Silt: Janno Randmaa

[caption id="attachment_361269" align="alignnone" width="2000"] Martna koolis käib poolsada last, aga ministeeriumi jaoks on seda põhikooli jaoks vähe. Foto: Urmas Lauri[/caption] Haridus- ja teadusministeeriumi kavandatav reform annaks edaspidi armu vaid põhikoolidele, kus kolmes viimases klassis õpib vähemal 30 last. Läänemaa kümnest põhikoolist jääksid puutumata viis, ülejäänutele oleks 30 lapse nõue surmahoop. Lääne-Nigula vallas asuva väikese Martna kooli direktori Tiit Aedmäe hääl muutub seda kuuldes järsuks ja toon napiks: „Ma tean. Olen kuulnud. Väga vale plaan! See suretab maaelu välja. Alles jääb tühi maa.”

[caption id="attachment_325853" align="alignnone" width="2000"] Räägu hooldekodu. Foto Urmas Lauri[/caption] Osaühing Lääne-Nigula Hooldekodud võtab ASilt Lääne-Nigula Varahaldus 200 000 eurot laenu, et maksta remontijale Räägu hooldekodus tehtud tööde eest. Räägu hooldekodu remondib hankel ühispakkumuse teinud OÜ Resa ja OÜ Rannavesi Ehitus. Lääne-Nigula valla finantsjuht Jaan Soots põhjendas praegust laenuvõtmise vajadust sellega, et ehitajal on veel märtsis vaja tasuda kahe arve eest, kuid hooldekodul pole praegu vaba raha, et ehitajale tehtud tööde eest maksta.

[caption id="attachment_356897" align="alignnone" width="2000"] Martna koolimaja, kus sel õppeaastal õpib 50 last, on ehitatud 120 lapse tarvis. Foto: Urmas Lauri[/caption] Martna saab uue koolimaja vaid siis, kui hinnad lähiajal kättesaamatusse kõrgusesse ei tõuse ja kui ehituseks õnnestub kusagilt toetust saada. Üks rahasaamise võimalus on hoonete energiasäästlikuks muutmise toetus. Kui eelmise aasta lõpus räägiti veel, et uue koolimaja ehitamine maksab hinnanguliselt veidi üle miljoni euro, siis praegu on juttu juba hoopis teistest summadest. Lääne-Nigula volikogu veebruariistungil vallaeelarve arutelul ütles vallavanem Aivar Riisalu, et Martna uue koolihoone ehitamiseks on vaja 1,2–1,8 miljonit eurot. „Meil on teada ehitatavad ruutmeetrid ja enam-vähem ka ehitamise turuhind, selle baasilt julgen öelda, et hind võiks minna 1,8 miljoni juurde. Aga seda raha meil ei ole,” laiutas eile Lääne Eluga vestelnud Riisalu käsi.

[caption id="attachment_353168" align="alignnone" width="696"] Lääne-Nigula vallavalitsus: Rein Kruusmaa, Kadi Paaliste, Jüri Bachman, Katrin Viks, Janno Randmaa, Merilin Saska, Aivar Riisalu, Aivo Hirmo. Foto Urmas Lauri.[/caption] Vallavanem Aivar Riisalu loob Lääne-Nigulale uut identiteeti. Neljapäeval Lääne-Nigula volikogule esitletud kummalise vallavalitsuse struktuuri kiitis volikogu üksmeelselt heaks.

[caption id="attachment_351387" align="alignnone" width="2000"] Roger Õiglas lükkas eile Väikesel viigil lahti 1,5 km pikkuse uisuraja. Ta on mõõtnud ka Haapsalu
ümbruse merejääd ning tema sõnul saaks Noarootsi jäätee valmis ehitada. Foto: Urmas Lauri[/caption] Riik ei hakka sel talvel jääteid rajama ega hooldama, kuid selline asi ei meeldi läänlastele sugugi. Juba detsembri alguses saatsid Haapsalu ja Lääne-Nigula juhid majandus- ja kommunikatsiooniministrile Taavi Aasale kirja, milles nõuti raha Haapsalu–Noarootsi jäätee rajamiseks ja hooldamiseks. Omavalitsusjuhid olid mures, et püsijää tekkimisel hakkavad inimesed omapäi üle lahe Haapsalu ja Noarootsi vahet sõitma ning kuna keegi jääolusid ei seira, on elud ohus. Transpordiameti poolt kirjale vastanud Raido Randmaa teatas, et sel talvel amet Haapsalu–Noarootsi jääteed ei raja ega hoolda. Ta selgitas, et kui riigi eelarvestrateegia näeb ette kärped, tuleb kahjuks üle vaadata ka teehoiukava plaanid ja leida võimalikud kokkuhoiukohad. „2022. aasta riigieelarvest lähtuvalt peame oma tegevuskulusid vähendama 6,7 protsendi ehk 3,7 miljoni euro võrra,” tõdes Randmaa.

