Silt: Kalle-Kusta Tõnisma
Vaegkuuljad saavad Haapsalus kuulmist testida
[caption id="attachment_413252" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare (paremal) testis Külliki
Bode ja Kalle-Kusta Tõnisma juhendamisel audiomeetrit. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Sellest nädalast on Läänemaa vaegkuuljate ühingul audiomeeter, millega soovijad saavad kuulmist testida. „Läänemaa inimestel hakkan testima vaegkuulmist,” ütles Läänemaa vaegkuuljate ühingu juhatuse liige Kalle-Kusta Tõnisma. Tõnisma sõnul on temalt tihti küsitud, kas ta ka kuulmisteste teeb, seni pole see võimalik olnud. Teste hakkab ta tegema kaks korda kuus.
Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare (paremal) testis KüllikiBode ja Kalle-Kusta Tõnisma juhendamisel audiomeetrit. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Sellest nädalast on Läänemaa vaegkuuljate ühingul audiomeeter, millega soovijad saavad kuulmist testida. „Läänemaa inimestel hakkan testima vaegkuulmist,” ütles Läänemaa vaegkuuljate ühingu juhatuse liige Kalle-Kusta Tõnisma. Tõnisma sõnul on temalt tihti küsitud, kas ta ka kuulmisteste teeb, seni pole see võimalik olnud. Teste hakkab ta tegema kaks korda kuus.
Haapsalus ja Ristil saab reedel kuulmist testida
[caption id="attachment_340864" align="alignnone" width="1868"]
Kuulmisbuss. Foto: erakogu[/caption]
Reedel, 10. septembril on võimalik nii Haapsalus kui ka Ristil peatuvas kuulmisbussis tasuta testida kuulmist või lasta üle vaadata oma kuulmisaparaat.
Kuulmisbuss toob testimis- ja nõustamisvõimaluse inimestele lähemale, sinna on lihtsam ja julgem minna. „Inimene saab sealt teada, milline on tema kuulmise tase ja kas tal on kuulmislangus. Anname kaasa ka soovitused, kuidas edasi käituda,” ütles Läänemaa vaegkuuljate ühingu juhatuse liige Kalle-Kusta Tõnisma.
Tõnisma nentis, et inimene läheb arsti juurde alles viimases hädas. „Üks helistas Rehemäelt ja ütles, et küll on tore, et Ristile tulete, et ta ei kuule juba neli aastat parema kõrvaga hästi, aga arsti juurde pole ka aega minna,” ütles Tõnisma.
Kuulmisbussis küll kõrvaarsti ei ole, aga seal on kas audioloog või audiometrist. „Kuulmisbussis on esmatasandi kuulmisnõustaja, kes on läbinud spetsiaalse koolituse, saanud vastava väljaõppe kuulmisskriiningu tegemiseks. Mitmed neist on ise ka vaegkuuljad ja kogemusnõustajad,” ütles Tõnisma.
Kuulmisbuss on liikuv testimis- ja nõustamiskeskus. „Seal saab teha kuulmisuuringuid, kasutades audiomeetrilisi mõõtmisvahendeid. Teeme bussis ka kuuldeaparaatide hooldustööd, puhastust ja pisiremonti,” kirjeldas Tõnisma. Tema sõnul saab bussis ka infot, kuidas vaegkuuljaga paremini suhelda.
Kuulmisbuss. Foto: erakogu[/caption]
Reedel, 10. septembril on võimalik nii Haapsalus kui ka Ristil peatuvas kuulmisbussis tasuta testida kuulmist või lasta üle vaadata oma kuulmisaparaat.
Kuulmisbuss toob testimis- ja nõustamisvõimaluse inimestele lähemale, sinna on lihtsam ja julgem minna. „Inimene saab sealt teada, milline on tema kuulmise tase ja kas tal on kuulmislangus. Anname kaasa ka soovitused, kuidas edasi käituda,” ütles Läänemaa vaegkuuljate ühingu juhatuse liige Kalle-Kusta Tõnisma.
Tõnisma nentis, et inimene läheb arsti juurde alles viimases hädas. „Üks helistas Rehemäelt ja ütles, et küll on tore, et Ristile tulete, et ta ei kuule juba neli aastat parema kõrvaga hästi, aga arsti juurde pole ka aega minna,” ütles Tõnisma.
Kuulmisbussis küll kõrvaarsti ei ole, aga seal on kas audioloog või audiometrist. „Kuulmisbussis on esmatasandi kuulmisnõustaja, kes on läbinud spetsiaalse koolituse, saanud vastava väljaõppe kuulmisskriiningu tegemiseks. Mitmed neist on ise ka vaegkuuljad ja kogemusnõustajad,” ütles Tõnisma.
