Silt: Janno Randmaa
1
Lääne-Nigulal õnnestus lumelükkajad hankida üle kivide ja kändude
[caption id="attachment_437096" align="alignnone" width="1920"]
Lumelükkamine on elutähtis teenus, mida ei saa osutamata jätta, olgu ettevõtjate pakutav hind nii kõrge kui tahes. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kuigi vahepeal tundus juba, et Lääne-Nigulal ei õnnestu vallateedele kõikjale lumelükkajaid leida, on praeguseks ka viimases kolmes piirkonnas lepingud sõlmimisel.
„Talihangete saaga on selleks perioodiks läbi,” ütles Lääne-Nigula vallas taliteenistuse hanget korraldanud Risti osavallavanem Rein Kruusmaa Lääne Elule. „Viimase hanke avasin reedel ja sealt tulid täiesti aktsepteeritavad pakkumised. Kõik piirkonnad saavad lepingutega kaetud.”
Kui eelmisel hankel lükati Silwes OÜ pakkumus Pälli, Nigula, Koela ja Tagavere teede hooldamiseks põhjendamatult kõrge hinna tõttu tagas
Lumelükkamine on elutähtis teenus, mida ei saa osutamata jätta, olgu ettevõtjate pakutav hind nii kõrge kui tahes. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kuigi vahepeal tundus juba, et Lääne-Nigulal ei õnnestu vallateedele kõikjale lumelükkajaid leida, on praeguseks ka viimases kolmes piirkonnas lepingud sõlmimisel.
„Talihangete saaga on selleks perioodiks läbi,” ütles Lääne-Nigula vallas taliteenistuse hanget korraldanud Risti osavallavanem Rein Kruusmaa Lääne Elule. „Viimase hanke avasin reedel ja sealt tulid täiesti aktsepteeritavad pakkumised. Kõik piirkonnad saavad lepingutega kaetud.”
Kui eelmisel hankel lükati Silwes OÜ pakkumus Pälli, Nigula, Koela ja Tagavere teede hooldamiseks põhjendamatult kõrge hinna tõttu tagas
Lääne-Nigula müüb metsa
[caption id="attachment_425708" align="alignnone" width="1920"]
Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula vallavalitsus pani enampakkumisele kolm metsatükki. Metsatükid asuvad Oongas Haapsalu ja Lääne-Nigula piiri peal Haapsalu-Laiküla tee ääres. Üle kuue hektari suuruse metsatüki alghind on 50 000 eurot, pisematel 10 000 eurot ja 7500 eurot.
Mets on müügis metsa- ja maa oksjonikeskkonnas Timber, kus saab pakkuda ka alghinnast allapoole. „Võimalus on, iseasi, kas nõustume või mitte” märkis Lääne-N
Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula vallavalitsus pani enampakkumisele kolm metsatükki. Metsatükid asuvad Oongas Haapsalu ja Lääne-Nigula piiri peal Haapsalu-Laiküla tee ääres. Üle kuue hektari suuruse metsatüki alghind on 50 000 eurot, pisematel 10 000 eurot ja 7500 eurot.
Mets on müügis metsa- ja maa oksjonikeskkonnas Timber, kus saab pakkuda ka alghinnast allapoole. „Võimalus on, iseasi, kas nõustume või mitte” märkis Lääne-N
Vald lammutab Taebla kütusehoidla
Taebla osavallavanem Julia Sirkel ütles, et Taebla vana katlamaja kütusehoidla lammutamine ja jääkreostuse eemaldamine hakkab detsembris pihta.
Töö läheb maksma üle 20 000 euro ja selle te
Omavalitsusjuhtidel on kohalikesse maksudesse vähe usku
[caption id="attachment_437002" align="alignnone" width="1920"]
Ehkki Läänemaa üritused ja loodus meelitavad siia palju turiste, ei tõtta omavalitsuste juhid turismimaksu kehtestama. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Uute kohalike maksude kehtestamine Läänemaa omavalitsusjuhtides entusiasmi ei tekita, pigem on nad seda meelt, et tulubaasi suurendamiseks tuleb leida teisi lahendusi.
Regionaalministeerium pöördus mõne aja eest omavalitsuste poole sooviga esitada ettepanekuid, kuidas omavalitsused saaksid suurendada oma tulubaasi ja pakkuda lahendusi, mis võimaldaks piirkondlikust ettevõtlusest enam tulu saada. Läänemaa omavalitsustest pakkus ainsana ministeerium
Ehkki Läänemaa üritused ja loodus meelitavad siia palju turiste, ei tõtta omavalitsuste juhid turismimaksu kehtestama. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Uute kohalike maksude kehtestamine Läänemaa omavalitsusjuhtides entusiasmi ei tekita, pigem on nad seda meelt, et tulubaasi suurendamiseks tuleb leida teisi lahendusi.
