Silt: Janno Randmaa

[caption id="attachment_389247" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu politseijaoskonna juhi Andrei Taratuhini sõnul on Lääne-Nigula eeskiri õigusvastane. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Lääne-Nigula valla koerte ja kasside pidamise eeskirja järgi teostavad järelevalvet eeskirja täitmise üle vallavalitsus ning politsei- ja piirivalveamet, Haapsalu politseijuhi Andrei Taratuhini sõnul oleks see õigusvastane ja politsei seda teha ei saa. Taratuhin saatis Lääne-Nigula vallavalitsusele kirja, kus ta palub eeskirja muuta ja eemaldada sealt politsei- ja piirivalveamet järelevalve teostajana, sest see tekitab segadust.

[caption id="attachment_418958" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa andis allkirja kaitsetööstuspargi eriplaneeringule. Foto: Urmas Lauri[/caption] Eesti linnade ja valdade liit kooskõlastab kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu. Oma allkirja andis eelnõule ka Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa, sest üks võimalik tööstuspargi asukoht on ka Piirsalu. Vabariigi valitsuse korralduse eelnõu materjalidest nähtub, et kavandatava kaitsetööstuspargi asukohana kaalutakse teiste hulgas ka Piirsalu külas riigile kuuluvaid kinnistuid Kõuemaru, Tormimaru ja Tuulemaru, kokku on ala suurus umbes 150 ha.

[gallery ids="418949,418950,418951,418952,418953,418954,418955,418956,418957,418958,418959,418960,418961,418962"] Lääne-Nigula vald tahab, et volikogu otsustaks märtsiistungil Martna ja Palivere kooli liitmise üle, aga Paliveres ei olda sellise kiirustamisega nõus. Et Martna ja Palivere põhikool uuest õppeaastast liita, tuleb volikogul selline otsus vastu võtta enne 1. aprilli. See tähendab, et volikogu märtsiistungiks tuleb sellise asjade käiguga nõusse saada mõlema põhikooli hoolekogud, kohalikud kogukonnad ja osavallakogud, samuti peab eelnõu saama heakskiidu volikogu komisjonidelt ja otsus peab volikogust ka läbi minema. Aga ennekõike peab volikogu koalitsioon vaagima, et kas Martna-Palivere või Palivere-Martna põhikooli moodustamise eelnõu üldse volikogu päevakorda jõuabki. Võimuliit teeb oma otsuse ilmselt esmaspäeval.

[caption id="attachment_418294" align="alignnone" width="1920"] Kohus otsustas, et Ramsi poolsaare tippu viival teel tuleb värav ka autodele lukust lahti keerata. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kuigi Lääne-Nigula vald sai kohtus Ramsholmi kinnistu omanike üle võidu, ei oska vallavanem veel öelda, mismoodi seitse aastat lukus seisnud Ramsi tee värav taas lahti saadakse. Detsembris otsustas riigikohus, et ei võta Ramsholmi omanike Priit ja Signe Kotka kaebust arutlusele ning seega jäi kehtima Tallinna ringkonnakohtu otsus, millega kuulutati Ramsi tee avalikult kasutatavaks. Signe ja Priit Kotkale kuuluva Ramsholmi kinnistu kaudu viib Ramsi tee poolsaare tipus olevale Lääne-Nigula vallale kuuluvale 0,55 hektari suurusele Ramsi puhkekohale.

[caption id="attachment_418291" align="alignnone" width="1003"] Lääne-Nigula müüs elektriautosid. Foto: erakogu[/caption] Lääne-Nigula vald sai oksjonil müüdud kolme elektriauto eest veidi üle 8000 euro. Seda raha kavatsetakse kulutada valla sotsiaalosakonnale sellise auto soetamiseks, millega oleks ka talvel võimalik liikuda. Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa ütles, et uutel hangitavatel sõidukitel peaks olema oluliselt parem soojendussüsteem, kui oli senistel elektrisõidukitel.

[caption id="attachment_412855" align="alignnone" width="1000"] Eskiisprojekti järgi läheb Martna koolimaja köetav pind suureneks, kuid energiatõhusus paraneks. Foto: EMP A&I OÜ[/caption] Martna kooli kordategemiseks loodab Lääne-Nigula vald saada ligemale miljon eurot toetust ja lisada sellele omalt poolt veel 1,2 miljonit eurot.

