-0.6 C
Haapsalu
Neljapäev, 21. november 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Kaja lotman

Silt: kaja lotman

Naiskodukaitse Lääne ringkonna ajaloost ilmus raamat

[caption id="attachment_436741" align="alignnone" width="1920"] Kaja Lotman. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Naiskodukaitse Lääne ringkonna Lõuna-Läänemaa jaoskonna liige Kaja Lotman koostas raamatu Lääne ringkonna loomisest 1928. aastal, selle tegevusest ja likvideerimisest 1940. aastal. Üle 150 lehekülje teksti ja fotosid on kümmekonna aasta ja mitme inimese töö. Tänavu Lääne ringkonna aasta naiskodukaitsja tiitliga pärjatud Lotmanist sai organisatsiooni liige 2014. aastal, kui Venemaa okupeeris Krimmi. „Tundsin, et tahan olla ja abistada, kui siin peaks

Kõmsil valmis esimene varjevõrk

[caption id="attachment_436380" align="alignnone" width="750"] Kõmsi varjevõrk. Foto: erakogu[/caption] Naiskodukaitse Lääne ringkonna Lõuna-Läänemaa jaoskonna liige Kaja Lotman käis Haapsalus rannarootsi muuseumis õppimas, kuidas varjevõrku punuda, et hakata seda tegema ka Lõuna-Läänemaal.

Lihula ajalookonverents tegi kummarduse inimestele

[gallery ids="435659,435660,435688,435661,435658,435662,435664,435665,435666,435667,435668,435669,435670,435671,435673,435674,435675,435677,435678,435679,435680,435681,435682,435683,435684,435685,435686,435687,435689,435690"]   Laupäeval Lihula mõisas peetud ajalookonverentsi keskmes oli kuus Lõuna-Läänemaalt pärit või mingil eluhetkel sealkandis elanud inimest, kes on jätnud jälje ajalukku. „Kõik need mehed, kellest täna räägime, olid positiivsed tegelased, kes tegid palju ära,“ ütles ajaloolane Mati Mandel konverentsi sisse juhatades. Ta lootis, et kõigist kõlanud ettekannetest sünnivad ka artiklid järgmisse Vana-Läänemaa ajaloo kogumikku, sest inimesed, kellest konverentsil kõneldi, oleksid seda väärt. Ettekandjad avasid konverentsil kunstihuvilise meremehe Aleksander Vahteri, liblikateadlase Konstantin Peterseni, spordisangar Aleksander Kreegi, kooliõpetaja ja seltskonnategelase Anton Ulpuse, kunstnik Mihkel Päri ja poliitik Jüri Uluotsa elu.

Selts otsib võimalust konnad tagasi tuua

[caption id="attachment_428133" align="alignnone" width="1920"] Looduskaitsjad Kaja Lotman (vasakult) ja Ilona Lepik tulid Konnakülla Aita Möldri kutsel. Foto: Andra Kirna[/caption] Haapsalu Konnaküla seltsingu eestvedaja Aita Mölder kutsus Tagalahe äärde looduskaitsjad, et uurida, kuidas konnad tagasi saada. Konnakülas elav Mölder on mures, sest tema sõnul ei ole konnade järgi nime saanud asumis viimastel aastatel enam konni näha. „Konnakülas peavad konnad olema,“ on ta kindel. Sestap kutsus Mölder eelmisel nädalal Konnakülla keskkonnaameti loodushoiutööde büroo spetsialisti Ilona Lepiku ja looduskasutuse nõuniku Kaja Lotmani, et uurida, kuidas konnad tagasi saada. Haapsalu linn otsib praegu hankega projekteerijat Tagalahe projekti järgmisele etapile. Seekord on projektijuht Gerda Algre sõnul kavas luua kergliiklustee ja puhkeala Uuemõisa ja promenaadi vahele, kus mullu kaevati sademevee kogumise tiike.

Eerik Kumari looduskaitsepreemia said Kaja ja Aleksei Lotman

[caption id="attachment_425309" align="alignnone" width="1369"] Preemia andsid eile Tallinna botaanikaaias Aleksei ja Kaja Lotmanile üle kliimaminister Kristen Michal ja kliimaministeeriumi
looduskaitsenõunik Hanno Zingel (esiplaanil). Foto: Heikki Avent[/caption] 1990. aastate alguses Matsallu kolinud Lotmanid rõõmustasid enim selle üle, et seekordne preemia tuli ornitoloog Eerik Kumari kodukanti. „Kumari vaim on ikka veel Kirbla peal hõljumas,“ ütles looduskaitsja Kaja Lotman Lääne Elule. „Minul on selline tunne, et see on tore, kui Kumari preemia tuleb Kumari kodukanti.“

Karuse kalmistu metsategu pahandab leinajaid

[caption id="attachment_295018" align="alignnone" width="1024"] Karuse koguduse diakon Meelis Malk on mures metsaraie pärast kalmistul. Urmas Lauri[/caption] Lääneranna vallajuhid saevad oksa, millel ise istuvad, tõdes Karuse koguduse diakon ja volikogu liige, ekrelane Meelis Malk. Meelepaha tekitab temas tõsiasi, et Karuse surnuaia sissesõidutee ümbert raiutakse metsa. Lääneranna vallavalitsus müüs 5. veebruaril oksjonil 8200 euro eest maha Karuse surnuaia ümbruses 4,2 hektari metsa raieõiguse. Valdavalt võib seal teha hooldus- ja valikraiet, kuid kaugemates servades on lubatud ka lageraie. Oksjoniteates on kirjas, et raieõiguse ostja saab metsast 281 tihumeetrit palki. Teisipäevaks oli metsaalune võsa juba raadatud ning riidas olid ka esimesed palgid. „Valla tulu metsamüügist oli 8200 eurot. Nii väikse numbri eest väärtused maha müüa! See raha ei kaalu üles avalikku huvi ja pahameelt, mis sellest tuleneb. Midagi peaks püha ka olema. Päriselt!” lausus Malk teisipäeval Lääne Elule Karuse surnuaia sissesõiduteel olukorda tutvustades.

Monika Undo tuli Põlvepikuraamatu konkursil kolmandaks

Läänemaa ühisgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Monika Undo käsikiri „Hernehirmutis Hugo otsib tööd” sai Põlvepikuraamatu konkursil kolmanda koha. Käsikiri valmis koostöös kunstnik Elina Sildrega. Ideest loo valmimiseni kulus umbes aasta. Loo kirjutas Undo oma praegu üheksa-aastasele pojale.