Silt: Kasari jõgi
Galerii: Kasari jõe veetase tõuseb vaksa võrra päevas
[gallery ids="441457,441458,441459,441460,441461,441462,441463,441464,441465,441466,441467,441468,441469,441470,441471"]
Sademed ja lume sulamine on kergitanud Eesti jõgede vett. Tänavune kõrgvesi Kasaril on tulnud lainete kaupa, kõrge oli vesi nii jõululaupäeval kui ka 3. jaanuaril. Nädala algul hakkas Kasari taas jõe moodi välja nägema ning praegu tõuseb veetase taas jõudsalt, oma vaksa jagu ööpäevas.
Täna keskpäeva
15
Kasarist võib saada forellijõgi
[caption id="attachment_438054" align="alignnone" width="1920"]
Kui meriforell peaks tõesti Kasari elupaigana koloniseerima, oleks sildade ümbrus just see jõelõik, mis võiks talle kudemiseks sobida. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Jõge uurinud kalateadlaste soovitusel paigaldab RMK veevoolu aeglustamiseks üle saja suure maakivi sirgetele lõikudele Kasari vana ja uue silla lähistel.
Seda lootuses, et meriforellid asuksid Kasari jõkke elama, mitte ei kasutaks seda vaid rändekoridorina. Ihtüoloogide hinnangul võiks pärast suurte kivide paigaldamist jõuda Kasarist igal aastal merre potentsiaalselt kuni 250 noort meriforelli, sest liigina
Kui meriforell peaks tõesti Kasari elupaigana koloniseerima, oleks sildade ümbrus just see jõelõik, mis võiks talle kudemiseks sobida. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Jõge uurinud kalateadlaste soovitusel paigaldab RMK veevoolu aeglustamiseks üle saja suure maakivi sirgetele lõikudele Kasari vana ja uue silla lähistel.
Seda lootuses, et meriforellid asuksid Kasari jõkke elama, mitte ei kasutaks seda vaid rändekoridorina. Ihtüoloogide hinnangul võiks pärast suurte kivide paigaldamist jõuda Kasarist igal aastal merre potentsiaalselt kuni 250 noort meriforelli, sest liigina
Galerii: Kasari hüdromeetriajaam sai saja aastaseks
[gallery ids="431598,431599,431600,431601,431602,431603,431604"]
Sada aastat tagasi 31. juulil 1924 avati vana Kasari silla tugisamba küljes Kasari jõe esimene veetaseme vaatluslatt, kirjutas keskkonnaagentuur oma blogis.
Galerii: Kasari jõgi ajab üle kallaste
[gallery ids="420597,420598,420599,420600,420601,420602,420603,420604,420605,420606,420607,420608,420609,420610,420611,420612,420613"]
Fotod: Urmas Lauri
Sademed ja lume sulamine on kergitanud Eesti jõgede vett. Tänavune kõrgvesi Kasaril on tulnud lainete kaupa.
Nädala algul hakkas Kasari taas jõe moodi välja nägema – eelmisel neljapäeval alanud veetõus jõudis maksimumini teisipäeval, veetase tõusis selle aja jooksul enam kui meetri võrra.
18. veebruaril mõõdeti jões veetasemeks 174 cm üle veemõõdujaama nulli, kuid 22. veebruariks oli see langenud 82 cm peale. Siis aga hakkas vesi tasapisi taas tõusma. 26. veebruaril oli vett 192 cm ja see oli ka tänavuse kõrgvee rekord. Kolmapäeva keskpäevaks oli veetase juba 11 cm võrra langenud.
Kasari sai erakordselt varajase suurvee
[caption id="attachment_386331" align="alignnone" width="2000"]
Suurvesi Kasari jõel. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Tänavu saabus suurvesi Kasarile erakordselt vara. Kui 2019. aastal tõusis vesi kõrgeks märtsi lõpus, pidasid jõeäärsed elanikud seda varajaseks, aasta hiljem oli kõrgvesi kohal veel kuu aega varem, 18. veebruaril. Eile õhtuks oli veetase Kasaril 217 cm üle veemõõtmisjaama nulli.
