Silt: kalli pets
Märjamaa ristivargad viisid Ridalast käru
[caption id="attachment_443203" align="aligncenter" width="1920"]
Kalli Pets. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Märjamaa kalmistult üle 40 raud- ja malmristi varastanud kurjategijad jätsid maha Ridala uuelt kalmistult pärit käru.
Ridala uue surnuaia kalmistuvaht Ave Rosenberg oli käru kadumise avastanud juba
Kalli Pets. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Märjamaa kalmistult üle 40 raud- ja malmristi varastanud kurjategijad jätsid maha Ridala uuelt kalmistult pärit käru.
Ridala uue surnuaia kalmistuvaht Ave Rosenberg oli käru kadumise avastanud juba 
Läänemaa kultuurimälestiste toetusraha kulub Riguldis ja Kullamaal
[caption id="attachment_442486" align="alignnone" width="1920"]
Kullamaa kirik. Urmas Lauri[/caption]
Muinsuskaitseamet eraldab tänavu Läänemaale kultuurimälestiste korrastamise toetusi 267 000 euro jagu, millest suurem osa kulub ära Riguldi mõisale ja Kullamaa kirikule.
Riguldi mõisa peahoone katuse läänepoolse osa restaureerimise toetus on 96 841 eurot. Kullamaa kirik saab 100 000 eurot pikkhoone katuse restaureerimise viimaseks etapiks.
100 000 eurot on maksimaalne muinsuskaitseametilt küsitav toetus. Muinsuskaitseameti Läänemaa nõuniku Kalli Petsi sõnul mängis Kullamaa kiriku puhul muu hulgas rolli see, et mullu alustati seal katuseremondiga. Jätkutöö aitab objektil toetusesaajate pingereas kõrgemale kohale tõusta.
Luteri kiriku Kullamaa Püha Johannese koguduse juhatuse esimees Ants Lipu ütles, et Kullamaa kiriku katuse remondi lõpetamiseks küsitakse lisaraha veel omandireformi reservfondi taotlusvoorust. Sealt on nüüd vaja saada veel vähemalt 100 000 eurot. „Proovim
Kullamaa kirik. Urmas Lauri[/caption]
Muinsuskaitseamet eraldab tänavu Läänemaale kultuurimälestiste korrastamise toetusi 267 000 euro jagu, millest suurem osa kulub ära Riguldi mõisale ja Kullamaa kirikule.
Riguldi mõisa peahoone katuse läänepoolse osa restaureerimise toetus on 96 841 eurot. Kullamaa kirik saab 100 000 eurot pikkhoone katuse restaureerimise viimaseks etapiks.
100 000 eurot on maksimaalne muinsuskaitseametilt küsitav toetus. Muinsuskaitseameti Läänemaa nõuniku Kalli Petsi sõnul mängis Kullamaa kiriku puhul muu hulgas rolli see, et mullu alustati seal katuseremondiga. Jätkutöö aitab objektil toetusesaajate pingereas kõrgemale kohale tõusta.
Luteri kiriku Kullamaa Püha Johannese koguduse juhatuse esimees Ants Lipu ütles, et Kullamaa kiriku katuse remondi lõpetamiseks küsitakse lisaraha veel omandireformi reservfondi taotlusvoorust. Sealt on nüüd vaja saada veel vähemalt 100 000 eurot. „Proovim
32
Koluvere lossi omanikud piiravad üha enam ligipääsu (pealkiri muudetud 18. detsembril 2024)
[caption id="attachment_438056" align="alignnone" width="1920"]
Koluvere poe nurga taha jääv parkla asub lossiomanike maal ja parklasse sõitmist takistab kett. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Kui varem pääsesid huvilised jalutama Koluvere järvesaarel asuva ainulaadse Koluvere lossi parki, siis nüüdseks on lossi omanikud ka Coopi poe nurga taga asuvale parklale ette tõmmanud „Eramaa” sildiga keti.
Koluvere lossi praegune seis meenutab üha enam Liivimaa sõja aega – kindlust piiratakse, kuid kaitse on tõhus. Koluvere lahing toimus Koluvere linnuse all Liivimaa sõja ajal 23. jaanuaril 1573. Rootsi väed lõid lahingus suuremaarvulist Vene väge ja sundisid nad Läänemaalt lahkuma.
