Silt: Kaitseliit

[gallery ids="421668,421669,421670,421671,421672,421673"] Kaitseliidu Haapsalu malevkonnale lipu üleandmine 1932. aastal Haapsalus oli nii pidulik sündmus, et seda tähistati kaks päeva ja kohal oli ka riigivanem Jaan Teemant. Lugu ei räägi siiski ainult sellest, kuidas kaitseliidu Lääne maleva Haapsalu malevkonnale lipp annetati, vaid ka sellest, millal anti Haapsalu malevkonnale õiguslik staatus. Seda aastat ja kuupäeva on aastakümneid otsitud ja viimaks õnnestus see leida. Kaitseliidu Haapsalu malevkond loodi 1925. aastal ja 1. malevkonna vannutamisest kirjutas ajaleht „Teataja” 27. oktoobril 1925. (Lääne malevas oli ka 2. Haapsalu malevkond, mis 7.09.1928 nimetati ümber Risti malevkonnaks.) Ajalehe teatel kogunesid 25. oktoobril kell 2 päeval kaitseliitlased Haapsalu turuplatsile (Lossiplatsile), kus vannutamise tseremoonia aset leidis. Vannutamist toimetas Lääne maleva pealik Villem Väeden (VR I/3). Kohapeal kõnelesid ja tervitasid kaitseliidu peastaabi esitaja Susi, maakonnavalitsuse esimees Aleksander Saar ja linnapea Leopold Grönberg. „Sügava leinaga tuletati meele langenuid läänlasi, kelle auks mineval aastal ausammas püstitatud. Paljastades päid, kiindusid kõikide pilgud nende 202 kangelase mälestusmärgi poole, kes oma tegudega võrratuks eeskujuks kõigile kaitseliitlastele,” kirjutas „Teataja”. Vaimuliku talituse pidas preester Jakob Mutt ja laulis Haapsalu muusika- ja lauluseltsi „Heli” laulukoor helilooja Cyrillus Kreegi juhatusel. Ajalehe teatel oli päeval linnas 1. malevkonna toetuseks karbikorjandus ja sama päeva õhtul korraldati kino „Empire” ruumikas saalis piduõhtu, mis eriliselt rohke rahvahulga osavõttel hästi õnnestus. Oma lipu sai Haapsalu malevkond naiskodukaitse kaudu aga aastaid hiljem, 1932. aastal. Sellel puhul korraldas malevkond suurpäeva, õigemini kahepäevase suurpäeva. Täna, pea 100 aastat hiljem toimetavad sama nimetusega üksused Läänemaal Haapsalu linnas ja linna ümbruses, ikka samade põhimõtete ja ilmselgelt ka mälestuste radadel kunagise üksuse paljud järeltulijad. Vanad ajalehed on sündmuste kulgu suursuguselt jäädvustanud, kirjutades ettevalmistustest ja suurpäevast endast nii enne kui ka pärast sündmust. Enamasti on selle kõik kirjasõnas jäädvustanud „Lääne Elu”. Haapsalu malevkonna lipp ise valmis juba 1931. aasta sügisel. Ajaleht „Kaja” teatas 7. oktoobril 1931, et Haapsalu malevkonna uus lipp, mille naiskodukaitsjad olid oma kuludega valmistanud, on valmis. Lipu üleandmine malevkonnale lükati aga kevadeni edasi.

[caption id="attachment_418287" align="alignnone" width="1920"] Sõdurioskuste baaskursuslased esimesel õppepäeval. Foto: Heiki Magnus[/caption] Läinud nädalavahetusel alustas veerandsada kaitseliidu Lääne maleva tegevliiget tänavust sõdurioskuste baaskursust. Kaitseliidu tegevliikme baaskursuse peavad läbi tegema kõik, kes pole käinud ajateenistuses. Nädalavahetusel baaskursust alustanud kaitseliitlastest kolm olid varem noorkotkad ja neli osalejat on naised. On hea meel tõdeda, et baaskursusel on oma uute liikmetega esindatud kõik maleva üksused.

