Silt: kadripäev

[caption id="attachment_438538" align="alignnone" width="696"] Kadrisandid on Lääne Elu toimetuse pea igal aastal ülse leidnud. Foto Malle-Liisa Raigla.[/caption] Kadripäev hingedeaja rahvakalendripühana on nime saanud neljast pühast Katariinast tuntuima, Aleksandria püha Katariina järgi. Legendi järgi oli Katariina sündinud III sajandi lõpul Küprose kuninga tütrena. Isa laskis oma tütrel õppida ja täiskasvanuks saades oli Katariina läbi lugenud kõik antiikaja tuntud poeedid, tundis filosoofide töid, oli õppinud meditsiini ja oskas 72 keelt. Kuuldus tema erakordsest ilust ja tarkusest levis kaugele. Väärilist kosilast talle ei leidunud, sest rikkuse ja ilu kõrval pidi kosilane olema Katariinaga ka tarkuselt võrdne. Kuningatütrelt oodati aga abiellumist. Katariinale oli see vastuvõetamatu, ta lahkus kodust, asudes elama Aleksandriasse Egiptuses. Seal leidis ta usu. Märtrisurma tõi Katariinale Aleksandrias viibinud Rooma keisri Maximinus II viha, kelle lähikonna, abikaasa ja 50 filosoofi noor naine ristiusku pööras. Tema hukkamiseks tahtis keiser lasta naise rattale tõmmata, kuid taevaste vägede vahelesegamise tõttu piinamine nurjus ja ratas lagunes. Katariina mõisteti surma pea maharaiumise läbi. Vere asemel olevat tema kehast voolanud piima. „See on südantlõhestav lugu kindlaks jäämisest oma usule ja vooruslikkusele. Ja loost tuleb välja ka see, miks kadride sümboliks on valge – valgus ja puhtus,” ütles Haapsalu püha Johannese koguduse õpetaja Mart Salumäe. „Nagu Haapsalu Valge Daam.”