Silt: Janno Randmaa

[caption id="attachment_415715" align="aligncenter" width="1920"] Kullamaa keskkool. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kuigi haridusminister Kristina Kallas on oma väljaütlemistes vallagümnaasiume nimetanud liiga kulukas, ei kiirusta vallajuhid neid sulgema. Haridusminister Kristina Kallase sõnavõtust kõlama jäänud väide, et gümnaasiumid, kus õpib alla saja noore, on Eestile liiga kulukad, puudutab otseselt üht Läänemaa ja üht Lääneranna valla kooli. Nii 40 gümnasistiga Kullamaa keskkool kui ka Lihula gümnaasium, mille gümnaasiumiosas õpib 69 noort, kuuluvad ministri väljaütlemist arvestades selliste hulka, kus on vähem lapsi, kui oleks mõistlik. Haridus- ja teadusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna nõuniku Kadi Serbaku sõnul on riigil kavas hakata gümnaasiumihariduse üle kohalike omavalitsustega läbirääkimisi pidama.

[caption id="attachment_354131" align="alignnone" width="1920"] Noarootsi jäätee jääb suletuks. Foto: Urmas Lauri[/caption] Sel talvel ilmselt üle Tagalahe jää Noarootsi sõita ei saa, sest jäätee rahastamist ei pea mõistlikuks transpordiamet ega ka Haapsalu linn ja Lääne-Nigula vald. Ka aasta tagasi teatas transpordiamet, et selliste emotsiooniprojektide tarbeks nagu jäätee ametil raha ei jätku, kuid siis suutsid transpordiamet, Haapsalu linn ja Lääne-Nigula vald seljad kokku panna ja oma jõududega Haapsalu-Noarootsi jäätee rajada. Tee rajamine läks maksma 16 000 eurot, kuid et ilm pööras sulaks, liikluseks teed ei avatudki.

[caption id="attachment_415504" align="alignnone" width="1920"] Teisipäeval kaevas ekskavaator Taeblas lahti koha, kus veetrass lõppes, et paigaldada otsik, kust kaudu torusid läbi pesta. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Terviseamet otsib põhjust, miks hakkas Taebla kortermajade kraanivesi nii hullusti haisema ja maitsema, et ei kannata juua ega pesta. Taebla elanik Tarvo Tomikas loputas teisipäeva hommikul pärast hambapesu suud kraaniveega. „Kibe maitse on siiamaani suus,“ ütles Tomikas. Kraanivee lehk mattis hambapasta- ja duši all käies šampoonilõhna ning teed keetis Tomikas pudeliveest. „Pesta kannatab, aga haiseb,“ ütles ta. Taebla ja Nigula üle paarikümne kortermaja vesi läks hukka paari nädala eest. Väga hea pole see kunagi olnud, aga kannatas tarvitada. „Siis mõne päevaga läks väga hulluks,“ ütles Taebla elanik Martin Judanov. Kuigi selge ja läbipaistev, maitseb ja lõhnab kraanivesi muda järele nii tugevasti, et ei kannata käsigi pesta.

[caption id="attachment_414993" align="alignnone" width="1920"] Kaitsetööstuspargi loomise projektijuht Indrek Sirp (paremalt), Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa, Risti osavallavanem Rein Kruusmaa ja volikoguliige Neeme Suur tunduvad olevat ühel meelel, et tööstuspark on Eestile hädavajalik. Foto: Urmas Lauri[/caption] Piirsalu raketibaasi maa-ala on üks kuuest võimalikust asukohast, mis kaitseministeeriumi hinnangul sobiks laskemoona tootmisega tegeleva tööstuspargi rajamiseks. Kaitseministeerium loodab kahe aastaga rajada relvi, laskemoona ja droone tootvate ettevõtete jaoks tööstuspargi. Praegu tegeleb ministeerium laskemoonatehastele sobiva asukoha valimisega. Üheks võimalikuks asukohaks on ka Piirsalu kunagise raketibaasi maa-ala, kus praegu on kaitseliidu lasketiir ning harjutavad kaitseväelased. „Ajaraam pargi loomiseks selline, et kahe või kahe ja poole aasta pärast võiks park valmis olla,“ ütles kaitsetööstuspargi loomise projektijuht Indrek Sirp. Ta on ka kaitseministeeriumi laskemoonatootmise valdkonna erinõunik.