Regionaalministeerium pöördus mõne aja eest omavalitsuste poole sooviga esitada ettepanekuid, kuidas omavalitsused saaksid suurendada oma tulubaasi ja pakkuda lahendusi, mis võimaldaks piirkondlikust ettevõtlusest enam tulu saada. Läänemaa omavalitsustest pakkus ainsana ministeerium
Maapiirita Noarootsi tahab ühineda Haapsaluga
Haldusreformiga kokku klopsitud Eesti suuremates omavalitsustes – Lääne-Nigula ja Lääneranna vallas – on tekkinud piirkonnad, kust üha enam kostab hääli, et praegusest omavalitsusest soovitakse lahkuda.
Lääne-Nigula valla jõuline plaan, millega on kavas likvideerida osavallavanemate ametipostid, on tekitanud suurvalda esimese mõra, sest Noarootsi osavald otsib võimalusi Haapsaluga ühinemiseks. Läänerannas arutatakse võimaluse üle Virtsu liitumiseks Muhuga ning Varbla ja Koonga paneksid leivad ühte kappi Tõstamaaga.
Lääne-Nigula volikogule sai maikuu istungi lõpus teatavaks, et vallas peetakse plaani valla põhimääruse muutmiseks. Osavallad säilivad, kuid osavallavanemad asendatakse piirkonnajuhtidega.
„Määruse eelnõu eesmärgiks on valla organisatsiooni ja juhtimise parem korraldamine ja üldvalitsemiskulude sääst,” selgitas volikogu esimees Mikk Lõhmus volikogule toona. Vallavanem Janno Randmaa tahab muudatustega saada osavalla
Vald otsib Linnamäe lasteaia projekteerijat
[caption id="attachment_394409" align="alignnone" width="1250"]
Linnamäe lasteaia osad põnnid õpivad maja külge paigaldatud moodulis. Foto: Lääne-Nigula vallavalitsus[/caption]
Lääne-Nigula vallavalitsus otsib Linnamäe lasteaia projekteerijat, sest maja on tuubil täis ja põnnidel pole liikumisruumi.
„Ja katus on vaja korda saada. Katus on katki,“ märkis Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa. „Koos sellega on mõistlik paigaldada ventilatsioon. Suur hoone, palju lapsi, ventilatsioon on oluline.“
Linnamäe lasteaia osad põnnid õpivad maja külge paigaldatud moodulis. Foto: Lääne-Nigula vallavalitsus[/caption]
Lääne-Nigula vallavalitsus otsib Linnamäe lasteaia projekteerijat, sest maja on tuubil täis ja põnnidel pole liikumisruumi.
„Ja katus on vaja korda saada. Katus on katki,“ märkis Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa. „Koos sellega on mõistlik paigaldada ventilatsioon. Suur hoone, palju lapsi, ventilatsioon on oluline.“ 
Oru rahvaarutelul oldi üksmeelselt osavallavanemate kaotamise vastu
[gallery ids="433388,433390,433391,433392,433389,433393,433394,433399,433395,433396,433397,433398,433400"]
Kolmapäeval Oru kultuurisaalis toimunud avalikul arutelul, kuidas mõjutab osavallavanema ametikoha kaotamine kohaliku kogukonna elu, olid kokkutulnud üksmeelselt osavallavanemate kaotamise vastu.
Kultuurisaali tuli ligi 30 huvilist, kellest valdav enamus ütles arutelu lõppedes, et nad ei toeta vallajuhtide senisel kujul esitatud ettepanekut valla põhimääruse muutmiseks. Senine ettepanek näeb osavallavanemate kaotamist ja selle asemel kahe piirkonnajuhi ametisse panemist.
Arutelu järel pidas oma koosoleku ka Oru osavallakogu. Ka seal oldi üsna üksmeelselt praeguse eelnõu vastu – seitsmest kohal olnud osavallakogu liikmest oli vallavanem Janno Randmaa esitletud eelnõu poolt vaid üks.
Noarootsi ja Risti on osavallareformi vastu
[caption id="attachment_433282" align="alignnone" width="1920"]
Taebla osavallakogu liikmed olid üksmeelselt Lääne-Nigula valla põhimääruse muutmise poolt. Foto Urmas Lauri[/caption]
On tõenäoline, et uuest aastast ei ole Lääne-Nigula vallas enam kaheksat osavallavanemat. Neid asendavad kaks piirkonnajuhti, keda abistavad mõned valdkonnajuhid.
Lääne-Nigula valla põhimääruse muutmine on eelnõu, millega soovitakse moodustada ühtne ametiasutus Lääne-Nigula vallavalitsus. Koos osavallavalitsuste kui asutuste tegevuse lõpetamisega kaotatakse ka osavallavanemate ametikohad.
Osavalla staatuse muutmise asjus ollakse osavaldades eri meelt. Risti ja Noarootsi on kindlalt vastu, Oru pigem vastu.
Taebla osavallakogu liikmed olid üksmeelselt Lääne-Nigula valla põhimääruse muutmise poolt. Foto Urmas Lauri[/caption]
On tõenäoline, et uuest aastast ei ole Lääne-Nigula vallas enam kaheksat osavallavanemat. Neid asendavad kaks piirkonnajuhti, keda abistavad mõned valdkonnajuhid.
