Silt: jaht
Keskkonnaamet toetab rebasejahti
[caption id="attachment_353811" align="alignnone" width="1481"] Rebane. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Väikekiskjate küttimise katseprojekt kahlajate kaitseks näitas ka keskkonnaameti sõnul seda, et rebasejahile tuleb senisest enam keskenduda.
Ameti loodushoiutööde osakonna peaspetsialisti Maria Rätsepa sõnul näitavad projekti tulemused, et kütitud isendite arv ei ole kõige tähtsam: pigem tuleb rõhku panna nuhtlusisendeile ehk kevadel linnumunadest toituvate rebaste ja nende urgude hävitamisele.
„Kahlajate arvukus sõltub eelkõige elupaikade seisundist,” ütles Rätsep. „Jaht väikekiskjatele aitab säilitada kahlajate arvukust vähemalt praegusel tasemel.”
Jahti tuleks Rätsepa sõnul aga
Läänemaa jahimehed alustavad jahihooaega sel nädalavahetusel põdrajahiga
[caption id="attachment_458268" align="alignnone" width="1920"]
Ühisjaht. Foto Andra Kirna[/caption]
Läänemaa jahindusnõukogu sai tänavu oma haldusala 17 jahiseltsile (14 Läänemaal ja neli Lääneranna vallas) loa küttida 207 põtra, 169 metskitse ja 1100 metssiga. Limiidivabalt tohib küttida punahirve ja šaakalit. Noarootsis on lubatud küttida 2 hunti..
Läänemaa jahindusklubi esimehe Endrik Rauni sõnul pole lubade arv otse
Ühisjaht. Foto Andra Kirna[/caption]
Läänemaa jahindusnõukogu sai tänavu oma haldusala 17 jahiseltsile (14 Läänemaal ja neli Lääneranna vallas) loa küttida 207 põtra, 169 metskitse ja 1100 metssiga. Limiidivabalt tohib küttida punahirve ja šaakalit. Noarootsis on lubatud küttida 2 hunti..
Läänemaa jahindusklubi esimehe Endrik Rauni sõnul pole lubade arv otse
2
Keskkonnaamet ilveste küttimist ei luba
[caption id="attachment_356981" align="alignnone" width="1000"]![]()
Endrik Raun: jahindus on teadus-, mitte arvamuspõhine tegevus
[caption id="attachment_429345" align="alignnone" width="1920"]
Endrik Raun, Läänemaa jahindusklubi esimees. Foto: Andra Kirna[/caption]
Lääne Elus ilmus 16. novembril Tarvo Valkeriga usutlus „Ilvesejahti lubama hakates oleksime peagi Euroopas ainsad”. Väga intrigeeriv pealkiri. Väga huvitav avaldus.
Ilvese populatsioon on viimasel kuuel aastal Euroopas kasvanud 21,2, Baltikumis aga 72 protsenti. Eestis oleme saavutanud taseme, millest kõrgemale pole teadlaste arvates mõistlik populatsiooni kasvatada. Suurkiskjate (ilves, karu, hunt) arvukus on Eestis sajandi kõrgeim. Sama tendents on Euroopas. Hundi arvukus on kuue viimase aastaga kasvanud 40 protsenti ja kokku on neid u 22 204 ja 34 Euroopa riigis. Probleeme on sellega seoses paljudes riikides. Seepärast tehti ka otsus Euroopas vähendada hundi ohutaset rangelt kaitstust lihtsalt kaitstuks (nagu see on ELiga liitumisest saati
Endrik Raun, Läänemaa jahindusklubi esimees. Foto: Andra Kirna[/caption]
Lääne Elus ilmus 16. novembril Tarvo Valkeriga usutlus „Ilvesejahti lubama hakates oleksime peagi Euroopas ainsad”. Väga intrigeeriv pealkiri. Väga huvitav avaldus.
