Silt: Kasari jõgi
Kasari jõgi võib saada tagasi osa ajaloolisest ilmest
[caption id="attachment_455458" align="alignnone" width="1920"]
RMK looduskaitseosakonna veeökoloog Tuuli Teppo (paremal) tutvustas huvilistele Kasari jõe taastamise plaane. Foto: Juhan Hepner[/caption]
Riigimetsa majandamise keskuses (RMK) on käsil uuring, mis peaks andma ilmselt selle aasta lõpuks vastuse, kas ja kui suures ulatuses tasub taastada Kasari jõge tema ajaloolisel kujul.
Raplamaalt algava ligi 115 kilomeetri pikkuse Kasari jõe sängi on inimtegevusega 20. sajandil märkimisväärselt muudetud. Seda on süvendanud ja tehtud sirgemaks, et vesi kiiremini ära voolaks ja jõe äärde jäävat varem üle ujutatud maad saaks majanduslikult kasutada.
Kasari muutmise ulatust il
RMK looduskaitseosakonna veeökoloog Tuuli Teppo (paremal) tutvustas huvilistele Kasari jõe taastamise plaane. Foto: Juhan Hepner[/caption]
Riigimetsa majandamise keskuses (RMK) on käsil uuring, mis peaks andma ilmselt selle aasta lõpuks vastuse, kas ja kui suures ulatuses tasub taastada Kasari jõge tema ajaloolisel kujul.
Raplamaalt algava ligi 115 kilomeetri pikkuse Kasari jõe sängi on inimtegevusega 20. sajandil märkimisväärselt muudetud. Seda on süvendanud ja tehtud sirgemaks, et vesi kiiremini ära voolaks ja jõe äärde jäävat varem üle ujutatud maad saaks majanduslikult kasutada.
Kasari muutmise ulatust il
Kloostri jõgi sai paadisilla
Riigimetsa majandamise keskus (RMK) lasi suve alguseks Kloostri silla kõrvale paigaldada paadisilla. „See oli pikalt kavandatud,” ütles RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusala juht Marju Pajumets.
Paljumetsa sõnul oli paadisilla rajamine aastaid erinevates plaanides kirjas, kuid Matsalu looduskaitseala piirangute tõttu ei saanud seda ehitada. 2023. aastal muutunud kaitsekord võimaldas ag
Galerii: Kasari jõe veetase tõuseb vaksa võrra päevas
[gallery ids="441457,441458,441459,441460,441461,441462,441463,441464,441465,441466,441467,441468,441469,441470,441471"]
Sademed ja lume sulamine on kergitanud Eesti jõgede vett. Tänavune kõrgvesi Kasaril on tulnud lainete kaupa, kõrge oli vesi nii jõululaupäeval kui ka 3. jaanuaril. Nädala algul hakkas Kasari taas jõe moodi välja nägema ning praegu tõuseb veetase taas jõudsalt, oma vaksa jagu ööpäevas.
Täna keskpäeva
15
Kasarist võib saada forellijõgi
[caption id="attachment_438054" align="alignnone" width="1920"] Kui meriforell peaks tõesti Kasari elupaigana koloniseerima, oleks sildade ümbrus just see jõelõik, mis võiks talle kudemiseks sobida. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Jõge uurinud kalateadlaste soovitusel paigaldab RMK veevoolu aeglustamiseks üle saja suure maakivi sirgetele lõikudele Kasari vana ja uue silla lähistel.
Seda lootuses, et meriforellid asuksid Kasari jõkke elama, mitte ei kasutaks seda vaid rändekoridorina. Ihtüoloogide hinnangul võiks pärast suurte kivide paigaldamist jõuda Kasarist igal aastal merre potentsiaalselt kuni 250 noort meriforelli, sest liigina
Kui meriforell peaks tõesti Kasari elupaigana koloniseerima, oleks sildade ümbrus just see jõelõik, mis võiks talle kudemiseks sobida. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Jõge uurinud kalateadlaste soovitusel paigaldab RMK veevoolu aeglustamiseks üle saja suure maakivi sirgetele lõikudele Kasari vana ja uue silla lähistel.
Seda lootuses, et meriforellid asuksid Kasari jõkke elama, mitte ei kasutaks seda vaid rändekoridorina. Ihtüoloogide hinnangul võiks pärast suurte kivide paigaldamist jõuda Kasarist igal aastal merre potentsiaalselt kuni 250 noort meriforelli, sest liigina
Galerii: Kasari hüdromeetriajaam sai saja aastaseks
[gallery ids="431598,431599,431600,431601,431602,431603,431604"]
Sada aastat tagasi 31. juulil 1924 avati vana Kasari silla tugisamba küljes Kasari jõe esimene veetaseme vaatluslatt, kirjutas keskkonnaagentuur oma blogis.
Galerii: Kasari jõgi ajab üle kallaste
[gallery ids="420597,420598,420599,420600,420601,420602,420603,420604,420605,420606,420607,420608,420609,420610,420611,420612,420613"]
Fotod: Urmas Lauri
Sademed ja lume sulamine on kergitanud Eesti jõgede vett. Tänavune kõrgvesi Kasaril on tulnud lainete kaupa.
Nädala algul hakkas Kasari taas jõe moodi välja nägema – eelmisel neljapäeval alanud veetõus jõudis maksimumini teisipäeval, veetase tõusis selle aja jooksul enam kui meetri võrra.
18. veebruaril mõõdeti jões veetasemeks 174 cm üle veemõõdujaama nulli, kuid 22. veebruariks oli see langenud 82 cm peale. Siis aga hakkas vesi tasapisi taas tõusma. 26. veebruaril oli vett 192 cm ja see oli ka tänavuse kõrgvee rekord. Kolmapäeva keskpäevaks oli veetase juba 11 cm võrra langenud.
Kasari sai erakordselt varajase suurvee
[caption id="attachment_386331" align="alignnone" width="2000"]
Suurvesi Kasari jõel. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Tänavu saabus suurvesi Kasarile erakordselt vara. Kui 2019. aastal tõusis vesi kõrgeks märtsi lõpus, pidasid jõeäärsed elanikud seda varajaseks, aasta hiljem oli kõrgvesi kohal veel kuu aega varem, 18. veebruaril. Eile õhtuks oli veetase Kasaril 217 cm üle veemõõtmisjaama nulli.
Laupäeva keskpäevaks oli Kasari veetase tõusnud 180 cm üle nulli, pühapäeva jooksul lisandus veel 18 cm ning eilseks oli tase stabiliseerunud 215 cm kandis.
Suurvesi Kasari jõel. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Tänavu saabus suurvesi Kasarile erakordselt vara. Kui 2019. aastal tõusis vesi kõrgeks märtsi lõpus, pidasid jõeäärsed elanikud seda varajaseks, aasta hiljem oli kõrgvesi kohal veel kuu aega varem, 18. veebruaril. Eile õhtuks oli veetase Kasaril 217 cm üle veemõõtmisjaama nulli.
Laupäeva keskpäevaks oli Kasari veetase tõusnud 180 cm üle nulli, pühapäeva jooksul lisandus veel 18 cm ning eilseks oli tase stabiliseerunud 215 cm kandis.
