Silt: Jorma Friberg
Rannarootsi muuseumi paadid said oma maja
[caption id="attachment_462444" align="alignnone" width="1920"] Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Rannarootsi muuseumi tosinast paadist said kaheksa nüüd talvel varju alla, kui avati muinsuskaitseameti toel valminud paadimaja.
Paadimaja ehitamiseks sai rannarootsi muuseum muinsuskaitseameti muuseumikiirendi taotlusvoorust üle 55 600 euro. Mitte küll esimesel katsel, kuid nagu ütles SA Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juht Anton Pärn, on muuseumi paadimaja hea näide sellest, et kunagi ei tasu esimese äraütlemise peale alla anda.
Paadimajas on vaatamist nii sees kui ka väljas. Kui sisemist ekspositsiooni pääseb külastama muuseumipiletiga, siis esikülje kattel olev fotonäitus on vaadata ööpäev läbi ja täiesti tasuta. Katte tarvis on muuseumi teadur ja paadimeister Jorma Friberg välja otsinud vanad fotod ja kaardid, mis tutvustavad Vanasadama varasemat ajalugu.
Rannarootsi muuseumi direktori Ülo Kalmu sõnul on Friberg teinud muuseumide ja arhiivide pildigaleriides väga põhjalikku tööd ning leidnud fotosid, mida varem pole kusagil avaldatud.
Vanimal, 1798. aastast pärit kaardi on näha, et praegune holmidepealne koosneski paarsada aastat tagasi väikestest saarekestest ehk root
Rannavaip sõitis Stockholmi esitlusele
[caption id="attachment_345039" align="aligncenter" width="2000"]
Sirje Johannes (vasakul) ja Ene Smõšlova rullisid rannavaiba kokku, et see Stockholmi viia. Fotyo: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Rannarootsi muuseumi neljapäevamemmed rullisid neljapäeval vast valminud rannavaiba jätkujupi kokku, et toimetada see täna Stockholmis Eesti majas avatavale näitusele.
Stockholmi Eesti majas saavad kokku rannavaiba kaks poolt – üks tikitud Eestis, teine Rootsis. Eestis tikitud pool räägib eestirootslaste saatusest siin pärast teist maailmasõda, Rootsis tikitud pool aga läände pääsenud eestirootslaste elust.
Eestirootslaste varasemast ajaloost jutustavale 20 meetri pikkusele 2002. aastal valminud rannavaibale hakkasid rannarootsi muuseumi neljapäevamemmed ja Rootsis elavad eestirootslastest prouad viie meetri pikkust järge tikkima kaks aastata tagasi.
Sirje Johannes (vasakul) ja Ene Smõšlova rullisid rannavaiba kokku, et see Stockholmi viia. Fotyo: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Rannarootsi muuseumi neljapäevamemmed rullisid neljapäeval vast valminud rannavaiba jätkujupi kokku, et toimetada see täna Stockholmis Eesti majas avatavale näitusele.
Stockholmi Eesti majas saavad kokku rannavaiba kaks poolt – üks tikitud Eestis, teine Rootsis. Eestis tikitud pool räägib eestirootslaste saatusest siin pärast teist maailmasõda, Rootsis tikitud pool aga läände pääsenud eestirootslaste elust.
Eestirootslaste varasemast ajaloost jutustavale 20 meetri pikkusele 2002. aastal valminud rannavaibale hakkasid rannarootsi muuseumi neljapäevamemmed ja Rootsis elavad eestirootslastest prouad viie meetri pikkust järge tikkima kaks aastata tagasi. 
Galerii: Pürksis meenutati Asutava Kogu liiget Hans Pöhli
[caption id="attachment_266833" align="alignnone" width="1152"]
Noarootsist pärit Hans Pöhl oli eestirootslaste juht ja Asutava Kogu saadik. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Riigikogu 100. aastapäeva puhul meenutati eile Pürksis Noarootsist pärit Asutava Kogu saadikut Hans Pöhli ning viidi küünal ja lilled Pöhli sünnikohta Suur-Nõmmkülas.
Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm meenutas, et eestirootslaste vaimseks liidriks peetud ja paljude eestirootsi organisatsioonide juht Hans Pöhl seisis juba Asutava Kogu liikmena oma rahvuskaaslaste eest. „Ta saavutas selle, et Eesti vähemusrahvused said autonoomia,” ütles Kalm. Pöhl oli ka I, III ja IV riigikogu liige ning Eesti Ajutises valitsuses Rootsi rahvusasjade minister.
Noarootsist pärit Hans Pöhl oli eestirootslaste juht ja Asutava Kogu saadik. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Riigikogu 100. aastapäeva puhul meenutati eile Pürksis Noarootsist pärit Asutava Kogu saadikut Hans Pöhli ning viidi küünal ja lilled Pöhli sünnikohta Suur-Nõmmkülas.
Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm meenutas, et eestirootslaste vaimseks liidriks peetud ja paljude eestirootsi organisatsioonide juht Hans Pöhl seisis juba Asutava Kogu liikmena oma rahvuskaaslaste eest. „Ta saavutas selle, et Eesti vähemusrahvused said autonoomia,” ütles Kalm. Pöhl oli ka I, III ja IV riigikogu liige ning Eesti Ajutises valitsuses Rootsi rahvusasjade minister.
