Selle veebisaidi korrektseks töötamiseks, kasutamise analüüsimiseks ja külastajatele parima kasutusmugavuse pakkumiseks paigutame Teie seadme (arvuti, nutiseade vms) brauseri(te)sse nn küpsised (ingl cookie). Vajutades „Nõustu kõigiga” annad nõusoleku küpsiste kasutamiseks. Ava meie privaatsuspoliitika
Kohanda nõusolekueelistused
Neid küpsiseid on vaja selleks, et meie veebisait töötaks turvaliselt ja õigesti. Vajalikud küpsised võimaldavad teil meie veebisaidil ringi liikuda ja soovitud teenust kasutada. Vajalikud küpsised võimaldavad veebisaidi põhifunktsioonide toimimise, näiteks tuvastavad teid Tallinki veebilehtedele sisse logides, tuvastavad korduvad ebaõnnestunud sisselogimiskatsed, tuvastavad, kus te ostuprotsessis viibite ja jätavad meelde teie ostukorvi pandud tooted. Vajalikud küpsised salvestatakse sinu brauseris ja need on vajalikud lehekülje käigushoidmiseks. Kasutame ka kolmandate osapoolet küpsiseid, mis aitavad meil analüüsida kuidas meie veebilehekülge kasutate, meelde jätta sinu eelistusi ning pakkuda isikupärastatud sisu ja asjakohaseid reklaame. Need küpsised salvestab sinu brauser ainult sinu nõusolekul. Võid nõustuda või mittenõustuda mõne või kõigi kõpsistega, kuid mõned neist võivad mõjutada sinu veebelehekülje kasutamise kogemust.
Alati aktiivne
Vajalikud küpsised on saidi toimimiseks vajalikud ning neid ei saa keelata.
Küpsis
_GRECAPTCHA
Kestvus
6 kuud
Kirjeldus
Google Recaptcha teenus seab selle küpsise robotite tuvastamiseks, et kaitsta veebisaiti pahatahtlike rämpspostirünnakute eest.
Functional cookies help perform certain functionalities like sharing the content of the website on social media platforms, collecting feedback, and other third-party features.
Kuvatavaid küpsiseid ei ole.
kasutame Google Analytics küpsiseid, et koguda statistikat veebilehe külastatavuse kohta.
Küpsis
_ga
Kestvus
1 aasta 1 kuu 4 päev
Kirjeldus
Google Analytics seab selle küpsise, et arvutada külastajate, seansside ja kampaaniate andmeid ning jälgida saidi kasutust analüüsiaruande jaoks. Küpsis salvestab teavet anonüümselt ja määrab unikaalsete külastajate tuvastamiseks juhuslikult genereeritud numbri.
Küpsis
_ga_*
Kestvus
1 aasta 1 kuu 4 päev
Kirjeldus
Google Analytics kasutab seda küpsist lehe vaatamiste talletamiseks.
Performance cookies are used to understand and analyze the key performance indexes of the website which helps in delivering a better user experience for the visitors.
Kuvatavaid küpsiseid ei ole.
Advertisement cookies are used to provide visitors with customized advertisements based on the pages you visited previously and to analyze the effectiveness of the ad campaigns.
[gallery ids="441457,441458,441459,441460,441461,441462,441463,441464,441465,441466,441467,441468,441469,441470,441471"]
Sademed ja lume sulamine on kergitanud Eesti jõgede vett. Tänavune kõrgvesi Kasaril on tulnud lainete kaupa, kõrge oli vesi nii jõululaupäeval kui ka 3. jaanuaril. Nädala algul hakkas Kasari taas jõe moodi välja nägema ning praegu tõuseb veetase taas jõudsalt, oma vaksa jagu ööpäevas.
Täna keskpäeva
[caption id="attachment_438054" align="alignnone" width="1920"] Kui meriforell peaks tõesti Kasari elupaigana koloniseerima, oleks sildade ümbrus just see jõelõik, mis võiks talle kudemiseks sobida. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Jõge uurinud kalateadlaste soovitusel paigaldab RMK veevoolu aeglustamiseks üle saja suure maakivi sirgetele lõikudele Kasari vana ja uue silla lähistel.