Praegu ei piira lossi Vene väed, kuid lossirahvas on tõmbunud kaitseasendisse, kaitstes end üha enam võõraste pilkude eest
Koluvere poe nurga taha jääv parkla asub lossiomanike maal ja parklasse sõitmist takistab kett. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Kui varem pääsesid huvilised jalutama Koluvere järvesaarel asuva ainulaadse Koluvere lossi parki, siis nüüdseks on lossi omanikud ka Coopi poe nurga taga asuvale parklale ette tõmmanud „Eramaa” sildiga keti.
Koluvere lossi praegune seis meenutab üha enam Liivimaa sõja aega – kindlust piiratakse, kuid kaitse on tõhus. Koluvere lahing toimus Koluvere linnuse all Liivimaa sõja ajal 23. jaanuaril 1573. Rootsi väed lõid lahingus suuremaarvulist Vene väge ja sundisid nad Läänemaalt lahkuma.
Praegu ei piira lossi Vene väed, kuid lossirahvas on tõmbunud kaitseasendisse, kaitstes end üha enam võõraste pilkude eest
Haapsalu toomkirik saab soojemaks
[caption id="attachment_437498" align="aligncenter" width="1920"]
Haapsalu toomkirik. Foto: Arvo Taremula / arhiiv[/caption]
Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa muuseumid said riigilt üle 334 000 euro toetust, et soojustada Haapsalu toomkiriku võlvidepealset ja muuta kiriku aknad tuultpidavaks.
Kogu projekt läheb muuseumijuhi Anton Pärna sõnul koos käibemaksuga maksma 400 000 eurot. Omaosalust selle toetuse puhul ei nõuta. „Küll on aga tingimus, et kui kogu projekt läheb kallimaks, peab toetuse saaja selle lõpuleviimise tagama,” ütles Pärn.
„Projekteerimine alles algab, praegu tehakse muinsuskaitse eritingimusi,” üt
Haapsalu toomkirik. Foto: Arvo Taremula / arhiiv[/caption]
Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa muuseumid said riigilt üle 334 000 euro toetust, et soojustada Haapsalu toomkiriku võlvidepealset ja muuta kiriku aknad tuultpidavaks.
Kogu projekt läheb muuseumijuhi Anton Pärna sõnul koos käibemaksuga maksma 400 000 eurot. Omaosalust selle toetuse puhul ei nõuta. „Küll on aga tingimus, et kui kogu projekt läheb kallimaks, peab toetuse saaja selle lõpuleviimise tagama,” ütles Pärn.
„Projekteerimine alles algab, praegu tehakse muinsuskaitse eritingimusi,” üt
Muinsuskaitse toetas Kullamaa ja Noarootsi kiriku katuseremonti
[caption id="attachment_419645" align="alignnone" width="1920"]
Kullamaa kirik linnulennult. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Läänemaal saavad muinsuskaitseametilt tänavu suurima toetuse Kullamaa ja Noarootsi kirik, kus mõlemas on toetusraha eest kavas korda teha katus.
„Summaliselt ei ole Läänemaale tulevaid toetusi vähe, aga toetust saanud objekte on vähe,” ütles muinsuskaitseameti Läänemaa nõunik Kalli Pets.
Kullamaa kirik linnulennult. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Läänemaal saavad muinsuskaitseametilt tänavu suurima toetuse Kullamaa ja Noarootsi kirik, kus mõlemas on toetusraha eest kavas korda teha katus.
„Summaliselt ei ole Läänemaale tulevaid toetusi vähe, aga toetust saanud objekte on vähe,” ütles muinsuskaitseameti Läänemaa nõunik Kalli Pets. 
Kalli Pets: uus kord vana linna hoidmiseks
[caption id="attachment_394280" align="alignnone" width="1151"]
Kalli Pets, muinsuskaitseameti Läänemaa nõunik. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Kui mullu märtsis sai välja kuulutatud, et valmimas on Haapsalu muinsuskaitseala kaitsekord, ning kutsuti kõiki avalikel väljapanekutel osalema ja arvamust avaldama, siis nüüd saab raporteerida, et kaitsekord on valmis, valitsuses kinnitatud ja kehtib 19. jaanuarist.
