt põnevaid uudissõnu pakkus, tõi toona esile, et kritiseerima kõrval võiks kasutada murdesõna ärnima. Keeletark: sajandite tagant nõrgalt vilkuv sõna leema
[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Täna on hõimupäev ja sel puhul sõnast leema, mis on vana soome-ugri tüvi.
Leema (pööratakse võima eeskujul) üheks tähenduseks on tulevikus olema. Sõna esineb Wiedemanni sõnaraamatus, aga ka vanemates keeleallikates. Leema on põhiliselt kasutatud saartel, valdavalt Saaremaal ja Kihnus
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Täna on hõimupäev ja sel puhul sõnast leema, mis on vana soome-ugri tüvi.
Leema (pööratakse võima eeskujul) üheks tähenduseks on tulevikus olema. Sõna esineb Wiedemanni sõnaraamatus, aga ka vanemates keeleallikates. Leema on põhiliselt kasutatud saartel, valdavalt Saaremaal ja Kihnus Keeletark: kolikambrisõna järeltormatus
[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="696"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
30. septembril oli rahvusvaheline tõlkijate päev, mistõttu on luubi all järeltormatus. Järeltormatus on sõna, mida sõnaraamatutest ei leia. Tähendab see aga tõlget ja sõna autor on Rapla kihelkonnast pärit misjonär Hans Tiismann (1829–1886).
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
30. septembril oli rahvusvaheline tõlkijate päev, mistõttu on luubi all järeltormatus. Järeltormatus on sõna, mida sõnaraamatutest ei leia. Tähendab see aga tõlget ja sõna autor on Rapla kihelkonnast pärit misjonär Hans Tiismann (1829–1886). Monika Undo: tere sügisest!
[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Reedel algas sügis ja paslik on öelda „Tere sügisest!“. Seekord siis teretamisest.
Kas õige on „Tere hommikut!“, „Hommik!“ või hoopis „Tere hommikust!“? Igapäevaselt võib kuulda kõiki eelpool nimetatud variante, tõsi, korrektne on „Tere hommikust“, samamoodi ka „Tere päevast!“ ja „Tere õhtust!“.
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Reedel algas sügis ja paslik on öelda „Tere sügisest!“. Seekord siis teretamisest.
Kas õige on „Tere hommikut!“, „Hommik!“ või hoopis „Tere hommikust!“? Igapäevaselt võib kuulda kõiki eelpool nimetatud variante, tõsi, korrektne on „Tere hommikust“, samamoodi ka „Tere päevast!“ ja „Tere õhtust!“. Keeletark: umbse kõlaga simbe ja heledakõlaline melge
[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Kirjanik Ilmar Sikemäele (1914–1998) kuulub au olla mitme uudissõna autor (näiteks eirama, ärandama, rujaline). Sikemäe on ise tunnistanud, et juba koolipoisina mõtles ta uusi sõnu välja ja seda suuresti Johannes Aaviku nakataval innustusel.
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Kirjanik Ilmar Sikemäele (1914–1998) kuulub au olla mitme uudissõna autor (näiteks eirama, ärandama, rujaline). Sikemäe on ise tunnistanud, et juba koolipoisina mõtles ta uusi sõnu välja ja seda suuresti Johannes Aaviku nakataval innustusel. Monika Undo: algas selge sõnumi võistlus
[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="696"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Taas on välja kuulutatud selge sõnumi võistlus. Võistluse eesmärk on tunnustada ettevõtteid ja organisatsioone, kes väärtustavad ilusat eesti keelt ning kelle sõnumid on ühtlasi selged ja arusaadavad (vaata lähemalt: eki.ee/selgesõnum/).
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Taas on välja kuulutatud selge sõnumi võistlus. Võistluse eesmärk on tunnustada ettevõtteid ja organisatsioone, kes väärtustavad ilusat eesti keelt ning kelle sõnumid on ühtlasi selged ja arusaadavad (vaata lähemalt: eki.ee/selgesõnum/).