[caption id="attachment_417755" align="alignnone" width="626"] Kaitseliidu Lääne maleva Lihula malevkonna pealik kapten August Kask. 1928. Foto: erakogu[/caption] Nädalavahetusel tähistas kaitseliidu Lääne maleva Lihula üksikkompanii oma sünnipäeva. Lihula üksikkompanii peab oma sünnipäevaks 6. jaanuari 1925, mil äsja moodustatud Lihula malevkond kinnitati Lääne maleva koosseisu. Oma esimese lipu sai omaaegne Lihula malevkond aga kuus aastat hiljem, 20. septembril 1931. Vanu ajalehti sirvides on kokku saanud lugu sellest, millised olid ootused ja ettevalmistused selle suurpäeva eel, keda külla oodati ja milliseks päev ise kujunes. Nädalapäevad varem, 12. septembril 1931 ilmus Lääne Elus eelteade, et 20. septembril on tulemas Lihula malevkonna suurpäev – pidulik lipu õnnistamine –, millest võtavad osa kõik ümberkaudsed malevlased.

[caption id="attachment_417554" align="alignnone" width="1600"] Sinalepa kompanii kaitseliitlased 1930. aastatel. Foto WEHRMACHT.PRI.EE[/caption] Läinud aasta lõpus möödus 90 aastat sellest, kui Ridala kandi Sinalepa vallas kaitseliidu, naiskodukaitse ja noorteorganisatsioonid iseseisvaks muutusid. Sinalepa oli vald Ridala kihelkonnas ja Sinalepa vallamaja asus Käpla külas. 1939. aasta valdade reformi käigus läks Sinalepa vald Ridala valla koosseisu. Kaitseliidu Sinalepa üksikrühma loomisest ja suurest huvist kaitseliidu tegevuse vastu kirjutas ajaleht Lääne Elu 29. novembril 1933.

Täna möödub kaitseliidu sünnist 105 aastat. Sel puhul vaatame ajas tagasi – kuidas tähistati kaitseliidu aastapäeva 90 aastat tagasi, kui organisatsioon sai 15aastaseks. Vanad ajalehed jutustavad, kuidas möödusid aastapäevapidustused 1933. aastal Läänemaal ning mida kaitseliit, naiskodukaitse ja noorteorganisatsioonid sel puhul oma liikmetele ja rahvale korraldasid. Samuti seda, kes oli kuhu kutsutud ja oodatud ning kellest kus ja mida räägiti. Siinkirjutaja on artikleid täiendanud ning lisanud teadaolevad eesnimed ja nimemuutused. Ajaleht Lääne Teataja kirjutas 15. novembril 1933 kaitseliidu pidupäevast Haapsalus. Ajalehe teatel algasid pidustused juba laupäeva varahommikul aktusega Läänema ühisgümnaasiumis, kus õpilastele esines kooli direktor Anton Üksti. Aktus ühisgümnaasiumi saalis oli ka õhtul – selle avas Lääne maleva pealik major Reinhold (Ago Reio), kes toonitas reaaljõu tähtsust vabariigi püsimisel. Aastapäeva puhul lehvis maleva kodu ees uhkelt Eesti vabariigi lipp ning kaitseliidu ja kodukaitse tegelased askeldasid võidurõõmsate nägudega, valmistudes laupäeva õhtul peetava aktuse ja koosviibimise jaoks. Õhtusel koosviibimisel esinesid pikemate kõnedega Lääne kaitseliidu ülem Theodor Rõuk ja kaitseliidu vanematekogu liige Aleksander Saar, tuletades meelde kaitseliidu esimesi organiseerimispäevi ja läbielamisi Haapsalus ning Läänemaal. „Paljudki mälestused pakkusid kuulajaile erilist huvi. Nooredkotkad ja kodutütred kandsid ette mõned deklamatsioonid,” kirjutas Lääne Teataja.