2019. aastal alustas muinsuskaitseamet kõigi juba pool sajandit tagasi kaitse alla võetud vanalinnade muinsuskaitsealadele seniste põhimääruste asemel uute ja ajakohaste kaitsekordade koostamise protsessi. Iga kaitsekorra sisu ja tekst valmis selleks ellu kutsutud töörühmade ühiste lugemiste ja arutelude toel, kuid väga suur roll oli seekord ka avalikkuse kaasamisel. Haapsalus toimus kaks suuremat linnarahvale suunatud üritust, kus esimesel küsiti omanike ja huvigruppide arvamust meie ehituspärandi hoidmise vajaduse kohta ning kaardistati muinsuskaitseala väärtusi, teisel aga anti ülevaade kaitsekorra koostamise edenemisest ning tutvustati täpsemalt uuenenud kaitsepõhimõtteid ja muinsuskaitseala hoonete jagamist kaitsekategooriatesse. Inimesed said esitada küsimusi ja teha ettepanekuid.
Kalli Pets, muinsuskaitseameti Läänemaa nõunik. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Kui mullu märtsis sai välja kuulutatud, et valmimas on Haapsalu muinsuskaitseala kaitsekord, ning kutsuti kõiki avalikel väljapanekutel osalema ja arvamust avaldama, siis nüüd saab raporteerida, et kaitsekord on valmis, valitsuses kinnitatud ja kehtib 19. jaanuarist.
2019. aastal alustas muinsuskaitseamet kõigi juba pool sajandit tagasi kaitse alla võetud vanalinnade muinsuskaitsealadele seniste põhimääruste asemel uute ja ajakohaste kaitsekordade koostamise protsessi. Iga kaitsekorra sisu ja tekst valmis selleks ellu kutsutud töörühmade ühiste lugemiste ja arutelude toel, kuid väga suur roll oli seekord ka avalikkuse kaasamisel. Haapsalus toimus kaks suuremat linnarahvale suunatud üritust, kus esimesel küsiti omanike ja huvigruppide arvamust meie ehituspärandi hoidmise vajaduse kohta ning kaardistati muinsuskaitseala väärtusi, teisel aga anti ülevaade kaitsekorra koostamise edenemisest ning tutvustati täpsemalt uuenenud kaitsepõhimõtteid ja muinsuskaitseala hoonete jagamist kaitsekategooriatesse. Inimesed said esitada küsimusi ja teha ettepanekuid. 
Taebla vana koolimaja on tuttuue katuse all
[caption id="attachment_410457" align="alignnone" width="1920"]
Taebla vana koolimaja uus katus. Foto Urmas Lauri[/caption]
Läänemaa kõige keerulisema katusega muinsuskaitsealune Taebla vana koolimaja sai sel nädalal täies ulatuses tuttuue tsinkplekk-katuse.
Suur osa uuest katusest ehitati koolimajale mullu, kuid toona jäi 600 m² suurusest katusest maja esiküljel vahetamata 140 m².
Muinsuskaitseamet toetas mullu Taebla kooli katuse remonti 100 000 euroga. Sellest terve katuse korda tegemiseks ei piisanud. Hanke võitnud OÜ Resteh vahetas välja umbes kolmveerand katusest – hoone mõlemad tiivad, mis olid kehvemas seisus. Keskmine, lihtsam osa, jäi toona tegemata.
Taebla vana koolimaja uus katus. Foto Urmas Lauri[/caption]
Läänemaa kõige keerulisema katusega muinsuskaitsealune Taebla vana koolimaja sai sel nädalal täies ulatuses tuttuue tsinkplekk-katuse.
Suur osa uuest katusest ehitati koolimajale mullu, kuid toona jäi 600 m² suurusest katusest maja esiküljel vahetamata 140 m².
Muinsuskaitseamet toetas mullu Taebla kooli katuse remonti 100 000 euroga. Sellest terve katuse korda tegemiseks ei piisanud. Hanke võitnud OÜ Resteh vahetas välja umbes kolmveerand katusest – hoone mõlemad tiivad, mis olid kehvemas seisus. Keskmine, lihtsam osa, jäi toona tegemata.
