Silt: kaja lotman
Arnold Aljaste: 25. märts võiks olla leinapäeva asemel hoopis elujõu päev (täiendatud 26. märtsil kl 12.30)
[gallery ids="445298,445299,445300,445301,445302,445303,445304,445305,445307,445308,445309,445310,445311,445312,445313,445314,445315,445316,445317,445318,445319,445320,445321,445322,445323,445324,445325,445326,445327,445328,445329,445330,445331,445332,445333,445334,445335,445336,445337,445338"]
Teisipäeval meenutati 76 aastat tagasi toimunud küüditamist ja mälestati neid, kes küüditamise käigus hukkusid või Siberist enam kodumaale tagasi ei jõudnud. Oli alanud Eesti rahva massiküüditamine, millele oli pandud nimeks “Operatsioon “Priboi”” [e.k “Murdlaine”]. Eestimaalt viidi Siberisse üle 20 000 inimese.
“Me oleme kannatanud palju ja me oleme sellest välja tulnud,” tõdes Eesti Memento juhatuse esimees Arnold Aljaste. “Kaua aega võideldi selle nimel, et 25. märts võiks ka olla leinapäev. Mina arvan, et see võiks olla hoopis elujõu päev. Sest tuldi tagasi ja tehti kõik, et sünniks oma riik.”
Läänemaal meenutati küüditamist Haapsalu toomkirikus ja Risti raudteejaamas paikneva mälestusmärgi “Raudteerööpad mäletavad…” juures.
Toomkirikus Emaaltari juures peetud mälestushetkel meenutas Aljaste, et Haapsalu haruteel laeti 58 vagunit inimesi täis. “Registribüroo andmeil jõudis lõppjaama 1172, kui palju peale laaditi, me päris täpselt ei tea, s
Kaja Lotman sai naiskodukaitselt aasta teo tunnustuse
[caption id="attachment_443272" align="aligncenter" width="1401"]
Kaja Lotman. Foto: Merlin Kaustel Lehemets[/caption]
Kaitseliidu looja admiral Johan Pitka 153. aastapäevale pühendatud rivistuse järgselt andis Kaitseliidu peastaabi ülem kolonel Eero Rebo kaitseliitlastele ja naiskodukaitsjatele aasta teo tunnustusena üle

8
Metskülas valmib varjevõrk
[caption id="attachment_441404" align="aligncenter" width="1920"]
Metskülas kootakse varjevõrku. Foto: Kaja Lotman[/caption]
Metskülas hakkavad ümberkaudsed inimesed Ukraina võitlejaile varjevõrku punuma. Raami võrgu jaoks tõid kohale ja panid Metsküla rahvamajja üles Lääne ringkonna Lõuna-Läänemaa jaoskonna naiskodukaitsjad. Nad tõid kohale ka muud vahendid.
„Eelmisel a

Naiskodukaitse Lääne ringkonna ajaloost ilmus raamat
[caption id="attachment_436741" align="alignnone" width="1920"]
Kaja Lotman. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Naiskodukaitse Lääne ringkonna Lõuna-Läänemaa jaoskonna liige Kaja Lotman koostas raamatu Lääne ringkonna loomisest 1928. aastal, selle tegevusest ja likvideerimisest 1940. aastal.
Üle 150 lehekülje teksti ja fotosid on kümmekonna aasta ja mitme inimese töö. Tänavu Lääne ringkonna aasta naiskodukaitsja tiitliga pärjatud Lotmanist sai organisatsiooni liige 2014. aastal, kui Venemaa okupeeris Krimmi. „Tundsin, et tahan olla ja abistada, kui siin peaks

Kõmsil valmis esimene varjevõrk
[caption id="attachment_436380" align="alignnone" width="750"]
Kõmsi varjevõrk. Foto: erakogu[/caption]
Naiskodukaitse Lääne ringkonna Lõuna-Läänemaa jaoskonna liige Kaja Lotman käis Haapsalus rannarootsi muuseumis õppimas, kuidas varjevõrku punuda, et hakata seda tegema ka Lõuna-Läänemaal.