Ilvese populatsioon on viimasel kuuel aastal Euroopas kasvanud 21,2, Baltikumis aga 72 protsenti. Eestis oleme saavutanud taseme, millest kõrgemale pole teadlaste arvates mõistlik populatsiooni kasvatada. Suurkiskjate (ilves, karu, hunt) arvukus on Eestis sajandi kõrgeim. Sama tendents on Euroopas. Hundi arvukus on kuue viimase aastaga kasvanud 40 protsenti ja kokku on neid u 22 204 ja 34 Euroopa riigis. Probleeme on sellega seoses paljudes riikides. Seepärast tehti ka otsus Euroopas vähendada hundi ohutaset rangelt kaitstust lihtsalt kaitstuks (nagu see on ELiga liitumisest saati 
Vormsi jahimehed nõudlevad ilveseluba
[caption id="attachment_437101" align="alignnone" width="1920"] Vormsi jahiseltsi juhatuse liikme Ants Varblase (paremal) sõnul ei karda Vormsi ilvesed autot ega turisti, saareelanikest rääkimata. Mullu novembris korraldasid vormsilased ajujahi, sest saarele oli tekkinud hundikari. Sel korral ühtegi hallivatimeest kätte ei saadud. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Ebaseadusliku karujahi pärast kahes kohtuastmes keskkonnaameti seljatanud keskkonna- ja suurkiskjate kaitsja Eleri Lopi sõnul ei pea jahimeeste põhjendused vett.
„Ühtegi õigustust pole ilveseid küttida. Euroopas tehakse seda vaid Soomes ja Rootsis ning ka seal on vaidlused,” märkis Lopp. „Jahimeeste mure, et segab seajahti, pole põhjendus, et küttima hakata. Tegemist on täiesti ebakompetentse arusaamaga.”
Kuigi ilvesejaht on meil keelatud jub
Vormsi jahiseltsi juhatuse liikme Ants Varblase (paremal) sõnul ei karda Vormsi ilvesed autot ega turisti, saareelanikest rääkimata. Mullu novembris korraldasid vormsilased ajujahi, sest saarele oli tekkinud hundikari. Sel korral ühtegi hallivatimeest kätte ei saadud. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Ebaseadusliku karujahi pärast kahes kohtuastmes keskkonnaameti seljatanud keskkonna- ja suurkiskjate kaitsja Eleri Lopi sõnul ei pea jahimeeste põhjendused vett.
„Ühtegi õigustust pole ilveseid küttida. Euroopas tehakse seda vaid Soomes ja Rootsis ning ka seal on vaidlused,” märkis Lopp. „Jahimeeste mure, et segab seajahti, pole põhjendus, et küttima hakata. Tegemist on täiesti ebakompetentse arusaamaga.”
Kuigi ilvesejaht on meil keelatud jubKiideva ilves sai elupäevi juurde
[caption id="attachment_414637" align="alignnone" width="1000"]
Kiideva ilves jäi tabamata. Foto: Tarvo Valker[/caption]
Kiideva nuhtlusilvesel on seekord õnnestunud eluga pääseda, sest erandkorras välja antud ilvese laskmise luba lõppes 30. novembriga.
„Jahiloa kehtimise viimasel päeval nähti küll jälgi ja korra sattus ilves ka rajakaamerasse, aga nüüd on ta pääsenud,“ ütles Haapsalu jahiseltsi juhatuse liige Olev Peetris. Ilveseid ei kütita Eestis juba mitu aastat – kui vaja, saab erandkorras loa, aga see kehtib seitse päeva.
Kiideva ilves jäi tabamata. Foto: Tarvo Valker[/caption]
Kiideva nuhtlusilvesel on seekord õnnestunud eluga pääseda, sest erandkorras välja antud ilvese laskmise luba lõppes 30. novembriga.
„Jahiloa kehtimise viimasel päeval nähti küll jälgi ja korra sattus ilves ka rajakaamerasse, aga nüüd on ta pääsenud,“ ütles Haapsalu jahiseltsi juhatuse liige Olev Peetris. Ilveseid ei kütita Eestis juba mitu aastat – kui vaja, saab erandkorras loa, aga see kehtib seitse päeva. 
Vormsi jahiselts sai saarel jahipidamisõiguse
[caption id="attachment_402641" align="alignnone" width="2000"]
Mitu kuud kestnud vaidlus Vormsi jahipidamisõiguse üle päädis sellega, et saarel hakkab jahti pidama Vormsi jahiselts. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Enne jaanipühi otsustas keskkonnaamet anda jahipidamisõiguse Vormsi saarel kümneks aastaks kohalikule jahiseltsile.
„Andsime loa välja jah,” ütles keskkonnaameti Hiiu-, Lääne-, Saare- ja Pärnumaa jahinduse spetsialist Ivar Marlen. „Vaevalt et vaidlused on lõppenud, aga menetlus on meil küll praegu lõppenud.” Jahipidamisõiguse määrus jõustus eile, kuid seda on võimalik 30 päeva jooksul vaidlustada.