Seda lootuses, et meriforellid asuksid Kasari jõkke elama, mitte ei kasutaks seda vaid rändekoridorina. Ihtüoloogide hinnangul võiks pärast suurte kivide paigaldamist jõuda Kasarist igal aastal merre potentsiaalselt kuni 250 noort meriforelli, sest liigina
[gallery ids="431598,431599,431600,431601,431602,431603,431604"]
Sada aastat tagasi 31. juulil 1924 avati vana Kasari silla tugisamba küljes Kasari jõe esimene veetaseme vaatluslatt, kirjutas keskkonnaagentuur oma blogis.
[gallery ids="420597,420598,420599,420600,420601,420602,420603,420604,420605,420606,420607,420608,420609,420610,420611,420612,420613"]
Fotod: Urmas Lauri
Sademed ja lume sulamine on kergitanud Eesti jõgede vett. Tänavune kõrgvesi Kasaril on tulnud lainete kaupa.
Nädala algul hakkas Kasari taas jõe moodi välja nägema – eelmisel neljapäeval alanud veetõus jõudis maksimumini teisipäeval, veetase tõusis selle aja jooksul enam kui meetri võrra.
18. veebruaril mõõdeti jões veetasemeks 174 cm üle veemõõdujaama nulli, kuid 22. veebruariks oli see langenud 82 cm peale. Siis aga hakkas vesi tasapisi taas tõusma. 26. veebruaril oli vett 192 cm ja see oli ka tänavuse kõrgvee rekord. Kolmapäeva keskpäevaks oli veetase juba 11 cm võrra langenud.
[caption id="attachment_386331" align="alignnone" width="2000"] Suurvesi Kasari jõel. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Tänavu saabus suurvesi Kasarile erakordselt vara. Kui 2019. aastal tõusis vesi kõrgeks märtsi lõpus, pidasid jõeäärsed elanikud seda varajaseks, aasta hiljem oli kõrgvesi kohal veel kuu aega varem, 18. veebruaril. Eile õhtuks oli veetase Kasaril 217 cm üle veemõõtmisjaama nulli.
Laupäeva keskpäevaks oli Kasari veetase tõusnud 180 cm üle nulli, pühapäeva jooksul lisandus veel 18 cm ning eilseks oli tase stabiliseerunud 215 cm kandis.
[caption id="attachment_294937" align="aligncenter" width="2000"] Kloosti vaatetornist on näha, et suur osa Kasari luhast on vee all. Vetase on vaid veidike madalam, kui mullu 20. märtsi paiku. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Tänavu saabus suurvesi Kasarile erakordselt vara.
Kui mullu, mil vesi tõusis kõrgeks märtsi lõpus, pidasid jõeäärsed elanikud seda varajaseks, siis tänavu on kõrgvesi kohal veel kuu aega varem. Veetase oli teisipäeval vaid kümmekond sentimeetrit madalam kui mullu 20. märtsil.
Tänavust suurvee taset Kasaril võib keskmiseks pidada, sest mulluse taseme hindasid jõe kaldal elavad inimesed just selliseks. Oma meetri jagu annaks veel tõusta ja isegi siis poleks veel midagi eriti hullu.
„Kaks ööd sadas ju meeletult vihma, tuul on mere poolt ka,” ütles Matsalu rahvuspargi külastuskeskuse teabejuht Helle Veltman.
Mullu ajas Kasari jõe üle kallaste suur sula, tänavu tõusis vesi aga peamiselt vihma tõttu. Oma osa on kindlasti ka sellel, et vesikaare tuuled on Väinamere kõrgeks puhunud ning seega on Kasari veevool alamjooksul aeglasem kui madala mere korral.
......
Urmas Lauri fotod
[gallery ids="294921,294922,294923,294924,294925,294926,294927,294928,294956,294929,294930,294931,294932,294933,294934,294935,294936,294937,294938,294939,294940,294941,294942,294943,294944,294945,294946,294947,294948"]
Vt ka: "Galerii: suurvesi Kasari jõel"