[caption id="attachment_414196" align="alignnone" width="1920"] Nõva elanikud ei jõuaks ilmaski nii palju pakke tellida ja saata, et pakiautomaadi pidamine Nõval end Eesti Postile ära tasuks. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Eesti Posti hinnangul peaksid Nõva elanikud tellima üle kolme korra rohkem kaupa, et pakiautomaadi pidamine kauges maanurgas riigifirmale ära tasuks. Pisike 360 elanikuga ja lähematest postiasutustest ligi poolesaja kilomeetri kaugusel asuv Nõva sai aastaid pikisilmi oodatud pakiautomaadi valurahaks, kui riigifirma mullu seal postipunkti sulges. Nüüd kardavad elanikud sellest ilma jääda. „Mõtlesime isegi, et teeks elanike seas üleskutse, et kasutage rohkem, aga…“ ütles Nõva osavallavanem Aivi Heinleht. Võrreldes Lääne-Nigula teiste osavaldadega on Nõva kõige usinam tellija: ühe elaniku kohta on seal kõige rohkem pakke, lihtsalt rahvast on vähe.

[caption id="attachment_412855" align="alignnone" width="1000"] Eskiisprojekti järgi läheb Martna koolimaja köetav pind suureneks, kuid energiatõhusus paraneks. Foto: EMP A&I OÜ[/caption] Ühiskondlike hoonete korrastamiseks mõeldud riikliku toetuse abil tahab Lääne-Nigula vald teha korda Martna kooli, Haapsalu renoveerida ujula ja Vormsi teha koolimajja uue ventilatsiooni. Riik avas omavalitsustele 40 miljoni euro suuruse toetuse taotlusvooru ühiskondlike hoonete energiatõhusamaks muutmiseks. Kõigil kolmel Läänemaa omavalitsusel oleks objekt, mille tarvis võiks toetust küsida, kuid takistuseks võib saada omavalitsuste endi pingeline eelarve. Lääne-Nigula valla investeeringute nimekirjas on esikohal kehvas seisus Martna koolimaja, mille renoveerimise plaan on praeguseks jõudnud eelprojekti valmimiseni.

[caption id="attachment_412725" align="alignnone" width="1920"] Kolm Lääne-Nigula volikogu liiget hääletas eelarvestrateegia vastu. Foto Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula eelarvestrateegia põhimõte on, et kui saame, siis teeme – strateegia kohaselt enne 2027. aastat midagi suurt teha ei saagi. Lääne-Nigula vallavolikogu on üldjoontes sellise lähenemisega nõus, kuid vastasrinnas on ka neid, kes arvavad, et valla majanduslik seis on palju parem, kui seda praegu näidatakse, mis omakorda tähendab, et investeeringute plaani saaks ellu viima hakata varem.

[caption id="attachment_410806" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula volikogu kiitis Risti tuulepargi heaks neljapäevasel istungil. Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula volikogu oli neljapäeval seda meelt, et Risti tuulepark võib tulla. Selle poolt oli 16 ja vastu seitse volikoguliiget. Lääne-Nigula vallavolikogu kiitis neljapäeval heaks Risti tuulepargi eriplaneeringu esimese etapi, mis võimaldaks tulevikus püstitada sinna 25 tuulikut kõrgusega kuni 270 meetrit. Vallavanem Janno Randmaa rääkis volikogu liikmetele, et eelnõusse on tehtud mõningaid kosmeetilisi muudatusi. Näiteks alguses plaanitud 290meetriste tuulikute asemel on nende maksimumkõrguseks nüüd 270 meetrit, tuugenite arvu on vähendatud 30 pealt 25 tuulikuni. „Kui nüüd eriplaneeringuga edasi läheme, saame veelgi selgust juurde, kui kõrged tuulikud meile sobivad, milline on nende mõju piirkonna eluolule ja kuidas nad peavad andma kasu kohalikule kogukonnale. Ümberkaudsed asulad peaksid tunnetama, et see ka annab midagi, mitte ainult ei võta ära,” lausus Randmaa. Vallavanema sõnul on võimalik, et lisaks Enefit Greenile tehakse koostööd ka teiste arendajatega. „Peame tegema vallavalitsuse ja juhtivkomisjoni liikmetega tõsise arutelu, kuidas me selle valiku enda jaoks kujundame. Kui on arendajaid, kel on tõsine huvi, miks peaksime siis neid kõrvale jätma, kui nad on nõus panustama piirkonna arengusse,” nentis Randmaa.

[gallery ids="409709,409710,409711,409712,409713,409739,409741,409742"] Fotod: Urmas Lauri Täna avati Linnamäe lasteaia viienda rühma ruumid ning tööd alustas valla lasteaedu ühise juhtimise alla koondav asutus Lääne-Nigula Lasteaiad.