Lihula ajalookonverents tegi kummarduse inimestele
[gallery ids="435659,435660,435688,435661,435658,435662,435664,435665,435666,435667,435668,435669,435670,435671,435673,435674,435675,435677,435678,435679,435680,435681,435682,435683,435684,435685,435686,435687,435689,435690"]
Laupäeval Lihula mõisas peetud ajalookonverentsi keskmes oli kuus Lõuna-Läänemaalt pärit või mingil eluhetkel sealkandis elanud inimest, kes on jätnud jälje ajalukku.
„Kõik need mehed, kellest täna räägime, olid positiivsed tegelased, kes tegid palju ära,“ ütles ajaloolane Mati Mandel konverentsi sisse juhatades. Ta lootis, et kõigist kõlanud ettekannetest sünnivad ka artiklid järgmisse Vana-Läänemaa ajaloo kogumikku, sest inimesed, kellest konverentsil kõneldi, oleksid seda väärt.
Ettekandjad avasid konverentsil kunstihuvilise meremehe Aleksander Vahteri, liblikateadlase Konstantin Peterseni, spordisangar Aleksander Kreegi, kooliõpetaja ja seltskonnategelase Anton Ulpuse, kunstnik Mihkel Päri ja poliitik Jüri Uluotsa elu.
Selts otsib võimalust konnad tagasi tuua
[caption id="attachment_428133" align="alignnone" width="1920"]
Looduskaitsjad Kaja Lotman (vasakult) ja Ilona Lepik tulid Konnakülla Aita Möldri kutsel. Foto: Andra Kirna[/caption]
Haapsalu Konnaküla seltsingu eestvedaja Aita Mölder kutsus Tagalahe äärde looduskaitsjad, et uurida, kuidas konnad tagasi saada.
Konnakülas elav Mölder on mures, sest tema sõnul ei ole konnade järgi nime saanud asumis viimastel aastatel enam konni näha. „Konnakülas peavad konnad olema,“ on ta kindel. Sestap kutsus Mölder eelmisel nädalal Konnakülla keskkonnaameti loodushoiutööde büroo spetsialisti Ilona Lepiku ja looduskasutuse nõuniku Kaja Lotmani, et uurida, kuidas konnad tagasi saada.
Haapsalu linn otsib praegu hankega projekteerijat Tagalahe projekti järgmisele etapile. Seekord on projektijuht Gerda Algre sõnul kavas luua kergliiklustee ja puhkeala Uuemõisa ja promenaadi vahele, kus mullu kaevati sademevee kogumise tiike.

Eerik Kumari looduskaitsepreemia said Kaja ja Aleksei Lotman
[caption id="attachment_425309" align="alignnone" width="1369"]
Preemia andsid eile Tallinna botaanikaaias Aleksei ja Kaja Lotmanile üle kliimaminister Kristen Michal ja kliimaministeeriumi
looduskaitsenõunik Hanno Zingel (esiplaanil). Foto: Heikki Avent[/caption] 1990. aastate alguses Matsallu kolinud Lotmanid rõõmustasid enim selle üle, et seekordne preemia tuli ornitoloog Eerik Kumari kodukanti. „Kumari vaim on ikka veel Kirbla peal hõljumas,“ ütles looduskaitsja Kaja Lotman Lääne Elule. „Minul on selline tunne, et see on tore, kui Kumari preemia tuleb Kumari kodukanti.“

looduskaitsenõunik Hanno Zingel (esiplaanil). Foto: Heikki Avent[/caption] 1990. aastate alguses Matsallu kolinud Lotmanid rõõmustasid enim selle üle, et seekordne preemia tuli ornitoloog Eerik Kumari kodukanti. „Kumari vaim on ikka veel Kirbla peal hõljumas,“ ütles looduskaitsja Kaja Lotman Lääne Elule. „Minul on selline tunne, et see on tore, kui Kumari preemia tuleb Kumari kodukanti.“