Kuulmisbuss on liikuv testimis- ja nõustamiskeskus. „Seal saab teha kuulmisuuringuid, kasutades audiomeetrilisi mõõtmisvahendeid. Teeme bussis ka kuuldeaparaatide hooldustööd, puhastust ja pisiremonti,” kirjeldas Tõnisma. Tema sõnul saab bussis ka infot, kuidas vaegkuuljaga paremini suhelda. 
Läänlased käisid Soomes mardilaadal
[caption id="attachment_288922" align="alignnone" width="2000"]
Jõulude eel läheb hästi kaubaks. Kalle Tõnisma[/caption]
Kes pealkirja loeb, mõtleb, et kirjutaja või ajaleht päris sassi läinud. Alles oli kadripäev, aga siin jutt mardilaadast.
Aga just nii ta on. Olin paar päeva üle lahe. Helsingis korraldab Tuglase selts mardilaata iga aasta novembri viimasel nädalavahetusel. Tänavune oli juba 37. kord, seega aastast 1983. Kokku saavad Soome ja Eesti kultuuriinimesed, käsitöötegijad ja hõimusuhete aktivistid. Laata korraldab Soome Tuglase selts tihedas koostöös Eesti inimestega.
Üritus on võimas. Kui alguses oldi Katajanokka sadama ühes suuremas hoones ja hiljem koolimajades, siis 2005. aastast peetakse laata endise merekaablitehase suures hoones, mis on juba 25 aastat Helsingi kultuurikeskuseks. Algul oli laat ühepäevane, nüüd on juba mitu aastat kahepäevane. Kuigi ürituse nimetus kisub mõtted ainult äri ja müügi peale, on laadal laiem pind ja kõla.
Samal ajal, kui suures-suures saalis käib tõesti kirev laadamelu – Eesti käsitöölised ja hõrgutiste valmistajad näitavad, tutvustavad ja müüvad oma toodangut –, käib teistes saalides hoopis teistsugune tegevus. Tavaliselt toimuvad seal Eestist pärit või eestlastest isetegevuslaste kontserdid ja huvitavad diskussioonid. Esinevad sõnameistrid või mõni Eesti pillimees või ansamblid. Kultuurikohvikus on külas käinud Eesti kultuuriminister, meie kirjanikud, mitmed kuulsad muusikud, kultuuritegelased, isegi president.
Olles ise olnud nüüd juba seitse korda sellel üritusel, on mul jäänud mulje, et mardilaat on Tuglase seltsi Eesti–Soome ühisprojekt, aga soomlased on nagu ainult külastajate osas. Kuidas asi tegelikult on, uurisin selle laada käsitööosa organiseerijalt-korraldajalt, Soome Tuglase seltsi arhivaarilt Heikki Rausmaalt. Rausmaa ütles, et nii see ongi.
Jõulude eel läheb hästi kaubaks. Kalle Tõnisma[/caption]
Kes pealkirja loeb, mõtleb, et kirjutaja või ajaleht päris sassi läinud. Alles oli kadripäev, aga siin jutt mardilaadast.
Aga just nii ta on. Olin paar päeva üle lahe. Helsingis korraldab Tuglase selts mardilaata iga aasta novembri viimasel nädalavahetusel. Tänavune oli juba 37. kord, seega aastast 1983. Kokku saavad Soome ja Eesti kultuuriinimesed, käsitöötegijad ja hõimusuhete aktivistid. Laata korraldab Soome Tuglase selts tihedas koostöös Eesti inimestega.
Üritus on võimas. Kui alguses oldi Katajanokka sadama ühes suuremas hoones ja hiljem koolimajades, siis 2005. aastast peetakse laata endise merekaablitehase suures hoones, mis on juba 25 aastat Helsingi kultuurikeskuseks. Algul oli laat ühepäevane, nüüd on juba mitu aastat kahepäevane. Kuigi ürituse nimetus kisub mõtted ainult äri ja müügi peale, on laadal laiem pind ja kõla.
Samal ajal, kui suures-suures saalis käib tõesti kirev laadamelu – Eesti käsitöölised ja hõrgutiste valmistajad näitavad, tutvustavad ja müüvad oma toodangut –, käib teistes saalides hoopis teistsugune tegevus. Tavaliselt toimuvad seal Eestist pärit või eestlastest isetegevuslaste kontserdid ja huvitavad diskussioonid. Esinevad sõnameistrid või mõni Eesti pillimees või ansamblid. Kultuurikohvikus on külas käinud Eesti kultuuriminister, meie kirjanikud, mitmed kuulsad muusikud, kultuuritegelased, isegi president.
Olles ise olnud nüüd juba seitse korda sellel üritusel, on mul jäänud mulje, et mardilaat on Tuglase seltsi Eesti–Soome ühisprojekt, aga soomlased on nagu ainult külastajate osas. Kuidas asi tegelikult on, uurisin selle laada käsitööosa organiseerijalt-korraldajalt, Soome Tuglase seltsi arhivaarilt Heikki Rausmaalt. Rausmaa ütles, et nii see ongi. 