Vormsi jahiseltsi esimees Rein Veitmaa jahipidamisõiguse saamise üle eile ülemäära ei rõõmustanud. „Põhimõtteliselt hakkas otsus tänasest kehtima, aga seda on võimalik kuu aja jooksul vaidlustada,” ütles Veitmaa.
Mitu kuud kestnud vaidlus Vormsi jahipidamisõiguse üle päädis sellega, et saarel hakkab jahti pidama Vormsi jahiselts. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Enne jaanipühi otsustas keskkonnaamet anda jahipidamisõiguse Vormsi saarel kümneks aastaks kohalikule jahiseltsile.
„Andsime loa välja jah,” ütles keskkonnaameti Hiiu-, Lääne-, Saare- ja Pärnumaa jahinduse spetsialist Ivar Marlen. „Vaevalt et vaidlused on lõppenud, aga menetlus on meil küll praegu lõppenud.” Jahipidamisõiguse määrus jõustus eile, kuid seda on võimalik 30 päeva jooksul vaidlustada.
Vormsi jahiseltsi esimees Rein Veitmaa jahipidamisõiguse saamise üle eile ülemäära ei rõõmustanud. „Põhimõtteliselt hakkas otsus tänasest kehtima, aga seda on võimalik kuu aja jooksul vaidlustada,” ütles Veitmaa. 
Läänemaa jahimehed saavad uue lasketiiru
[caption id="attachment_219202" align="alignnone" width="1631"]
Põdrajaht. Foto: Tõnis Muuga[/caption]
Läänemaa jahindusklubi rajab suvel Kiltsi lennuväljale haavlilasketiiru, kaarraja ja kaevikraja, mida pole Läänemaal olnud kuus aastat.
Läänemaa jahindusklubi esimehe Endrik Rauni sõnul on laskeoskus jahimehe kõige tähtsam oskus. „Seda peab treenima ja harjutama, see pole selline asi, mille üks kord õpid selgeks ja on olemas,” ütles Raun.
Põdrajaht. Foto: Tõnis Muuga[/caption]
Läänemaa jahindusklubi rajab suvel Kiltsi lennuväljale haavlilasketiiru, kaarraja ja kaevikraja, mida pole Läänemaal olnud kuus aastat.
Läänemaa jahindusklubi esimehe Endrik Rauni sõnul on laskeoskus jahimehe kõige tähtsam oskus. „Seda peab treenima ja harjutama, see pole selline asi, mille üks kord õpid selgeks ja on olemas,” ütles Raun. Küttimine on Läänemaal vähenemas
[caption id="attachment_219202" align="alignnone" width="1631"] Põdrajaht. Foto: Tõnis Muuga[/caption]
Möödunud aastal kütiti Läänemaal ligi 400 jahilooma vähem kui ülemöödunud aastal.
Enim vähenes aasta jooksul metskitsede ja partide küttimine. Ülemöödunud aastaga võrreldes küttisid jahimehed mullu 241 metskitse vähem. Läänemaa 18 jahiseltsi küttisid aastaga kokku 924 metskitse, enim metskitsi küttis Läänemaal Haapsalu jahiselts – 112. Partide küttimine vähenes aastaga 379 isendi võrra, enim vähendas partide küttimist sinikael-partide väiksem jaht – neid kütiti aastatagusega võrreldes 258 võrra vähem, kokku kütiti 365 sinikael-parti, pardilisi kokku kütiti mullu Läänemaal 786.
Põdrajaht. Foto: Tõnis Muuga[/caption]
Möödunud aastal kütiti Läänemaal ligi 400 jahilooma vähem kui ülemöödunud aastal.
Enim vähenes aasta jooksul metskitsede ja partide küttimine. Ülemöödunud aastaga võrreldes küttisid jahimehed mullu 241 metskitse vähem. Läänemaa 18 jahiseltsi küttisid aastaga kokku 924 metskitse, enim metskitsi küttis Läänemaal Haapsalu jahiselts – 112. Partide küttimine vähenes aastaga 379 isendi võrra, enim vähendas partide küttimist sinikael-partide väiksem jaht – neid kütiti aastatagusega võrreldes 258 võrra vähem, kokku kütiti 365 sinikael-parti, pardilisi kokku kütiti mullu Läänemaal 786.