Läänemaal ootab sel teeliste kirikute hooajal külalisi 22 pühakoda
[caption id="attachment_404504" align="alignnone" width="2000"]
Läänemaal ootab teelisi ka Ridala kirik. Foto: Urmas Lauri[/caption]
„Meie ülesanne kristlastena on hoida seda, mis meie kätte on antud. Nii Jumala rahu ja vaikust kui ka kõike seda sakraali, mis siin on, ja seda jagada,“ ütles Ridala ja Martna kirikuõpetaja Küllike Valk Ridala jahedas kirikus juttu rääkides.
Sajandite jooksul siia kogunenud kunsti, kultuuri ja ajalugu oleks meist ikka väga isekas hoida ainult oma kogudusele,“ nentis Valk.
Läänemaal ootab teelisi ka Ridala kirik. Foto: Urmas Lauri[/caption]
„Meie ülesanne kristlastena on hoida seda, mis meie kätte on antud. Nii Jumala rahu ja vaikust kui ka kõike seda sakraali, mis siin on, ja seda jagada,“ ütles Ridala ja Martna kirikuõpetaja Küllike Valk Ridala jahedas kirikus juttu rääkides.
Sajandite jooksul siia kogunenud kunsti, kultuuri ja ajalugu oleks meist ikka väga isekas hoida ainult oma kogudusele,“ nentis Valk. 
Lääne-Nigula kirik sai esimese kirikuna Läänemaal maakütte
[caption id="attachment_397570" align="alignnone" width="2000"]
Lääne-Nigula koguduse õpetaja Kristo Hüdsi ja õpetaja Leevi Reinaru andsid tänujumalateenistusel üle kingitused – Marika Lekarkini maalid kiriku vanadel katusekimmidel. Foto: Andra Kirna[/caption]
Lääne-Nigula kirik on Eesti keskaegsetest pühakodadest ilmselt esimene, mida hakkab kütma maasoojus.
Leader-meetme, Kodukant Läänemaa, Lääne-Nigula vallavalitsuse ja annetajate toel rajatud maaküttesüsteem hakkab asendama senist väga kulukat õliküttelahendust. Mõnekümne aasta eest Raahe sõpruskoguduse abil rajatud õliküttesüsteem on küll töökorras ja võimeline kütma nii kirikut kui ka pastoraati, aga kogudusele väga kallis üleval pidada.
Konsistooriumi kantsleri Andrus Mõttuse sõnul on Lääne-Nigula ilmsel esimene vana kirik Eestis, mida maasoojus kütma hakkab. „Väiksematesse kirikutesse on pandud õhkkütteseadmeid. Maakütte on saanud mõned pastoraadid, näiteks hiljuti Saaremaal. Ei tea küll ühtegi vana kirikut, mis niisuguse küttesüsteemi oleks saanud,“ ütles ta.
Lääne-Nigula koguduse õpetaja Kristo Hüdsi ja õpetaja Leevi Reinaru andsid tänujumalateenistusel üle kingitused – Marika Lekarkini maalid kiriku vanadel katusekimmidel. Foto: Andra Kirna[/caption]
Lääne-Nigula kirik on Eesti keskaegsetest pühakodadest ilmselt esimene, mida hakkab kütma maasoojus.
Leader-meetme, Kodukant Läänemaa, Lääne-Nigula vallavalitsuse ja annetajate toel rajatud maaküttesüsteem hakkab asendama senist väga kulukat õliküttelahendust. Mõnekümne aasta eest Raahe sõpruskoguduse abil rajatud õliküttesüsteem on küll töökorras ja võimeline kütma nii kirikut kui ka pastoraati, aga kogudusele väga kallis üleval pidada.
Konsistooriumi kantsleri Andrus Mõttuse sõnul on Lääne-Nigula ilmsel esimene vana kirik Eestis, mida maasoojus kütma hakkab. „Väiksematesse kirikutesse on pandud õhkkütteseadmeid. Maakütte on saanud mõned pastoraadid, näiteks hiljuti Saaremaal. Ei tea küll ühtegi vana kirikut, mis niisuguse küttesüsteemi oleks saanud,“ ütles ta. 