[caption id="attachment_351035" align="aligncenter" width="2000"] Konkurent Merle Mäesalu oli esimene, kes vallavanemaks valitud Aivar Riisalut õnnitles. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula volikogu otsustas kolmapäeva õhtul üsna üksmeelselt, et uueks vallavanemaks saab Kullamaa juurtega ärimees ja poliitik Aivar Riisalu. Riisalu poolt hääletas 20 saadikut, tema vastaskandidaat Merle Mäesalu sai viie volikoguliikme toetuse. Volikogu päevalkorras oli kokku kümme punkti. Muuhulgas valiti volkogu teiseks aseesimeheks Jaanus Ratas (Reformierakond), kehtestati maamaksumäärad, kinnitati vallavalitsuse ja osavaldade struktuur, loeti esimest korda tuleva aasta eelarvet ning otsustati vallavanemale ning vallavalitsuse liikmetele makstav tulemustasu. Selle kõige peale kulus ligemale kolm tundi ning alles kell kuus sai algust teha vallavanema valimismarartoniga. [gallery ids="350996,350997,350998,350999,351000,351001,351002,351003,351004,351005,351006,351007,351008,351009,351010,351011,351012,351013,351014,351015,351016,351017,351018,351019,351020,351021,351022,351023,351024,351025,351026,351027,351028,351029,351030,351031,351032,351033,351034,351035,351036,351037,351038,351039,351040,351041"]

[caption id="attachment_350163" align="alignnone" width="2000"] Mullu toimunud valgusmäng promenaadil. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Aastavahetusel korraldab Haapsalu teist aastat valgusmängu. Tänavu näeb aasta viimasel päeval valgusmängu promenaadil ja raudteejaamas kell 16–22. Promenaadil teeb valgusmängu Eventech ja raudteejaamas Maivel OÜ. „Nad võistlevad omavahel,” ütles Haapsalu aselinnapea Tõnu Parbus. Ta lisas, et peale valgusmängu võib neis paigus näha ka muud, kuid jättis täpsustamata, mida. „Oleme andnud korraldajatele vabad käed,” ütles Parbus.

[caption id="attachment_293677" align="alignnone" width="1298"] Kaks aastat tagasi loosis Haapsalu linn elanikuks registreerimise kampaaniaga välja televiisori, mille toona võitis Helen Tammeniit. Foto: Haapsalu linn[/caption] Haapsalu linn, Lääne-Nigula ja Lääneranna vald ei korralda sel aastal traditsioonilist elanikuks registreerimise kampaaniat, kus detsembris elanikuks registreerunute vahel loositakse välja auhind. Haapsalu aselinnapea Tõnu Parbuse sõnul ei ole detsembris linna elanikeks registreerinud inimeste vahel kingituste loosimine soovitud hulka elanikke linna juurde toonud. „Peame muudmoodi lähenema, et inimesi elanikuks meelitada,” ütles Parbus.

[caption id="attachment_349491" align="alignnone" width="696"] Haapsalu kultuurikeskuse juhataja Gülnar Murumägi tunneb rõõmu ka väikese palgatõusu üle. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu ja Lääne-Nigula allasutuste juhid on saatnud omavalitsusjuhtidele kirju, milles soovivad palgatõusu, sest palk on püsinud muutumatuna aastaid. Palivere lasteaia direktor Aivi Aasmäe kirjutas koos teiste Lääne-Nigula valla lasteaedade direktoritega vallavalitsusele kirja, milles palub õpetaja abi palka tõsta 200 euro võrra ja õpetaja assistendi palka saja euro võrra. „Palk on muutumatuna seisnud aastaid ja raske on leida töötajaid,” ütles Aasmäe. Aasmäe sõnul on lasteaiaõpetajate palk riigi poolt määratud, teiste töötajate palga määrab aga omavalitsus. „Nad on jäänud justkui vaeslapse ossa,” ütles Aasmäe. Praegu saab Lääne-Nigula vallas õpetaja abi 650 eurot ja assistent 850 eurot. Aasmäe sõnul on töötajatel aga vastutus suur ja nõuded aina kasvavad. „Panime kirja kirjutades omalt poolt õla alla, et neid rohkem motiveerida,” ütles Aasmäe.