Silt: Kaja Rootare

Haapsalu linnavalitsus tahab hiljemalt 2026. aastaks ühendada Haapsalu hooldekandekeskuse ehk lastekodu ja Haapsalu sotsiaalmaja. Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare sõnul tähendab kahe lähestikku asuva asutuse liitmine, et ametlikult Haapsalu hoolekandekeskus likvideeritakse ja sealsed tegevused lähevad üle sotsiaalmajale. Sotsiaalmaja ja lastekodu liitumisel tekib asutus, mis pakub teenuseid seinast seina – nii lastele ja peredele kui ka erivajadustega inimestele ja eakatele.

[caption id="attachment_379811" align="alignnone" width="2000"] Praegu on Tarekesel ja veel kahel Haapsalu lasteaial oma direktor, kuid linnavalitsuse plaanide järgi võib see varsti muutuda. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu linnavalitsus tahab kolme aasta jooksul viia ühtse juhtimise alla kolm lasteaeda – Vikerkaare, Pääsupesa ja Tarekese. Ühendamise plaan ei puuduta juba Vanalinna lasteaedadeks ühinenud Tõrukest ja Päikesejänkut ega Uuemõisa ja Ridala lasteaeda, mis on koolidega ühe juhtimise all. Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare sõnul mingit kindlat tähtaega lasteaedade ühendamisel praegu ei ole, kuid tunnistas, et selline plaan linnavalitsusel on. „Selle valimistsükli ajal,” ütles Rootare. See tähendab, et lasteaiad on plaanis ühendada järgmise kolme aasta jooksul.

[caption id="attachment_300487" align="alignnone" width="2000"] Uuel õppeaastal jätkab Lepatriinu lastehoid tegevust, sest oli ainus pakkuja lastehoiuteenuste pakkumise hankel. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Haapsalu korraldas hanke, et leida lastehoiuteenuse pakkuja. Kokku soovis Haapsalu leida kohta 40 lapsele. Hankel oli ainus pakkuja Lepatriinu mängumaa, kes senigi pakkus linnale lastehoiuteenuseid, kuid kellega oleks linnal kuu lõpus leping lõppenud. Lepatriinu mängumaa pakkus hoiukohti 25 lapsele.

[caption id="attachment_362777" align="alignnone" width="2000"] Sotsiaalkindlustusameti piirkonnajuht Kätlin Hanson (vasakul), sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa ja asekantsler Hanna Vseviov vaatavad omavalitsustes, kuidas sõjapõgenikega hakkama on saadud. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalut külastanud sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa tunnistas, et Haapsalus on ukraina sõjapõgenikega kõige suuremaks mureks pikaaegsete elukohtade puudus. Kantsleri sõnul pole probleemi lahendamiseks Haapsalus midagi teha, sest siin pole ka pindu, mida saaks eluasemeks korda teha. „Haapsalu on selline koht, kus pole isegi tühje tondilosse – kinnisvara on kõik kasutuses, mis ongi tema mõte,” ütles Mändmaa. Sotsiaalkindlustusameti piirkonnajuhi Kätlin Hansoni sõnul on kohalikud pakkunud nii palju eluruume kui võimalik ja kõik need on ka kasutusele võetud. Seetõttu peavad paratamatult need sõjapõgenikud, kes pole veel elukohta leidnud, kuid soovivad Haapsallu jääda, siiski ära kolima. „Kui töisest sissetulekust pole võimalik hotelliarvet maksta, tuleb ära kolida. Nii kahjuks on,“ ütles Mändmaa. Kuurortlinna mured Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare sõnul oli neljapäevase seisuga Haapsalu hotellides 151 põgenikku, kellest umbes kolmandik olid lapsed. Üle Eesti on lühiajalisel majutusel 4100 inimest, kellest pooled on lapsed.

[caption id="attachment_362410" align="alignnone" width="2000"] Kriisinõustaja Liisi Truumets peab vaimse tervise nõustamise teenust väga vajalikuks. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Sotsiaalministeerium annab kohalikele omavalitsustele raha vaimse tervise teenuse osutamiseks, omavalitsused julgustavad inimesi abi küsima. Inimestele on psühholoogilise abi saamine tasuta, sest nõustajate palgaraha katab sotsiaalministeeriumi toetus. Seda küll vaid sel aastal. „Kena oleks, kui riik seda programmi ka järgmisel aastal jätkaks,” ütles Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare. „Kui ei jätka, aga programm on vajalik, peab linn selle mingil kujul üle võtma, sest oma inimeste toetamine on igal juhul omavalitsuse ülesanne,” lisas ta. Aasta on Rootare sõnul piisav aeg, et aru saada, kas projekt on vajalik ja jätkusuutlik. „Selle aja jooksul selgub, kui palju on pöördumisi ja kas see on üldse tõhus,” ütles ta. Toetus on Rootare sõnul praegu väga õigustatud – pikalt kestnud koroonakriis, sellele järgnenud energiakriis, mis suurendas hüppeliselt väljaminekuid, ning ka sõja puhkemine Ukrainas. „Kõik see hakkab lõpuks inimeste vaimset tervist mõjutama,” ütles Rootare.

[caption id="attachment_361577" align="alignnone" width="2000"] Seitsmes Haapsalu linnale kuuluvas lasteaias on kohti 642 lapsele. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Sügisest on Haapsalus vaja 40 lasteaiakohta enam kui linnal on pakkuda ja probleemi lahendamiseks tahab linnavalitsus hanke kaudu leida lastehoiuteenuse pakkuja. Peamiselt on vaja lasteaiakohti sõimeealistele ehk 1,5-3aastastele lastele. Lasteaiakohtade vajadust on suurendanud ka Haapsallu saabunud Ukraina sõjapõgenikud. „Tänavu soovib lasteaiakohti tavapärasest rohkem kohalikke pisikesi lapsi,” ütles Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare. „Tundub, et vanematel on vajadus kiiremini tööle tagasi minna.” Seetõttu soovivad lapsevanemad tänavu rohkem panna lasteaeda just 1,5aastasi lapsi. Linnale kuuluva seitsme lasteaia kõrval on linnavalitsus ostnud teenust MTÜ-lt Lepatriinu Mängumaa. Lepatriinu Mängumaal on kohti 30 lapsele, kuid need kõik on täis. Uuemõisas tegutseva Lepatriinu Mängumaaga on linnavalitsusel kehtiv leping selle aasta 31. augustini. Rootare sõnul pole näha, et Lepatriinu Mängumaa sooviks lastehoidu sulgeda ja usub, et ka nemad osalevad hankel. Kui Lepatriinu Mängumaa tegevust jätkab, on linnas ikkagi puudu kümme lasteaiakohta.

[caption id="attachment_360561" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu kunstikooli direktor Marika Aedviir. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Haapsalu kunstikool on teinud Haapsalu linnavalitsusele ettepaneku suurendada kooli õpetajate ametikohtade arvu, et luua sügisest neljas kunstiringirühm. Praegu on kunstikoolis 6–9aastastele lastele kolm rühma, kus igas õpib üheksa last. Taotlusi kunstiringi pääseda on aga olnud rohkem, kui huvikool suudab vastu võtta. „Osa lapsi, kes juba on järjekorras, saame võtta, aga teame juba ette, et suve lõpus tuleb taotlusi juurde,“ ütles Haapsalu kunstikooli direktor Marika Aedviir.