Silt: jürgen kusmin
26
Haakrikukoristajad jätsid Peraküla randa sügavad jäljed
[caption id="attachment_419714" align="alignnone" width="1920"]
Haakrikku kogunud sõidukite jäljed Perakü la rannas. Foto: Meeli Hunt[/caption]
Läinud nädalal kandis meri Nõva randa Perakülast Alliklepani puuprusse, mida kohalikud on käinud sealt ATVde ja autodega kokku korjamas ning jätnud sellega randa inetud rööpad.
„Mina käisin Peraküla all, ka seal oli palju, aga Keibu pool pidi veel rohkem olema,“ rääkis loodusgiidiks õppiv Meeli Hunt, kes muretseb puidu koristajatest maha jäänud jälgede pärast.
Hundi sõnul ei ole ta üldse selle vastu, et keegi randa puhastab, aga tema meelest peaks seda tegema kuidagi säästvamalt.
Haakrikku kogunud sõidukite jäljed Perakü la rannas. Foto: Meeli Hunt[/caption]
Läinud nädalal kandis meri Nõva randa Perakülast Alliklepani puuprusse, mida kohalikud on käinud sealt ATVde ja autodega kokku korjamas ning jätnud sellega randa inetud rööpad.
„Mina käisin Peraküla all, ka seal oli palju, aga Keibu pool pidi veel rohkem olema,“ rääkis loodusgiidiks õppiv Meeli Hunt, kes muretseb puidu koristajatest maha jäänud jälgede pärast.
Hundi sõnul ei ole ta üldse selle vastu, et keegi randa puhastab, aga tema meelest peaks seda tegema kuidagi säästvamalt. 
Metsaülem: kaalul on Haapsalu puhkemetsade heaolu
[caption id="attachment_409462" align="alignnone" width="2000"]
RMK Läänemaa piirkonna metsaülem Jürgen Kusmin. Foto erakogu[/caption]
Metsamehe eetika eeldab metsaväärtuste säilitamist põlvest põlve. Lõpliku heakskiidu ootel olev Haapsalu üldplaneering paraku ei võimaldaks hoida puhkemetsi praegusega samaväärsena tulevikuks.
Hoolival metsamehel on kogu aeg silme ees pikk vaade. Praegune olukord – ilusad puhkemetsad Haapsalu ümbruse riigimetsas – ei ole nähtamatu käe abil sündinud, see on sajandipikkuse metsakasvatustöö vili. Ja teistpidi avaldub praeguste tegematajätmiste mõju alles aastate pärast.
RMK Läänemaa piirkonna metsaülem Jürgen Kusmin. Foto erakogu[/caption]
Metsamehe eetika eeldab metsaväärtuste säilitamist põlvest põlve. Lõpliku heakskiidu ootel olev Haapsalu üldplaneering paraku ei võimaldaks hoida puhkemetsi praegusega samaväärsena tulevikuks.
Hoolival metsamehel on kogu aeg silme ees pikk vaade. Praegune olukord – ilusad puhkemetsad Haapsalu ümbruse riigimetsas – ei ole nähtamatu käe abil sündinud, see on sajandipikkuse metsakasvatustöö vili. Ja teistpidi avaldub praeguste tegematajätmiste mõju alles aastate pärast.
Uus raamat räägib Risti hariduse loo
[caption id="attachment_362593" align="alignnone" width="2000"]
Jürgen Kusmin ja Anne Heimann said „Risti raamatu” kolmanda osa valmis täpselt Risti kooli juubeliks. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kuus aastat tagasi Tiina Ojamäe mõttest alguse saanud ja nelja aasta eest esimese köite ilmutanud Risti raamatute sarjast ilmus nüüd kolmas ja viimane – Risti hariduselust.
„Mahult tuli käsikiri umbes sama suur kui Risti raamatu teine osa,” ütles hariduselu raamatu peamine autor, Risti põhikooli ajaloo ja eesti keele õpetaja Anne Heimann. Raamat ise on aga eelmistest osadest tunduvalt paksem, sest kolmandas osas on palju rohkem fotosid, samuti leidis selles koha ka juba eelmiste ajal valminud ja nüüd täienenud Risti kronoloogia.
„Õpetajana pean vajalikuks, et tähtsamaid daatumeid oleks kerge leida,“ sõnas Heimann. „Näiteks mis aastal tuli raudtee Ristile, millal hakkas tegutsema kool, rajati tehas või millal pandi kooli elekter sisse,“ täpsustas ta. Nagu esimesedki Risti raamatud, sisaldab ka kolmas osa isikunimede registrit.
Jürgen Kusmin ja Anne Heimann said „Risti raamatu” kolmanda osa valmis täpselt Risti kooli juubeliks. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kuus aastat tagasi Tiina Ojamäe mõttest alguse saanud ja nelja aasta eest esimese köite ilmutanud Risti raamatute sarjast ilmus nüüd kolmas ja viimane – Risti hariduselust.
„Mahult tuli käsikiri umbes sama suur kui Risti raamatu teine osa,” ütles hariduselu raamatu peamine autor, Risti põhikooli ajaloo ja eesti keele õpetaja Anne Heimann. Raamat ise on aga eelmistest osadest tunduvalt paksem, sest kolmandas osas on palju rohkem fotosid, samuti leidis selles koha ka juba eelmiste ajal valminud ja nüüd täienenud Risti kronoloogia.
„Õpetajana pean vajalikuks, et tähtsamaid daatumeid oleks kerge leida,“ sõnas Heimann. „Näiteks mis aastal tuli raudtee Ristile, millal hakkas tegutsema kool, rajati tehas või millal pandi kooli elekter sisse,“ täpsustas ta. Nagu esimesedki Risti raamatud, sisaldab ka kolmas osa isikunimede registrit.
Ülevaade Eesti metsandusajaloo viimasest sajast aastast sündis Ristil
[caption id="attachment_269497" align="alignnone" width="1892"]
Metsa raadamine asundustalu põllumaaks 1920. aastatel. Foto: RMK[/caption]
Sada aastat metsa lugu
koostanud Triin Kusmin
RMK, 2019
Rahvusvahelisel metsapäeval esitles RMK fotoalbumit, mis annab sõnas ja pildis, aga eeskätt pildis ülevaate viimasest sajast aastast Eesti metsanduses.
Raamat on kummardus Eesti metsale ja metsa targalt hoidnud, kasvatanud ning kasutanud inimestele, samuti tähistatakse sellega 150 aasta möödumist esimese eestikeelse metsandusraamatu ilmumisest. Fotoalbum pakub vaatamisrõõmu ka neile, kes kõnealuse erialaga seotud pole, aga hoiavad meelelaadilt (eestlasele iseloomulikult) „metsa poole”.
Metsa raadamine asundustalu põllumaaks 1920. aastatel. Foto: RMK[/caption]
Sada aastat metsa lugu
koostanud Triin Kusmin
RMK, 2019
Rahvusvahelisel metsapäeval esitles RMK fotoalbumit, mis annab sõnas ja pildis, aga eeskätt pildis ülevaate viimasest sajast aastast Eesti metsanduses.
Raamat on kummardus Eesti metsale ja metsa targalt hoidnud, kasvatanud ning kasutanud inimestele, samuti tähistatakse sellega 150 aasta möödumist esimese eestikeelse metsandusraamatu ilmumisest. Fotoalbum pakub vaatamisrõõmu ka neile, kes kõnealuse erialaga seotud pole, aga hoiavad meelelaadilt (eestlasele iseloomulikult) „metsa poole”.