Lääne-Nigula valla põhimääruse muutmine on eelnõu, millega soovitakse moodustada ühtne ametiasutus Lääne-Nigula vallavalitsus. Koos osavallavalitsuste kui asutuste tegevuse lõpetamisega kaotatakse ka osavallavanemate ametikohad.
Osavalla staatuse muutmise asjus ollakse osavaldades eri meelt. Risti ja Noarootsi on kindlalt vastu, Oru pigem vastu. 
Rehkalt: ajalugu teeb spiraale
[caption id="attachment_432885" align="aligncenter" width="1280"]
Hardi Rehkalt. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Teisipäeval tähistati iseseisvuse taastamise aastapäeva tänuhetkega Lääne-Nigula vabadussamba juures.
Mälestushetke Lääne-Nigula Vabadussõja mälestussamba juures juhatas sisse valla kultuuri- ja spordinõunik Varje Paaliste, kõnelesid vallavanem Janno Randmaa ja Risti malevkonna pealik Hardi Rehkalt. Ühispalvuse pidasid kirikuõpetajad Risto Hüdsi ja Leevi Reinaru.
Paaliste esitas sissejuhatuseks ühe 33aastase noore arhitekti mõtte, mida ta oli hommikul raadiost kuulnud. “Et mis tähtsus sel päeval [20. augustil -toim] on? See noor inimene ütles nii toredasti, et tema jaoks on kõige tähtsam päev veebruarikuine tähtpäev – Eesti Vabariigi aastapäev, aga taasiseseisvumispäev või iseseisvuse taastamise päev, see on tema jaoks helge, rõõmus, pidulik ja selline ilus päev. Ta ei taju ajaloo raskust ja ränkust selja taga. Ja võib-olla see tõe poolest nii ongi,” lausus Paaliste.
Vallavanem Janno Randmaa soovitas mõelda, et mis asi see taasiseseisvumine on.
Hardi Rehkalt. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Teisipäeval tähistati iseseisvuse taastamise aastapäeva tänuhetkega Lääne-Nigula vabadussamba juures.
Mälestushetke Lääne-Nigula Vabadussõja mälestussamba juures juhatas sisse valla kultuuri- ja spordinõunik Varje Paaliste, kõnelesid vallavanem Janno Randmaa ja Risti malevkonna pealik Hardi Rehkalt. Ühispalvuse pidasid kirikuõpetajad Risto Hüdsi ja Leevi Reinaru.
Paaliste esitas sissejuhatuseks ühe 33aastase noore arhitekti mõtte, mida ta oli hommikul raadiost kuulnud. “Et mis tähtsus sel päeval [20. augustil -toim] on? See noor inimene ütles nii toredasti, et tema jaoks on kõige tähtsam päev veebruarikuine tähtpäev – Eesti Vabariigi aastapäev, aga taasiseseisvumispäev või iseseisvuse taastamise päev, see on tema jaoks helge, rõõmus, pidulik ja selline ilus päev. Ta ei taju ajaloo raskust ja ränkust selja taga. Ja võib-olla see tõe poolest nii ongi,” lausus Paaliste.
Vallavanem Janno Randmaa soovitas mõelda, et mis asi see taasiseseisvumine on. 
Vald peab Risti lasteaia eeldatava projekteerijaga läbirääkimisi
[caption id="attachment_425709" align="aligncenter" width="1920"]
Risti osavallavanem Rein Kruusmaa. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula vallavolikogu liige Einar Pärnpuu ütles eelmisel neljapäeval toimunud vallavolikogu istungil, et Risti uue lasteaiamaja ehitamise ettevalmistus on liiga hoogne ja vald on välja kuulutamas või juba kuulutanud hanke, millega lisaks detailplaneeringu tegijale otsitakse korraga ka projekteerijat. Pärnpuu teada tekib hankega vallale ligi 170 000 euro eest lisakohustusi.
Vallavanem Janno Randmaa rääkis Lääne Elule, et detailplaneering tuleb küll koostada, aga kõigepealt tuleb eelmine detailplaneering kehtetuks tunnistada.
Risti osavallavanem Rein Kruusmaa. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula vallavolikogu liige Einar Pärnpuu ütles eelmisel neljapäeval toimunud vallavolikogu istungil, et Risti uue lasteaiamaja ehitamise ettevalmistus on liiga hoogne ja vald on välja kuulutamas või juba kuulutanud hanke, millega lisaks detailplaneeringu tegijale otsitakse korraga ka projekteerijat. Pärnpuu teada tekib hankega vallale ligi 170 000 euro eest lisakohustusi.
Vallavanem Janno Randmaa rääkis Lääne Elule, et detailplaneering tuleb küll koostada, aga kõigepealt tuleb eelmine detailplaneering kehtetuks tunnistada.