[caption id="attachment_418036" align="alignnone" width="1135"] Nii Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa (vasakult), Vormsi vallavanem Maris Jõgeva kui ka Haapsalu linnapea Urmas Sukles leiavad, et omavalitsuste laenumäärad võiksid jääda seni kavandatult 60 protsendi juurde, kui võetud laenu suudetakse tagasi maksta.[/caption] Läänemaa omavalitsused pole nõus regionaalministeeriumi ideega vähendada nelja aasta pärast nende laenumäära plaanitust rohkem. Regionaal- ja põllumajandusministeerium uuris kohalikelt omavalitsustelt, kas nad oleksid nõus vähendama 2028. aastaks omavalitsuste laenumäära alla 60 protsendi. Koroonaajal suurendas valitsus omavalitsuste võimalikku laenumäära 60 protsendilt 80-le sooviga viia laenumäär 2028. aastaks tagasi 60 protsendi juurde. Eelmise aasta lõpus saatis regionaalministeerium aga omavalitsustele kirja, milles uuris, kas nad oleksid nõus, et väiksema tulubaasiga omavalitsustel vähendataks laenumäära plaanitust enam. Küsimuse põhjuseks on riigieelarve strateegias püstitatud eesmärk vähendada 2027. aastaks omavalitsuste koondeelarve puudujääki 30 miljoni euro võrra. Praegu on omavalitsused eelarvestrateegiates arvestanud, et järgmisest aastast väheneb netovõlakoormuse ülemmäär ehk laenumäär 5 protsendi võrra aastas ja jõuab tänavuselt 80 protsendilt 2028. aastaks 60 protsendile. Läänemaa omavalitsustest on praegu laenukoormus pisut üle 60 protsenti vaid Haapsalus. Haapsalu linnapea Urmas Suklese sõnul pole keeruline viia laenukoormust järgmistel aastatel 60 protsendile.

[caption id="attachment_417769" align="alignnone" width="1920"] Kaitsetööstuspargi projektijuhi Indrek Sirbi sõnul võib otsust pargi lõpliku asupaiga kohta oodata pooleteise aasta pärast. Foto: Urmas Lauri[/caption] Piirsalu raketibaasi maa-ala on üks neljast võimalikust asukohast, mis kaitseministeeriumi hinnangul sobiks laskemoona tootmisega tegeleva tööstuspargi rajamiseks. Kaitseministeerium loodab kahe ja poole aastaga rajada relvi, laskemoona ja droone tootvate ettevõtete jaoks tööstuspargi. Praegu tegeleb ministeerium moonatehastele sobiva asukoha valimisega. Üks võimalik asukoht on ka Piirsalu kunagise raketibaasi maa-ala, kus praegu on kaitseliidu lasketiir ning harjutavad kaitseväelased. „Laskemoona tootmise võimsus Euroopas ei ole jätkuvalt tasemel, mis ta olema peaks, arvestades muutunud julgeolekuolukorda ja sõda Ukrainas. Soovime omalt poolt luua eeldused selleks, et ka Eestis oleks laskemoona tootmine võimalik ning nii meie oma kaitsevägi kui ka liitlased saaksid osta Eestis toodetud moona,“ sõnas kaitseminister Hanno Pevkur.

[caption id="attachment_417701" align="alignnone" width="1725"] Lapsi, kes käivad erahuvikoolis Innokas, toetab Lääne-Nigula vald 50 euroga kuus. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Lääne-Nigula vald pani sügisel lapsevanemad oma järeltulijate huvihariduse eest rohkem maksma, kuid suurendas siiski detsembris pisut erahuvikoolide toetust. Suurem huvihariduse ümberkorraldus jõustus Lääne-Nigula vallas juba sügisel ja tõi endaga kaasa kaks olulisemat muutust – iga lapse puhul toetab vald nüüd ainult ühes huvikoolis õppimist ja muutus ka munitsipaalhuvihariduse toetamise põhimõte. Kohalikule omavalitsusele kuuluvates huvikoolides nagu spordi-, muusika- või kunstikool maksavad vanemad lapse eest õppemaksu, kuid see ei kata kogu õppekoha maksumust. Kui seni maksis Lääne-Nigula vald õppemaksust üle jääva õppekoha maksumuse tervenisti kinni, siis nüüd jääb kümme protsenti sellest samuti vanema kanda ja seda nimetab Lääne Nigula vald oma kodulehel „vanema panuseks“.

Möödunud aastal vähenes elanike arv Läänemaal 167 inimese võrra, koos Lääneranna vallaga 197 võrra. Peamiselt vedas elanike arvu kahanemist negatiivne iive ja sõjapõgenike lahkumine. Mullu suri Läänemaal 134 inimest rohkem kui sündis, sõjapõgenike arv vähenes aga 110 võrra. Nii Haapsalu linnapea Urmas Sukles kui ka Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa ütlesid, et iga vähenemine on halb.