Laupäeva keskpäevaks oli Kasari veetase tõusnud 180 cm üle nulli, pühapäeva jooksul lisandus veel 18 cm ning eilseks oli tase stabiliseerunud 215 cm kandis.
Suurvesi Kasari jõel. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Tänavu saabus suurvesi Kasarile erakordselt vara. Kui 2019. aastal tõusis vesi kõrgeks märtsi lõpus, pidasid jõeäärsed elanikud seda varajaseks, aasta hiljem oli kõrgvesi kohal veel kuu aega varem, 18. veebruaril. Eile õhtuks oli veetase Kasaril 217 cm üle veemõõtmisjaama nulli.
Laupäeva keskpäevaks oli Kasari veetase tõusnud 180 cm üle nulli, pühapäeva jooksul lisandus veel 18 cm ning eilseks oli tase stabiliseerunud 215 cm kandis.
Galerii: suurvesi saabus Kasarile tänavu erakordselt vara
[caption id="attachment_294937" align="aligncenter" width="2000"]
Kloosti vaatetornist on näha, et suur osa Kasari luhast on vee all. Vetase on vaid veidike madalam, kui mullu 20. märtsi paiku. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Tänavu saabus suurvesi Kasarile erakordselt vara.
Kui mullu, mil vesi tõusis kõrgeks märtsi lõpus, pidasid jõeäärsed elanikud seda varajaseks, siis tänavu on kõrgvesi kohal veel kuu aega varem. Veetase oli teisipäeval vaid kümmekond sentimeetrit madalam kui mullu 20. märtsil.
Tänavust suurvee taset Kasaril võib keskmiseks pidada, sest mulluse taseme hindasid jõe kaldal elavad inimesed just selliseks. Oma meetri jagu annaks veel tõusta ja isegi siis poleks veel midagi eriti hullu.
„Kaks ööd sadas ju meeletult vihma, tuul on mere poolt ka,” ütles Matsalu rahvuspargi külastuskeskuse teabejuht Helle Veltman.
Mullu ajas Kasari jõe üle kallaste suur sula, tänavu tõusis vesi aga peamiselt vihma tõttu. Oma osa on kindlasti ka sellel, et vesikaare tuuled on Väinamere kõrgeks puhunud ning seega on Kasari veevool alamjooksul aeglasem kui madala mere korral.
......
Urmas Lauri fotod
[gallery ids="294921,294922,294923,294924,294925,294926,294927,294928,294956,294929,294930,294931,294932,294933,294934,294935,294936,294937,294938,294939,294940,294941,294942,294943,294944,294945,294946,294947,294948"]
Vt ka: "Galerii: suurvesi Kasari jõel"
Kloosti vaatetornist on näha, et suur osa Kasari luhast on vee all. Vetase on vaid veidike madalam, kui mullu 20. märtsi paiku. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Tänavu saabus suurvesi Kasarile erakordselt vara.
Kui mullu, mil vesi tõusis kõrgeks märtsi lõpus, pidasid jõeäärsed elanikud seda varajaseks, siis tänavu on kõrgvesi kohal veel kuu aega varem. Veetase oli teisipäeval vaid kümmekond sentimeetrit madalam kui mullu 20. märtsil.
Tänavust suurvee taset Kasaril võib keskmiseks pidada, sest mulluse taseme hindasid jõe kaldal elavad inimesed just selliseks. Oma meetri jagu annaks veel tõusta ja isegi siis poleks veel midagi eriti hullu.
„Kaks ööd sadas ju meeletult vihma, tuul on mere poolt ka,” ütles Matsalu rahvuspargi külastuskeskuse teabejuht Helle Veltman.
Mullu ajas Kasari jõe üle kallaste suur sula, tänavu tõusis vesi aga peamiselt vihma tõttu. Oma osa on kindlasti ka sellel, et vesikaare tuuled on Väinamere kõrgeks puhunud ning seega on Kasari veevool alamjooksul aeglasem kui madala mere korral.
......
Urmas Lauri fotod
[gallery ids="294921,294922,294923,294924,294925,294926,294927,294928,294956,294929,294930,294931,294932,294933,294934,294935,294936,294937,294938,294939,294940,294941,294942,294943,294944,294945,294946,294947,294948"]
Vt ka: "Galerii: suurvesi Kasari jõel"